Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad infotunnis peaminister Kaja Kallas, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Kaja Kallas vastab küsimustele korruptsiooni uurimisest, koroonakriisist, migratsioonist ja elamislubadest, COVID-19 olukorrast Eestis, tervishoiuteenuste korraldamisest ning kriisivalmidusest.

Signe Riisalo vastab küsimustele COVIDist, valdkonna prioriteetidest ja rahastusest 2022. aastal ning perelepitusest.

Taavi Aas vastab küsimustele lennunduse, Rail Balticu rajamiseks vajalikest ehitusmaavaradest, merendusest ning autotranspordiga raskeveoste vedamise efektiivistamisest.

Kell 14 – täiskogu istung

Teisipäevase täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jätkub Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud noorsootöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (411 SE) esimene lugemine.

Kolmas lugemine – kaks eelnõu:

Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (383 UA) viiakse kollektiivlepingu tingimuse laiendamise regulatsioon vastavusse põhiseaduse kaitse all oleva ettevõtlusvabadusega, tagades samas sotsiaalpartnerluse ja kollektiivse kaasamise võimekuse. Laiendamise regulatsioon puudutab kollektiivlepinguid, mis on sõlmitud tööandjate ja ametiühingute liitude või keskliitude vahel.

Seaduse järgi võivad kollektiivlepingu tingimuse laiendamises kokku leppida ühe lepingu poolena ametiühingute liit või sama tegevusala liikmeid koondav ametiühing, mille liikmed moodustavad 15 protsenti tegevusala töötajatest või millel on vähemalt 500 liiget, ning teise poolena tööandjad, kes annavad tööd vähemalt 40 protsendile vastava tegevusala töötajatele.

Suurenevad ka aluseta vallandatud ametnike hüvitised. Täpsemalt puudutab see ametnikku, kes on rase, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, kes kasvatab alla seitsmeaastast last või kes on valitud ametnike esindajaks ja kes vabastatakse teenistusest õigusvastaselt. Kui seni on hüvitise suurus olnud kuue kuu keskmine töötasu, siis muudatuse järgi maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja 12 kuu keskmise töötasu ulatuses.

Kolmas olulisem muudatus puudutab usaldusisikuid ning seaduse jõustumisel tuleb kahe või enama usaldusisiku olemasolu korral tööandjal võimaldada usaldusisiku ülesandeid tööajast täita kõigil usaldusisikutel vähemalt kahele usaldusisikule ettenähtud aja ulatuses. Neljandaks pikendatakse ajutiselt töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse maksmise kestust 60 kalendripäeva võrra juhul, kui registreeritud töötuse määr tõuseb Eestis üle 8,5 protsendi.

Riigikogu võttis seaduse vastu 13. septembril, kuid Vabariigi President otsustas jätta seaduse protseduurireeglite rikkumisele viidates välja kuulutamata.

Valitsuse algatatud veterinaarseaduse eelnõu (384 SE) väljatöötamine on tingitud vajadusest rakendada vahetult kohalduvat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust loomataudide kohta. Senised siseriiklikud loomatervishoidu käsitlevad õigusaktid koondatakse ühtseks veterinaarseaduseks, mille eesmärk on koondada, ühtlustada ja ajakohastada valdkonna õigus, rakendada ELi loomatervise määrust ja teisi veterinaaria valdkonna ELi vahetult kohaldatavaid määruseid, sõnastada ELi liikmesriigi pädevusse jäävad sätted, rakendusprotseduurid ja volitusnormid, mis on vajalikud nõuete täpsemaks esitamiseks.

Uus seadus aitab tagada ettevõtja jaoks parema õigusselguse ja Eesti õiguse sidususe ELi õigusaktidega.

Teine lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse (digilahendused äriühinguõiguses) eelnõuga (394 SE) võetakse üle ELi vastav direktiiv, mis reguleerib digitaalsete vahendite ja menetluste kasutamist äriühinguõiguses. Samuti võimaldatakse äriühingu filiaali elektroonilist registreerimist ja seeläbi lihtsustatakse piiriülest majandustegevust.

Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse (digitaalse sisu, tarbijalemüügi ning muudetud tarbija õiguste direktiivide ülevõtmine) eelnõuga (404 SE) võetakse Eesti õigusesse üle ELi digitaalse sisu direktiiv, uus tarbijalemüügi direktiiv ning moderniseerimise direktiiv.

Seadustesse tehtavad muudatused puudutavad peamiselt tarkvara, nutitelefoni rakenduste, arvutimängude ja muu digitaalse sisu ostmist, mille puhul on tarbija õigused edaspidi rohkem kaitstud. Digitaalseks sisuks on näiteks ka e-raamatud, video- ja muusikafailid ja teenuseks voogedastusteenused, pilvelahendused jne.

Esimene lugemine – 14 eelnõu:

Riigikogu liikmete Peeter Ernitsa, Jaak Juske, Ruuben Kaalepi, Uno Kaskpeiti, Martin Helme, Riho Breiveli, Leo Kunnase, Merry Aarti, Siim Pohlaku, Anti Poolametsa, Helle-Moonika Helme, Mart Helme, Henn Põlluaasa, Rene Koka, Alar Lanemani, Kert Kingo, Paul Puustusmaa, Jaak Valge, Tarmo Kruusimäe, Urmas Reitelmanni ja Kalle Grünthali esitatud Riigikogu avalduse „Venemaa põlisrahvaste toetuseks“ eelnõu (391 AE).

Riigikogu avalduse eesmärgiks on juhtida tähelepanu aastakümneid kestnud venestamispoliitikale paljude Venemaa põlisrahvaste suhtes.

Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (413 SE).

Eelnõuga viiakse ravimiseadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusaktidega, millega nähakse ette reeglid tervishoius kasutatavate ravimite kliiniliste uuringute, veterinaarravimite kliiniliste uuringute ning haiglaerandi ravimi kohta.

Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (467 SE) laiendatakse kõrgendatud piirmääras hambaravi hüvitist saavate isikute sihtrühma registreeritud töötute ja toimetulekutoetust saavate isikutega.

Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (420 SE) reformitakse doktoriõpet selliselt, et doktorandid oleksid alustavad teadlased, kes teevad ülikooli või tööandja juures teadustööd. Lisaks muudetakse riigi tagatud õppelaenu tingimusi õppurite jaoks soodsamaks ja kutsehariduse põhitoetuse määramist paindlikumaks.

Valitsuse algatatud perelepitusseaduse eelnõuga (438 SE) töötatakse välja riikliku perelepitusteenuse regulatsioon, mille eesmärk on võimaldada vanemate lahkumineku korral sõlmida laste heaolust lähtuvad kokkulepped lapse elukorraldust puudutavates küsimustes nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal.

Valitsuse algatatud keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõuga (440 SE) nähakse ette keskkonnaagentuuri (KAUR) keskkonnaandmete analüüsi ja prognoosi tasuliste teenuste osutamise õiguslikud alused. Muudatuse eesmärk on vähendada KAURi töökoormust ja klientide halduskoormust.

Valitsuse algatatud maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (406 SE).

Eelnõuga esitatakse seaduste muudatused, et viia läbi järgmine maa korraline hindamine 2022. aastal. Uuendused ajakohastavad maa väärtuse, viies maamaksu kooskõlla maa turuväärtuse põhimõtetega. Muudatused ei puuduta kehtivat kodualuse maa maksuvabastust.

Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (421 SE) puudutab riigi osalusega äriühingute ja riigi asutatud sihtasutuste tegevust ning ministeeriumide tegevust riigi ülesannete täitmisel aktsionäri, osaniku või asutajana.

Möödunud aasta jaanuaris kinnitas valitsus osaluspoliitika põhimõtted, miks ja kuidas riik äriühingutes osaleb. Eelnõuga sätestatakse sellest tulenevad muudatused seaduses. Osaluspoliitika põhimõtetest lähtuvad muudatused puudutavad äriühingutes osalemise põhimõtteid, osaluste valitsemise strateegilist korraldust, erinevate rollide täitmis- ja juhtimispõhimõtteid, äriühingu jätkusuutlikkust ja läbipaistvust ning aruandlusmehhanismi uuendamist.

Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (468 SE) luuakse III sambasse uus tähtajalise pensioni maksmise lahendus – täiendav fondipension. Väljamakseid tehakse vabatahtlikest pensionifondidest ja kui isikul on osakuid erinevates pensionifondides, võetakse osakuid tagasi kõigis tema fondides.

Eelnõuga tehakse muudatusi ka seoses II sambaga. Esimene muudatus puudutab II samba maksete tasumist olukorras, kus tööandjal on tekkinud maksuvõlad. Teine II sambaga seonduv muudatus puudutab investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvaralt teenitud tulu maksustamise erandit, millesse on varasemalt jäänud lisamata viide II samba pensioni investeerimiskontole.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (469 SE) näeb ette kehtestada pensioniealistele inimestele keskmise vanaduspensioni ulatuses tulumaksuvabastus.

Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (442 SE) sätestatakse alused, millest tulenevalt rahastataks Konkurentsiameti ülesandeid ka järelevalvetasudest.

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (443 SE) tõstetakse kohtu, äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri toimingute riigilõivumäärasid, lihtsustatud menetluste ja maksekäsu kiirmenetluse piirmäära ning piirmäärasid, mis on seotud menetlusosalise edasikaebeõigusega. Lisaks muudetakse menetlusdokumentide kättetoimetamise tingimusi ning maksekäsu kiirmenetlust puudutavaid sätteid.

Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (430 SE).

Eelnõuga võimaldatakse riigil valmistada ette merre ehitamise hoonestuslubasid, et esitada need hoonestusload avalikule enampakkumisele või valikpakkumisele. Eelkõige puudutab see meretuuleparkide ja vesiviljeluse arendamist. Tulenevalt eelnõus ettenähtud muudatustele saab riik muu hulgas senisest enam panustada meretuuleenergia aktiivsemale tootmisele.

Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (455 SE) näeb ette jätkata rahvusvahelise meretranspordi toetamist Eesti sadamate kaudu ja võimalusel motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi siinsete sadamate. Eelnõuga vähendatakse 2022. aasta 1. jaanuarist kuni 2022. aasta 31. detsembrini kõikidel Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevatel laevadel tasumisele kuuluvat veeteetasu varasema 50 protsendi asemel 25 protsendi võrra.

Välislähetused

22.–27. oktoober
Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi (EISC) Eesti delegatsiooni liikmed Andrei Korobeinik ja Raivo Tamm osalevad Rahvusvahelise Astronautika Föderatsiooni parlamendiliikmete eriüritusel teemal „Space Solutions for the Benefit of Civil Society“ Dubais Araabia Ühendemiraatides.

26.–29. oktoober
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Eesti, Läti ja Leedu väliskomisjonide esimeeste visiidil Moldovasse.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post [email protected]
päringud [email protected]