Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, justiitsminister Lea Danislon-Järg ja keskkonnaminister Madis Kallas.

Peaminister vastab Jaanus Karilaiu ja Helle-Moonika Helme küsimustele olukorra kohta riigis, Siret Kotka küsimusele toiduhindade, Merry Aarti küsimusele Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljoone ning Peeter Ernitsa küsimusele migratsioonitsunami kohta. Justiitsminister vastab Kert Kingo küsimusele õigusriigi ja Marika Tuus-Laulu küsimusele omandireformi kohta. Keskkonnaminister vastab Tõnis Mölderi küsimusele raiemahtude ja Ruuben Kaalepi küsimusele meretuuleparkide keskkonnamõju kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – viis eelnõu: 

Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud), rakendamine) eelnõu (622 SE) eesmärk on parandada kohtute ja haldusasutuste koostööd ning lihtsustada lahendite täitmist piiriülestes perekonnaõigusega seotud asjades.

Muudatuste kohaselt saab sujuvamalt kohaldada ELi määrust, mis käsitleb kohtualluvuse kontrollimist piiriülese toimega perekonnaõigusega seotud asjades ning sellistes vaidlustes tehtud kohtulahendite tunnustamist, täidetavaks tunnistamist ja täitmist. Selleks sätestatakse kord, kuidas toimub seni teises liikmesriigis elanud lapse Eestisse paigutamine. Samuti kaotatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikust lapse ärakuulamise vanusepiir, pannakse paika, millised ametnikud või asutused väljastavad määruse alusel tõendeid, ning määratakse Justiitsministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet keskasutusteks, kes määruses ette nähtud kohustusi täidavad.

Muudatused lihtsustavad kohtute ja haldusasutuste koostööd rahvusvahelistes abieluasjades, vanemliku vastutusega seotud asjades ning rahvusvaheliste lapseröövidega seonduvates asjades, samuti muutub lihtsamaks lahendite tunnustamine ja täitmine Eestis.

Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõuga (597 SE) võetakse abielu- ja lahutusmenetluses kasutusele elektrooniline asjaajamine. Edaspidi ei pea abiellumis- ja lahutusavalduse esitamiseks minema perekonnaseisuametisse kohale, vaid seda saab teha ka elektrooniliselt. Samuti saab veebi teel esitada digiallkirjaga kinnitatud abiellumis- ja abielu lahutamise avalduse notarile.

Muudatuste jõustumisel säilib kaheetapiline abielu- ja lahutusmenetlus, mis tähendab, et pärast avalduste esitamist saab abielu jätkuvalt sõlmida vaid isiklikult perekonnaseisuametniku, notari või vaimuliku juures ning ka lahutuspäeval tuleb minna isiklikult perekonnaseisuametisse kohale.

Eelnõu on seotud digi- ja e-riigi arendamisega ning eesmärgiga muuta teenused sündmuspõhiseks. Elektroonilise abiellumis- ja lahutusavalduse esitamise võimaluse loomine on vajalik eeltingimus, et liita abielu ja lahutuse kui elusündmustega seotud teenused ühtseks sündmusteenuseks. Kavas on lisada sündmusteenuse juurde ka automaatne nimevahetus ning võimaldada nimevahetusega seotud uute dokumentide taotlemist.

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (611 SE) eesmärk on selgitada kooliväliste nõustamismeeskondade kaasabil välja Ukrainast Eestisse saabunud põgenikest õpilaste vajadused ja tagada neile jõukohane õpe. Õpilaste toetamiseks võimaldab eelnõu koolivälistel nõustamismeeskondadel soovituste andmisega päädivaid haldusmenetlusi läbi viia senisest efektiivsemalt, kaasates vaid vajalikud spetsialistid.

Teise lugemise käigus otsustati eelnõust välja jätta säte, millega oleks loodud välisriigis põhihariduse omandanud õpilastele selleks õppeaastaks võimalus saada lisaõpet, et Eestis järgmisel haridustasemel õppima asumiseks valmistuda.

Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (615 SE) parandatakse töötervishoiuteenuse korraldust ja kvaliteeti ning tööandjate ja töötervishoiuarstide koostööd, et tagada ohutu töökeskkond ja ennetada tööga seotud terviseprobleeme.

Eelnõu kohaselt tuleb tööandjal edaspidi korraldada töötervishoiuteenuse osutamine nii, et sellega koos analüüsitakse ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna. Peale senise töötajate tervisekontrolli korraldamise tuleb töötervishoiuarstil analüüsida ettevõtte töötervishoiu olukorda ja teha ettepanekuid töötingimuste parandamiseks, samuti nõustada tööandjaid töökeskkonna parandamisel ja anda töötajatele soovitusi tervise edendamiseks.

Muudatused soodustavad ettevõtetes süsteemset lähenemist töötervishoiule, mis aitab parandada töökeskkonda, kaitsta töötajate tervist ja ennetada töötajate terviseprobleeme. See omakorda vähendab tööandjate kulusid, mis kaasnevad töötajate haigestumise ja töölt eemalolekuga. Eelnõuga nähakse ette ka tööandja ja töötaja kohustused kaugtöö korral ohutu töökeskkonna tagamisel.

Samuti muudetakse eelnõuga selgemaks töötajate terviseandmete töötlemine, kui see on vajalik töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks. Terviseandmete töötlemine võib olla vajalik keemilistest ja bioloogilistest ohuteguritest põhjustatud terviseriskide maandamiseks, töötervishoiuteenuse korraldamiseks, tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimiseks. Veel on eelnõuga plaanis luua tööandjatele töökeskkonna andmekogus võimalus koostada ja säilitada tööõnnetuste ja kutsehaigestumise uurimise raporteid, mis vähendab paberdokumentide koostamise, edastamise ja säilitamisega kaasnevat halduskoormust.

Valitsuse algatatud karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõuga (621 SE) viiakse seadus kooskõlla Euroopa Liidu direktiiviga, et tõhustada liikmesriikide vahel teabe jagamist ning reguleerida karistusandmete vahetamist inimeste kohta, kes ei ole ELi kodanikud.

Praegu vahetatakse Euroopa karistusregistrite infosüsteemi kaudu peamiselt liikmesriikide kodanike karistusandmeid. Kolmandate riikide kodanike karistusandmete vahetamiseks on plaanis kasutusele võtta ühtne infosüsteem, mille kaudu saab efektiivsemalt tuvastada, kas kolmanda riigi kodanik või ka kodakondsuseta inimene on ELi liikmesriigis kuriteo toimepanemise eest karistatud. Muudatuste rakendamisega kasvab ühtlasi liikmesriikide teabevahetuse turvalisus, kuna liikmeriikidele kehtivad samad kõrgetasemelised nõuded.

Keskkonnaminister Madis Kallase ettekanne „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ elluviimisest.

Teine lugemine – üks eelnõu: 

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõuga (666 SE) ajakohastatakse vajalikud viited Euroopa Liidu õigusele seoses Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformimisega. Samuti muudetakse rakendatavaid sätteid vastavalt ühise põllumajanduspoliitika reformipaketile. Eelnõuga tehakse muudatusi ka põllumajanduslike otsetoetuste süsteemis. Põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamine viiakse vastavusse vastava ELi muudetud määrusega. Lisaks sätestatakse alused programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste andmiseks.

Esimene lugemine – seitse eelnõu: 

Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (701 SE) tunnistatakse meditsiiniseadme seaduses kehtetuks sätted, mis alates 26. maist kuuluvad ELi määruste reguleerimisalasse, kuna ELi õigusega on loodud meditsiiniseadmete regulatsiooni uus raamistik ja valdkonda seni reguleerinud direktiivid kehtetuks tunnistatud. ELi määrustega on kehtestatud meditsiiniseadmete suhtes ELis ühtlustatud ja senisest rangemad kvaliteedi- ja ohutusnõuded, et lahendada selliste seadmetega seotud üldisi ohutusprobleeme. Eelnõus esitatud muudatuste eesmärk on täpsustada ettevõtjate, meditsiiniseadme kasutajate ning Terviseameti õigusi ja ülesandeid ELi määruste rakendamisel.

Eelnõuga tehtavad muudatused puudutavad meditsiiniseadme kasutajaid (tavakasutajad ja professionaalsed kasutajad), ettevõtjaid (sponsorid, tootjad ja nende volitatud esindajad, importijad ja levitajad) ja riigiasutusi (Terviseamet ja Ravimiamet). Eelnõuga lisatakse levitajatele kohustus teatada meditsiiniseadmete süsteemi, protseduuripaketi või suurema riskiga in vitro diagnostikameditsiiniseadme esmakordsest levitamisest Eestis, millega kaasneb ettevõtjatele täiendav halduskoormus, kuid aitab saavutada parema turuülevaate Eesti turul olevatest meditsiiniseadmetest ning tõhustada turujärelevalvet, et Terviseamet saaks tuvastada Eesti turul nõuetele mittevastavaid (sh võltsitud või ohtlikke) meditsiiniseadmeid ja need vajadusel turult eemaldada.

Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõuga (697 SE) vähendatakse meresõiduohutuse seaduses nimetatud veeteetasude määra järgmiseks aastaks 25 protsendile, et toetada kaupade ja reisijate rahvusvahelist vedu merel. Veeteetasu suuruse vähendamine kehtib kõikidele laevadele sõltumata laevaliigist ja lipust, mille all laev sõidab. Eesmärk on jätkata rahvusvahelise meretranspordi toetamist läbi Eesti sadamate ning võimaluse korral motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavooge läbi Eesti sadamate. Prognoosi järgi laekub veeteetasusid 2023. aastal 25-protsendise määraga umbes kümme miljonit eurot ning sel aastal kehtiva 50-protsendise määraga 8,1 miljonit eurot.

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eestikeelsele õppele üleminek) eelnõuga (722 SE) luuakse alused ja tingimused eestikeelsele õppele üleminekuks.

Eelnõuga nähakse ette ülemineku tähtajad erinevatele haridustasemetele. Eelnõu kohaselt lähevad esimesena eestikeelsele õppele üle 2024/2025. õppeaastal lasteaiad ning 1. ja 4. klassid. Gümnaasiumis ja kutsekeskhariduse õppekavade alusel läbiviidavas õppes võib 2024/2025. kuni 2029/2030. õppeaastani muu keele osakaal olla kuni 40 protsenti kooli õppekavas määratud õppe mahust. Kool on kohustatud tagama ülemineku eestikeelsele õppele 10. klassis hiljemalt 2030/2031., 11. klassis 2031/2032. ja 12. klassis 2032/2033. õppeaastaks. Kutseõppeasutustes puudutab muudatus kutsekeskhariduse õppekava järgi õppivaid õpilasi.

Eelnõu järgi peab eesti keelest erineva õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks selle kohustusega klassides alates 2024/2025. õppeaastast olema vastav valitsuse luba, kes võib valla- või linnavolikogu taotlusel anda lasteasutusele või rühmale üheks aastaks erandi.

Eelnõu näeb ette võimalused kasutada lisaks eesti õppekeelele muud keelt või eesti keele asemel muud keelt teatud sihtrühmade puhul, kui kooliväline nõustamismeeskond on selliselt soovitanud, näiteks toimetuleku- ja hooldusõppel olevate või erivajadustega õpilaste suhtes.

Eelnõuga sätestatakse sarnaselt praegusega, et põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole õppekeel või kes koduses suhtluses räägivad õppekeelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe vanema emakeel, korraldab kool keele- ja kultuuriõpet, kui seda soovib vähemalt kümme sama emakeele või koduse suhtluskeelega õpilast.

Eelnõuga täiendatakse haridustöötajate kvalifikatsiooninõuet eesti keele oskuse nõudega, mille järgi õpetaja peab oskama eesti keelt C1-tasemel ja samal tasemel eesti keele oskus on nõutav ka haridusasutuse juhil.

Keelenõuete täitmise üle teostab vastavalt oma pädevusele haldusjärelevalvet Keeleamet. Asutusele määratava sunniraha ülemmäärana sätestatakse 9600 eurot.

Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga (684 SE) viiakse Eesti õigus kooskõlla kolme Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kriminaalmenetlusalast koostööd reguleeriva õigusaktiga. Peamised muudatused tulenevad kahest Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusest.

Muudatused puudutavad peamiselt Euroopa vahistamismääruse regulatsiooni. Eelnõuga täpsustatakse loovutamist välistavate ja piiravate asjaolude sätteid, võrdsustatakse Euroopa vahistamismääruse tunnustamisel ja täitmisel Eesti kodanike õigused Eestis alaliselt elamisõiguse alusel elavate Euroopa Liidu kodanike õigustega, täiendatakse loovutamise edasilükkamise ja ajutise loovutamise sätteid ning sätestatakse Euroopa vahistamismääruse täitmise lõpliku tähtajana 60 päeva ning loovutamise laiendamisel 30 päeva. Täpsustatakse ka loovutamisega nõustumise kohta nõusoleku küsimist ning loovutamise laiendamise ja edasi loovutamise kohta nõusoleku küsimisega seonduvat. Üleandmise ajutise edasilükkamise aluseid täiendatakse humanitaarsete kaalutlustega.

Samuti nähakse eelnõus ette rakendussäte seoses kahe Euroopa Liidu nimel sõlmitud väljaandmislepinguga, mis on Euroopa Liidu liikmesriikide ning Islandi ja Norra vahelise üleandmismenetlust käsitlev leping ning Euroopa Liidu ja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping.

Valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (äriühingute piiriülene liikumine) eelnõuga (713 SE) võetakse Eesti õigusesse üle ELi direktiiv, mis reguleerib äriühingute piiriülest ümberkujundamist, ühinemist ja jagunemist. 2019. aastal vastu võetud direktiiv avardab äriühingute võimalusi ELi ühtsel siseturul, soodustab majanduskasvu ja konkurentsi.

Seni on olnud võimalik äriühingute piiriülene ühinemine, uute võimalustena lisatakse piiriülene jagunemine ja piiriülene ümberkujundamine. Samal ajal muudetakse rangemaks kontrolli piiriülese liikumise tingimuste üle, näiteks ei ole see võimalik, kui äriühingu suhtes on algatatud saneerimis- või pankrotimenetlus või kriminaalmenetlus. Oluliselt on täiendatud ka puudutatud isikute (osanikud, aktsionärid, võlausaldajad, töötajad) huvide kaitse norme, sh on edaspidi paremini tagatud töötajate kaasatus ja osalus äriühingu piiriüleses liikumises.

Ühtlasi täieneb registripidaja kontrollikohustus piiriülese liikumise tõendi väljaandmisel.

Registripidaja peab senisest laiemalt jälgima piiriülese liikumise motiive. Muudatus on suunatud sellele, et piiriülest liikumist ei kasutataks eesmärkidel, mis on potentsiaalselt ebaseaduslikud või millega võib kaasneda oht Eesti julgeolekule.

Valitsuse algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (represseeritute ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijate toetuse suurendamine) eelnõu (698 SE) näeb ette suurendada represseeritutele ja represseeritutega võrdsustatud isikutele, samuti Eestist sunniviisiliselt Tšernobõli tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimisele saadetud isikutele makstavat toetust 230 eurolt 292 eurole kalendriaastas. Senine 230-eurone toetus kehtib 2018. aastast. Arvestades vahepeal toimunud tarbijahinna muutumist ja elukalliduse tõusu tuleb toetust tõsta. Hinnanguliselt on toetuse saajaid 2023. aastal vähem kui 8000.

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (699 SE) näeb ette rahastada alates 2023. aasta 5. juulist tervishoiuteenuste osutamist vanglates Eesti Haigekassa kaudu. Selleks antakse seni Justiitsministeeriumile kinnipeetavate tervishoiuteenuse korraldamiseks eraldatud eelarveraha üle Haigekassale. Pärast eelnõu jõustumist Justiitsministeerium ja vanglad tervishoiuteenuste osutamisega enam ei tegele, vaid tagavad vajalikud tingimused, et tervishoiuasutused saaksid osutada tervishoiuteenuseid vanglas kohapeal ning vajadusel ka väljaspool vanglat. Lisaks osaletakse rahvusvahelises koostöös vanglate tervishoiukorraldust puudutavate erisuste asjus.

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: haiguslehtede hüvitamisest, kutsutud tervise- ja tööminister Peep Peterson, Eesti Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane, Rahandusministeeriumi ja Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmused

Kell 9 – sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt kohtub rahvusvahelise rahvatervishoiu instituutide assotsiatsiooni (IANPHI) delegatsiooniga.

Kell 10 – riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid kohtub õppevisiidil olevate Moldova riigiametnikega (O. Strandmani nõupidamisruum).

Kell 13 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Soome suursaadiku Vesa Vasaraga.

Kell 15 – majanduskomisjoni esimees Kristen Michal ja Eesti-Korea Vabariigi parlamendirühma esimees Urve Tiidus kohtuvad Korea Vabariigi Expo 2030 kampaaniajuhi Kim Jong-Hooniga.

Kell 16.30 – riigikaitsekomisjoni liikmed kohtuvad Kaitseliidu noorteorganisatsioonide Noored Kotkad ja Kodutütred esindajatega.

Välislähetused

25.–31. oktoober
Väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross osaleb ÜRO Peaassamblee esimese komitee istungil New Yorgis Ameerika Ühendriikides.

26.–27. oktoober
Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Anti Poolamets osaleb Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjoni (AFCO) parlamentidevahelisel komisjonide kohtumisel Brüsselis Belgias.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside