Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, regionaalminister Madis Kallas ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Peaminister vastab küsimustele, mis käsitlevad pankade hiigelkasumeid ja pangamakse, ambitsioonitut riigieelarvet, Eesti positsiooni rahvusvahelisel areenil, poliitilist olukorda, riigieelarvet ning majanduspoliitikat.

Regionaalminister vastab küsimustele ühistranspordi ja euroraha rakendamise ning sotsiaalkaitseminister kärbete kohta Sotsiaalministeeriumi haldusalas.

Kell 14 – täiskogu istung

Peaminister Kaja Kallas teeb poliitilise avalduse seoses 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega.

Uuesti arutamine – üks seadus

Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seaduse (746 UA) võttis vastu Riigikogu eelmine koosseis 15. veebruaril. Seadusega sooviti luua regulatsioon avalikust ruumist sinna mittesobivate rajatiste, eelkõige punamonumentide eemaldamiseks.

Muudatused nägid ette, et hoone avalikult nähtav osa, samuti avalikult eksponeeritud monument, skulptuur, mälestusmärk ja muu rajatis ei tohi olla vaenu õhutav ega toetada või õigustada okupatsioonirežiimi, agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemist. Samuti sooviti seadusega sätestada riigi volitused nõuetele mitte vastavate rajatiste eemaldamiseks.

President jättis seaduse märtsi algul välja kuulutamata, pidades seda õigusselgusetuks. Ta tegi Riigikogule ettepaneku seadust uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.

Seaduse uuesti arutamisel esinevad ettekandega põhiseaduskomisjoni ja majanduskomisjoni esindaja, kellele võib iga Riigikogu liige esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad.

Pärast läbirääkimiste lõppu pannakse hääletusele seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmine. Kui Riigikogu ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, määratakse seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning seaduse edasine menetlemine jätkub üldises korras.

Esimene lugemine – 24 eelnõu

Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (vaenu õhutamine ja vaenumotiiviga kuriteod) eelnõu (232 SE) muudab kuriteona karistatavaks vaenu õhutamise kõige raskemad vormid.

Eelnõu kohaselt on tulevikus kuriteona karistatav avalik õhutamine vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele inimeste rühma või rühma liikme vastu rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, puude, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi tunnuse alusel, kui on põhjust karta, et õhutusele järgneb vägivald või see ohustab oluliselt ühiskonna turvalisust. Muude süütegude puhul saab vaenumotiiv karistust raskendavaks asjaoluks.

Kriitiliste ega šokeerivate seisukohtade avaldamist ei ole eelnõuga kavas karistatavaks muuta, samuti ei takista seaduseelnõu väljendada seisukohti, mis võivad mõnda ühiskonnagruppi solvata. Neil puhkudel saab vajadusel jätkuvalt pöörduda tsiviilkorras kohtusse.

Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine peaministri abikaasa osalusega ettevõtte Venemaa-suunalise äritegevuse asjaolude uurimiseks“ eelnõuga (262 OE) soovitakse luua peaministri abikaasa osalusega ettevõtte Venemaa-suunalise äritegevuse asjaolude uurimiseks Riigikogu uurimiskomisjon.

Eelnõu kohaselt on kõigi fraktsioonide esindajatest koosneva uurimiskomisjoni ülesanne selgitada välja peaministri abikaasa osalusega ettevõtte Venemaa-suunalise äritegevuse asjaolud ning teha järeldused ja ettepanekud õigusaktide muutmiseks, et vältida tulevikus sarnaseid olukordi. Eelnõu järgi peaks uurimiskomisjon esitama oma lõpparuande nii Riigikogule kui ka avalikkusele hiljemalt 15. detsembriks.

Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Martin Helme algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (27 SE) eesmärk on muuta CO2 kvootide müügist saadud tulu kasutamine paindlikumaks.

Kui kehtiva seaduse kohaselt tuleb kasutada vähemalt 50 protsenti sellest tulust kasvuhoonegaaside heitkoguse teket piiravate eesmärkide saavutamiseks, siis eelnõus pakutud sõnastuse järgi võiks, aga enam ei peaks seda nendeks eesmärkideks kasutama. Algatajate sõnul annaks muudatus parlamendile võimaluse suunata tulusid vajaduse korral ka muude riigile oluliste kulude katteks.

Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (37 SE) eesmärk on anda kohalike volikogude liikmetele õigus pöörduda seaduses sätestatud õiguste rikkumisel halduskohtusse. Algatajate sõnul võivad volikogu liikme õiguste rikkumised olla seotud näiteks informatsiooni varjamise või komisjonidesse kuulumisega.

Isamaa fraktsiooni algatatud ehitusseadustiku ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse (koduomanike vabastamine omavalitsustele kuuluvate kõnniteede koristamise kohustusest) eelnõuga (41 SE) soovitakse vabastada koduomanikud kohustusest koristada omavalitsustele kuuluvaid kõnniteid. Algatajate sõnul aitaks muudatus tagada omavalitsuste kõnniteede õigeaegse ja parema kvaliteediga koristamise.

Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Arvo Alleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (71 SE) soovitakse tõsta kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantav tulumaksumäär 11,96 protsendilt 12,06 protsendile. Algatajate sõnul aitab omavalitsuste tulubaasi suurendamine kompenseerida viimaste aastate kulude kasvu ja võimaldab neil paremini täita oma ülesandeid.

Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Helle-Moonika Helme ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (75 SE) tõstaks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 11,97 protsendile.

Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (82 SE) tõstaks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12,15 protsendile.

Riigikogu liikmete Kert Kingo, Arvo Alleri ja Siim Pohlaku algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (88 SE) tõstaks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12,08 protsendile.

Riigikogu liikmete Martin Helme, Leo Kunnase, Ants Froschi, Henn Põlluaasa, Kert Kingo ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (110 SE) tõstaks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12,05 protsendile.

Riigikogu liikmete Kert Kingo, Jaak Valge ja Varro Vooglaiu algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (112 SE) tõstaks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12 protsendile.

Riigikogu liikmete Martin Helme, Evelin Poolametsa ja Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (116 SE) tõstaks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12,14 protsendile.

Riigikogu liikmete Ants Froschi, Mart Helme ja Leo Kunnase algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (127 SE) tõstaks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12,07 protsendile.

Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (130 SE) tõstaks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12,04 protsendile.

Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Rain Epleri ja Evelin Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (133 SE) tõstaks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12,02 protsendile.

Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Arvo Alleri ja Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (150 SE) tõstaks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 11,98 protsendile.

Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (151 SE) tõstaks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12,16 protsendile.

Riigikogu liikmete Rain Epleri, Helle-Moonika Helme ja Kert Kingo algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (155 SE) tõstaks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12,12 protsendile.

Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Mart Helme ja Ants Froschi algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (181 SE) tõstaks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 11,99 protsendile.

Riigikogu liikmete Jaak Valge, Arvo Alleri ja Varro Vooglaiu algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (194 SE) tõstaks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12,11 protsendile.

Riigikogu liikmete Jaak Valge, Anti Poolametsa ja Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (199 SE) tõstaks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12,13 protsendile.

Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Evelin Poolametsa, Martin Helme ja Anti Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (253 SE) tõstaks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12,01 protsendile.

Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (99 SE) näeb ette kolmeks järjestikuseks aastaks ehk aastateks 2024–2026 erakorralise 70-eurose pensionitõusu, et parandada vanemaealiste inimeste majanduslikku toimetulekut.

Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (142 SE) näeb ette neljaks järjestikuseks aastaks ehk aastateks 2024–2027 erakorralise 50-eurose pensionitõusu, et parandada vanemaealiste inimeste majanduslikku toimetulekut.

Komisjoni istung

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni videoistungil – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruanne „Töövõime vähenemise ennetamine“, kutsutud Riigikontrolli esindajad.

Välislähetused

27.–29. september
Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) spiikrite konverentsil Dublinis Iirimaal. Visiidil osaleb ka ENPA Eesti delegatsiooni esimees Liisa Pakosta.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]