Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Taavi Rõivas, välisminister Jürgen Ligi ja maaeluminister Urmas Kruuse.

Välisminister Jürgen Ligi vastab küsimustele Ukraina olukorra kohta, Eesti Vabariigi välissaatkondade tegevuse optimeerimise kohta, kaubanduslepete mõju kohta välispoliitikale, Euroopa Liidu tuleviku kohta ja idapartnerluse tippkohtumise kohta.

Maaeluminister Urmas Kruuse vastab küsimustele sigade Aafrika katku toimetuleku kohta Eestis, põllumeeste rahalise toetamise kohta ning seakasvatuse hetkeseisu ja perspektiivide kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Jätkub teisipäevase istungi tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud Riigikogu liikmete Jüri Adamsi, Monika Haukanõmmi, Krista Aru, Andres Herkeli, Ain Lutsepa ja Külliki Kübarsepa algatatud haldusreformi seaduse § 9 täiendamise seaduse eelnõu (273 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on luua võimalused Setumaa osade omavaheliseks ühinemiseks.

Teisipäevase istungi tööaja lõppemise tõttu kolmapäevase istungi päevakorda lükkunud Riigikogu liikme Mark Soosaare algatatud haldusreformi seaduse muutmise seaduse eelnõu (274 SE) esimene lugemine. Eelnõu näeb ette valitsusele suurema kaalutlusõiguse andmise omavalitsuste ühinemiskriteeriumide täitmisel.

Kolmas lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (276 SE) tõstetakse maksustatava käibe piirmäära, mille ületades tekib ettevõtlusega tegeleval isikul kohustus end registreerida käibemaksukohustuslasena ning täiendada kaupade nimekirja, millele rakendatakse käibemaksuarvestuses erikorda – pöördmaksustamist.

Valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (241 SE) muudab välisteenistuse seadust seoses Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi ülesande täitmisega. Muudatuste eesmärk on lihtsustada ELi eesistumisega seotud personalimääramisi ning vähendada sellega seotud töökoormust, võimaldada teenistujate sujuvat ning operatiivset lähetamist ELi eesistumisega seotud ametikohtadele ja muuta kehtivat regulatsiooni selgemaks. Kehtiv seadus ei võimalda praegu ELi Nõukogu eesistumisega seotud paindlikkust ja suurenenud koormuse tingimustes operatiivset lähetustega seotud dokumentide menetlemist. Eelnõuga võimaldatakse edaspidi ka Riigikantseleil lähetada erialadiplomaate välisteenistuse seaduse alusel. Muudatus on seotud EL eesistumise ülesannete täitmisega, mille tõttu suureneb Riigikantseleist lähetatavate ametnike hulk. Eelnõuga luuakse võimalus võtta erialadiplomaate välisteenistusse ka siis, kui nad võõrkeeltest oskavad ainult inglise keelt. Seni on nõutav kahe võõrkeele oskus, millest üks on inglise või prantsuse keel. Erialadiplomaat on oma valdkonna spetsialist, kelle puhul on kõige olulisemad tema erialased teadmised. Muudatus on vajalik, sest kahe võõrkeele oskuse nõue on takistuseks pädeva spetsialisti lähetamisel erialadiplomaadina.

Teine lugemine – 4 eelnõu:

Valitsuse algatatud Pariisi kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (310 SE) järgi ratifitseerib Eesti Pariisi kokkuleppe kasvuhoonegaaside heite üleilmse vähendamise kohta. Eesti on seadnud endale eesmärgiks ratifitseerida Pariisi kokkuleppe novembris algavaks kliimakonverentsiks Marrakeshis. Kliimakokkuleppe põhieesmärk on hoida ülemaailmne keskmine temperatuuri tõus tunduvalt alla 2°C võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Selleks kohustusid riigid oluliselt vähendama oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Pariisi kokkuleppega pannakse muuhulgas paika siduvad kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemed ja aruandlussüsteem, nähakse ette dünaamiline mehhanism, mis võimaldab võetud kohustusi aja jooksul hinnata ja suurendada, samuti kliimamuutustega seotud rahastamise tegevused ning kliimamuutustega seotud kohanemise pikaajaline kava. Kliimakokkulepe võeti 195 riigi osalusel vastu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsil, mis toimus möödunud aasta oktoobris Pariisis. Kokkulepe jõustub 30. päeval pärast seda, kui vähemalt 55 konventsiooniosalist, kelle kasvuhoonegaaside heide kokku moodustab vähemalt 55 protsenti kasvuhoonegaaside koguheitest, on andnud hoiule oma ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja.

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (249 SE) viiakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus kooskõlla ELi täpsustatud nõuete ja ühise põllumajanduspoliitika uue rahastamisperioodi 2014-2020 käivitamiseks tehtud muudatustega. Samuti lisatakse seadusesse sätted seoses maaelu arengukava toetuste eest tehtavate tegevuste muutmistega, piimatootmiskvoodi rakendamise lõppemise ja põlluraamatuga. Eelnõu lihtsustab Eesti maaelu arengukava 2014-2020 toetuste eest tehtavate tegevuste muutmist dokumentides ja sätestab, millistel juhtudel võib toetust kaotamata tegevusi muuta. Juhul kui põllumajandustootja pole piimatootmiskvoodi ületamise tasu tähtpäevaks ära maksnud, antakse PRIAle õigus see tasaarveldada põllumajandustootjale makstavate toetustega. Põllumajandusega tegelevad isikud peavad põlluraamatusse kandma lisaks veeseaduses nõutud andmetele ka toetuse saamise tingimustes märgitud andmed. Näiteks andmed mullaproovide võtmise ja nende analüüsi tulemuste, taimekahjustajate seire, kasvatatavate põllumajanduskultuuride sortide ja muu kohta. Tegemist on teabega, mida enamikel juhtudel juba põlluraamatusse kantakse. Muudatus on vajalik, et tagada Eesti maaelu arengukava 2014-2020 raames antavate keskkonnatoetuste, samuti mahepõllumajanduse toetuse saamise nõuete tõhusam kontroll. Teiseks lugemiseks täiendati eelnõu sätetega, millega koolipiimatoetus ning koolipuuvilja ja -köögiviljatoetus asendatakse koolikava toetusega tulenevalt Euroopa Liidu asjaomastest õigusaktidest.

Valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (282 SE). Seaduse muudatuse eesmärk on viia üha enam toodangust mahedalt märgistatuna tarbijani, soodustada mahetoidu tarbimist ja mahetooraine üha laialdasemat kasutamist toitlustusettevõttetes. Sätestatakse võimalus mahetooraine kasutamisele viitamiseks spetsiaalselt toitlustajatele väljatöötatud märgi kaudu. Tekib võimalus näidata mahetooraine protsentuaalselt osakaalu kolmes vahemikus: üle 20 kuni 50 protsendi toorainest on mahe; üle 50 kuni 80 protsendi toorainest on mahe; üle 80 kuni 100 protsendi toorainest on mahe. Vahemikku on võimalik arvestada ettevõttesse eelmisel kuul toidu valmistamiseks toodud põllumajandustoodete koguse või maksumuse põhjal. Andmed saadakse ettevõtte raamatupidamisdokumentidest. Toitlustajatele antakse võimalus ise otsustada, kas osakaalu arvestamise aluseks võetakse toodete kogus või maksumus. Kehtiv seadus võimaldab toitlustusettevõttes kasutada riiklikku ökomärki, kui vähemalt 95% kasutatavast toorainest on mahepõllumajandusest, kuid seda on paljudes ettevõtetes keeruline täita.

Valitsuse algatatud 2016. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (296 SE) ei muuda riigieelarve kulude ja tulude kogu mahtu, kuid täpsustuvad ministeeriumide ja teiste asutuste jooksva aasta kulud. Eelnõu kajastab kokku 98 muudatusettepanekut.

Esimene lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud 2017. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (303 SE). 2017. aasta riigieelarve eesmärk on kestliku ja läbimõeldud eelarvepoliitika kaudu tugevdada Eesti julgeolekut, edendada majanduskasvu, vähendada tööjõumakse, suurendada madalapalgaliste ja lastega perede toimetulekut soodustamaks laste sünde ning uuendada riigi ja kohalikku haldust.

Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse eelnõu (297 SE) muudab Eesti fonditurgu atraktiivsemaks ja soodustab konkurentsi pensionifondide turul. Eelnõu soodustab uute pensionfondide valitsejate lisandumist ning muudab inimeste jaoks pensionifondi vahetamise oluliselt odavamaks.

Komisjonides

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: elektrituruseaduse, asjaõigusseaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (270 SE).

Sündmused

Kell 12.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab kunstnik Saskia Järve näituse „Mälu kaob“ (Toompea lossi kunstisaal).

Kell 14.15 – riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi analüütiku Kathy Guiducci-Ferryga.

Kell 15 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Tadžikistani ajakirjanikega.

Kell 15 – väliskomisjoni esimees Sven Mikser kohtub Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi suursaadiku Theresa Bubbeariga.

Kell 15.30 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling ja riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtuvad Euroopa Komisjoni julgeolekuvoliniku Julian Kingiga.

Välislähetused

21. – 27. oktoober
Riigikogu liikmed Helmen Kütt ja Toomas Kivimägi (21.–26.10) osalevad Rahvusvahelise Parlamentidevahelise Liidu (IPU) 135. assambleel ja sellega seotud kohtumistel Genfis, Šveitsis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside