Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad infotunnis rahandusminister Martin Helme peaministri ülesannetes, sotsiaalminister Tanel Kiik ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem.

Martin Helme vastab küsimustele maaelu kriisimeetmete ning erakondliku kriisiabi kohta.

Tanel Kiik vastab küsimustele laste vaimse tervise, koroonaviiruse hetkeseisu ning tervishoiuteenuste kohta.

Raul Siem vastab küsimustele andmekogude haldamise, regionaalse võrdsuse, väikeasumitesse pakiautomaatide paigalduse ning turismimajanduse kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (191 SE) luuakse elektritõukerataste ja muude kergete elektrisõidukite kasutamise turvalisuse ja liiklejate ohutuse huvides asjakohased liiklusreeglid ja nõuded selliste sõidukite kasutamisel.

Eelnõuga võetakse kasutusele uus sõidukite kategooria – kergliikur, mis hõlmab erinevaid ühe inimese vedamiseks ette nähtud elektri jõul liikuvaid sõidukeid, näiteks elektrilised tõukerattad, elektrirulad, tasakaaluliikurid ja muud taolised istekohata sõidukid. Eelnõu näeb ette lubada kergliikur sõitma eelkõige jalakäijale ja jalgratturile ettenähtud keskkonda, erandina ka sõiduteele. Reguleeritakse tee ületamise nõuded ja tee andmise kohustused ning kergliikuri juhi kohustused ohutuse tagamisel. Suurimaks sõidukiiruseks kehtestatakse kergliikurile 25 km/h, seejuures jalakäijate vahetus läheduses tuleb sõita jalakäijat mitte ohustava kiirusega.

Kergliikuriga sõiduteel liiklemiseks nõutakse 10–15-aastaselt kergliikuri juhilt jalgratta juhtimisõigust ja alla 16-aastane juht peab kandma teel sõites kinnitatud rihmaga kiivrit. Samuti kehtestatakse nõuded kergliikurite võimsusele, helkurite ja tulede kasutamisele, sätestatakse kergliikuri suurim lubatud laius, nõuded peatumisele ja parkimisele ning sätestatakse trahvimäärad liiklusnõuete rikkumise eest.

Täiendavalt täpsustatakse jalgrattureid, pisimopeedi- ja mopeedijuhte puudutavaid nõudeid, eelkõige nende asukohta teel ja tee andmise kohustustega seonduvat.

Samuti sisaldab eelnõu üleminekusätet, millega võimaldatakse isikutel, kes on enne seaduse jõustumist soetanud kergliikuri, mille valmistajakiirus on suurem kui 25 km/h, seda edasi kasutada juhul, kui kergliikuri kiirust piiratakse 25 kilomeetrini tunnis.

Muu hulgas täpsustatakse jalakäijast ohutut möödumist, kohustusi piiratud nähtavuse korral ja turvalisusnõudeid asulavälisel teel laste juhuveol kasutatavates bussides.

Teine lugemine – kolm eelnõu:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Finantskorporatsioonis“ eelnõu (237 OE).

Otsusega annab Riigikogu nõusoleku suurendada Eesti Vabariigi osalust Rahvusvahelises Finantskorporatsioonis (International Finance Corporation, edaspidi IFC) 3102 aktsia võrra kogusummas 3 102 000 USD (ligikaudne kulu 2 872 222,22 eurot ). Tegemist on finantseerimistehinguga. Kohustused võetakse USA dollarites (USD). Sissemaksed tehakse 2021-2025. aastal.

Rahvusvaheline Rahanduskorporatsioon on erasektori investeeringutele keskenduv organisatsioon, mis näiteks 2019. aastal investeeris arenguriikide ettevõtetesse 19,1 miljardit USD 65 riigis. Maailmapanga gruppi kuuluva IFC asutasid 1956. aastal 31 riiki. IFC põhikapital oli 100 mln USD. Tänaseks on IFC-l 185 liiget. Kuigi IFC on Maailmapanga gruppi kuuluv institutsioon, on tal oma põhikiri, eraldi aktsiakapital, finantsstruktuur, juhtkond ja töötajaskond.

Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (238 SE) puudutab maksunõustajate kohustust teatada maksuhaldurile piiriülestest skeemidest, mis võimaldavad agressiivset maksuplaneerimist, vara tegeliku kasusaaja peitmist või raskendavad pangakontode alast teabevahetust.

Koroonaviirusest tingitud eriolukorraga kaasnenud majandusraskuste ületamise hõlbustamiseks leppisid Euroopa Liidu liikmesriigid Nõukogu vastava direktiiviga kokku, et liikmesriigid võivad piiriüleste skeemide alase teabevahetuse alguse kuue kuu võrra edasi lükata. Kehtiva õiguse kohaselt tuleks maksunõustajatel, pankadel ja maksumaksjatel maksuhaldurile skeemide kohta teavet edastada alates 31. juulist 2020. Eelnõu kohaselt on uus tähtaeg 31. jaanuar 2021.

Valitsuse algatatud töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (214 SE) muudetakse töövaidluskomisjoni (TVK) kaasistujate töö tasustamise põhimõtteid. Kaasistuja tasu võrdsustatakse tunnitasu alammääraga, mis käesoleval aastal on 3.48 eurot. Praegu arvestatakse kaasistujate tasu kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse alusel, mille kohaselt on tunnitasu 3.07 eurot. Samuti hakatakse edaspidi tasustama TVK kaasistujate tööd istungi ettevalmistamise aja eest, praegu makstakse tasu vaid istungil osalemise aja eest.

Lisaks tehakse eelnõuga muudatusi, mille eesmärk on õigusselguse huvides kehtivat korda täpsustada ja täiendada. Näiteks täpsustatakse, mitu isikut saavad TVK-sse pöörduda ka ühisavaldusena ning täiendatakse võimalusega istungeid läbi viia videosilla vahendusel.

Esimene lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) vahelise CERN-iga ühinemise eelses staadiumis assotsieerunud liikme staatuse andmist käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (230 SE).

Kokkulepe tuleb ratifitseerida Riigikogus, sest kokkuleppega ühineb Eesti Vabariik rahvusvahelise organisatsiooniga ning see reguleerib maksuküsimusi, andes CERNi varadele ja sissetulekule maksuvabastuse.

CERN asutati 29. septembril 1954, kui jõustus Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsioon, mis on koostatud 1. juulil 1953. aastal Pariisis. Organisatsiooni eesmärk on tagada Euroopa riikide koostöö puht- ja fundamentaalteaduslike tuumauuringute ning nendega sisuliselt seotud uuringute vallas. CERNi peakontor asub Genfis.

Eesti ettevõtjatele võimaldab ühinemine teadmussiiret, eeskätt kõrgtehnoloogia valdkonnas, aga ka avab ka laiemalt võimalusi osaleda CERNi hangetel. Pärast 2–5-aastast assotsieerunud liikmesuse perioodi saab Eesti CERNi täisliikmeks ja sõlmib uue lepingu, mis asendab käesoleva kokkuleppe. Assotsieerunud liikmeks olek enne täisliikmeks saamist on uutele liikmesriikidele kohustuslik. Täisliikmena avanevad Eestile täiendavad võimalused, kuna kaob selle summa ülempiir, mida on võimalik CERNist tagasi saada. Samuti saab Eesti täieliku hääleõiguse CERNi nõukogus. Assotsieerunud liikmesuse perioodil ei tohi tagasi saadav summa ületada liikmemaksu ning hääleõigust nõukogus ei ole.

Valitsuse algatatud Euroopa Nõukogu filmialase kaastootmise konventsiooni (uuendatud) ratifitseerimise seaduse eelnõu (258 SE).

Konventsiooni eesmärk on edendada rahvusvahelist filmialast koostööd Euroopas. Konventsiooni uuendamise tingis asjaolu, et alates 1992. aastast on filmitööstus olulisel määral nii tehniliselt, majanduslikult kui ka kunstiliselt edasi arenenud. Uus tehnoloogia on muutnud filmide tootmise-, levi- ja linastusmeetodeid ning osalisriikides on riiklikud filmivaldkonna rahastuskeemid muutunud mitmekesisemaks.

Konventsioon kohaldub koostööfilmidele näiteks mängu-, anima- ja dokumentaalfilmid, mis on mõeldud kinos näitamiseks ja milles osaleb üldreeglina vähemalt kolm tootjat kolmest liikmesriigist. Vastavate riikide koostööprojektid tuleb osalisriigi pädevas asutuses registreerida ja taotleda kaastootmisprojekti staatust. Kaastootmisprojekti staatuse saamisel on võimalik taotleda toetust avalikest vahenditest.

Eesti jaoks on konventsiooniga ühinemine oluline, et osaleda kaastootmisprojektides, kus tootja panus jääb alla 10 protsendi filmi tootmiskuludest, aga ei ole väiksem kui 5 protsenti. Võrreldes 1992. aasta konventsiooniga on minimaalset vajalikku vähemuskaastootja rahalist panust vähendatud ning see avab eelkõige väikeriikidele võimaluse osaleda senisest enamates kaastootmisprojektides. Kaastootmine on olulise tähtsusega keskmisest suurema eelarvega Eesti filmide tegemisel, kuna ainuüksi Eesti poolse rahastusega neid filme ei ole võimalik toota.

Konventsiooni rakendamine ei too kaasa lisakulutusi riigieelarvest, kuna sätestatud eesmärgid saavutatakse Kultuuriministeeriumi ja Sihtasutuse Eesti Filmi Instituudi eelarve piires. Konventsioon jõustub Eesti suhtes selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ratifitseerimiskirja deponeerimise päevast.

Sündmused

Riigikaitsekomisjoni esimees Andres Metsoja ja komisjoni liige Johannes Kert kohtuvad NATO sõjalise komitee esimehe, õhuväe ülemmarssali Sir Stuart Peachiga.

Kell 12 – Eesti-Kreeka parlamendirühma esimees Kalev Kallo, aseesimees Helmen Kütt ning liikmed Oudekki Loone ja Annely Akkermann kohtuvad Kreeka suursaadiku Emmanouil Apostolakisega (A. Rei nõupidamisruum).

Kell 16 – Riigikaitsekomisjoni esimees Andres Metsoja ütleb avasõnad raamatu „Eesti piirivalve 1918–2020“ esitlusel (Komandandi maja).

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside