Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 26. märtsiks

Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kristen Michal, kultuuriminister Heidy Purga ning majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.

Peaminister vastab küsimustele, mis käsitlevad poliitikat, ministrite valikut, kindlustunnet, julgeolekut, maksupoliitikat, valitsuse otsuseid, kvalifitseeritud tööjõu täiendavat sissetoomist ja maksumaksjate raha kantimist. Kultuuriminister vastab küsimustele Hiiumaa Vabadussõja mälestusmärgi ja teiste ajalooliste mälestiste ning sisserändajate lõimimise kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Ametivande annavad Riigikogu liikmed Diana Ingerainen ja Raul-Stig Rästa.

Kolmas lugemine – kuus eelnõu

Riigikogu 61 liikme algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE) nägi algselt ette, et kohalike volikogude valimistel saavad osaleda Eesti kodanikud ja kodakondsuseta elanikud, samuti Euroopa Liidu ja NATO riikide kodanikud. Praegu saavad lisaks Eesti ja ELi kodanikele kohalikel valimistel osaleda ka Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elavad välismaalased, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas.

Riigikogu liikmed esitasid põhiseadust muutvale eelnõule kolmandaks lugemiseks kaks muudatusettepanekut ning põhiseaduskomisjon otsustas mõlemat toetada. Kuna tegu on üksteist välistavate muudatusettepanekutega, peab nende hulgast valiku tegema Riigikogu täiskogu.

Esimese muudatusettepanekuga, mille esitasid eelnõule 26 Riigikogu liiget, tunnistatakse juba tänavu oktoobris toimuvatest kohalikest valimistest alates kehtetuks nii Eestis elavate kolmandate riikide kodanike kui ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus. Muudatuse tulemusel saaksid kohalikel valimistel osaleda üksnes Eesti ja ELi kodanikud.

Teine, 55 saadiku esitatud muudatusettepanek näeb ette, et kohalikel valimistel tunnistatakse kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja alates ülejärgmistest valimistest ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus. Tänavustel kohalikel valimistel saaksid kodakondsuseta elanikud muudatuse kohaselt veel hääletada. Ettepaneku esitajate sõnul jätaks see kodakondsuseta inimestele piisava aja, et taotleda soovi korral Eesti kodakondsust ning osaleda ülejärgmistel kohalikel valimistel Eesti kodanikena. Lisaks jäetakse muudatusega eelnõust välja NATO liikmesriikide kodanike hääleõigus.

Põhiseadust muutva eelnõu kolmandal lugemisel teeb ettekande põhiseaduskomisjoni esindaja ning pärast küsimuste-vastuste vooru saavad läbirääkimistel osaleda fraktsioonide esindajad. Seejärel vaadatakse läbi eelnõule esitatud muudatusettepanekud ning otsustatakse põhiseaduse muutmise viis. Põhiseaduskomisjon on otsustanud teha ettepaneku muuta põhiseadust kiireloomulisena.

Selleks, et võtta vastu otsus käsitleda põhiseadust muutvat eelnõu kiireloomulisena, on nõutav istungil osalevate Riigikogu liikmete neljaviiendikuline häälteenamus. Seega peab otsuse tegemiseks põhiseaduse kiireloomulise muutmise poolt hääletama vähemalt neli korda enam istungil osalejaid kui selle vastu. Kui põhiseaduse muutmise viis saab nõutava häälteenamuse, otsustab Riigikogu eelnõu seadusena vastuvõtmise. Vastuvõtmiseks vajab põhiseadust muutev eelnõu Riigikogu koosseisu kahekolmandikulist häälteenamust ehk vähemalt 68 häält.

Kui üks kahest hääletusest – põhiseaduse muutmise viis või eelnõu vastuvõtmine – ei saa nõutavat häälteenamust, loetakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu tagasilükatuks ja see langeb menetlusest välja. Sel juhul ei saa samas küsimuses põhiseaduse muutmist ühe aasta jooksul algatada.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (sanktsioonirikkumised) eelnõu (441 SE) eesmärk on muuta sanktsioonirikkumiste menetlus tõhusamaks.

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Euroopa Liit on kehtestanud Venemaale seoses sõjategevusega Ukrainas laiaulatuslikud sanktsioonid, mille rakendamine tuleb lahendada riigisiseselt. Samuti on eelnõu seotud sanktsioonirikkumisi määratleva direktiiviga.

Praegu menetleb kõiki karistusseadustiku alusel karistatavaid sanktsioonirikkumisi Kaitsepolitseiamet. Eelnõuga antakse kauba sisse- ja väljaveo keelu rikkumiste kohtueelse uurimise ülesanne Maksu- ja Tolliametile. Seletuskirja kohaselt on kaubasanktsioonide rikkumised sarnased salakaubaveo juhtumitega, mida menetleb Maksu- ja Tolliamet, ning enamiku kaubasanktsioonide rikkumisi avastab Maksu- ja Tolliamet piiriületusel.

Õiguskomisjoni algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga (493 SE) parandatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusabi kättesaadavust, et kohtusse pöörduja õigused ei jääks tema majandusliku seisundi tõttu kaitseta.

Eelnõu on ajendatud õiguskantsleri ettepanekust viia tsiviilkohtumenetluse seadustik põhiseadusega kooskõlla. Riigikogu täiskogu toetas ettepanekut mullu juunis ja sellest tulenevalt algatas õiguskomisjon eelnõu tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetlusabi regulatsiooni muutmiseks. Eelnõu järgi saab kohus menetlusabi andmisel edaspidi arvesse võtta inimese vältimatuid kulutusi toidule, ravimitele, sidele ja hügieenitarvetele.

Eelnõu näeb ette, et menetlusabi taotleja majandusliku seisundi hindamisel tuleb arvestada tema sissetulekust maha lisaks eluaseme- ja transpordikuludele ka muud eluliselt vältimatud kulutused kuni 75 protsendi ulatuses kuupalga kehtivast alammäärast. Menetlusabi andmise otsustamisel tuleb kohtul seega igal konkreetsel juhul hinnata kulutuste vältimatust ning määrata vältimatute kulutuste suurus kindlaks 75 protsendi ülempiiri silmas pidades.

Menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks tsiviil- ja halduskohtumenetluses. Näiteks saab kohus menetlusabina otsustada isiku riigilõivust, kautsjonist või muude kulude kandmisest osaliselt või täielikult vabastada või võimaldada neid tasuda osamaksetena.

Valitsuse algatatud ehitusseadustiku, halduskoostöö seaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (531 SE) eesmärk on vähendada bürokraatiat ja lühendada osa puurkaevude ehitusloa taotlemise aega. Eelnõu kohaselt hakkab Keskkonnaamet edaspidi kooskõlastama ainult nende puurkaevude ja -aukude projekte, mille rajamise, ümberehitamise ja lammutamisega kaasnevad suuremad riskid põhjaveele. Tavaolukorras, kui rajamisel on üksikelamu puurkaev või maasoojuse puurauk, piisab omavalitsuse kooskõlastusest.

Keskkonnakomisjon tegi eelnõusse teise lugemise eel muudatuse, mille kohaselt saab minister õiguse kehtestada nõuded lisaks puurkaevu ja -augu ümberehitamisele ja lammutamisele ka puurkaevu ja -augu rajamisele ning kasutatavatele puurimismeetoditele.

Eelnõuga plaanitavad muudatused puudutavad ka reoveekogumisalasid, mida hakkab edaspidi kinnitama ministri asemel Keskkonnaameti peadirektor. Veeproovivõtjate atesteerimise korraldamise õigus antakse eelnõuga Kliimaministeeriumilt halduslepinguga pädevale eraõiguslikule juriidilisele isikule.

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine) eelnõu (548 SE) eesmärk on tõhustada välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise menetlust, tugevdada rändekontrolli võimekust ja ennetada riigisiseseid julgeolekuohte.

Eelnõu kohaselt luuakse välismaalastele ja nende Eestisse kutsujatele, sealhulgas tööandjatele ja õppeasutustele võimalus suhelda riigiga elektrooniliselt ja paberivabalt, rakendades ühe akna põhimõtet. Julgeoleku kindlustamiseks ja väärkasutuse ennetamiseks nähakse ette, et töötamise eesmärgil elamisloa taotlemisel peab tööandja olema kantud Eesti äriregistrisse ja tõestama vähemalt kuuekuulist tegelikku majandustegevust Eestis.

Elamisloa taotlemisel kehtestatakse eelnõuga täiendavad keeldumise alused, kui leitakse taotleja seos välisriigi julgeolekuasutuste või jõustruktuuridega. Renditöö puhul asendatakse ühe kuu töötasu deposiidinõue kuuekuulise eelneva tegeliku majandustegevuse nõudega, mis suurendab tööandjate vastutust ja vähendab süsteemi väärkasutamise riski.

Kitsaskohtade lahendamiseks lisatakse püsivalt Eestisse elama asumiseks elamisloa taotlemisel uued nõuded kohanemisprogrammi kohustusliku läbimise ja vähemalt A2 tasemel eesti keele oskuse näol. Lisaks soodustatakse eelnõuga filmide ja sarjade tootmisel osalevate filmimeeskonnaliikmete tegevust Eestis. Kasvuettevõtetes tööle asumisel võimaldatakse lühiajalise töötamise kiirmenetlust, mis lihtsustab talentide kaasamist.

Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (549 SE) ajakohastab 2023. aasta juulis tööd alustanud Riigilaevastiku tegevusega, sealhulgas lootsiteenusega seotud regulatsioone. Muu hulgas võimaldab eelnõu Riigilaevastikul pakkuda erasektorile uusi tasulisi teenuseid.

Eelnõuga sätestatakse alus mereinfosüsteemis punkerdajate registri loomiseks ja nõuded selle toimimiseks. Samuti tõstetakse meresõiduohutuse nõuete rikkumiste eest ette nähtud trahvimääri, mis seletuskirja kohaselt on püsinud muutumatuna ligi 20 aastat.

Teine lugemine – kaks eelnõu

Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse (merejulgeoleku tugevdamine) eelnõu (565 SE) eesmärk on tugevdada merejulgeolekut Eesti merealal. Selleks täpsustatakse Kaitseväe ülesandeid ning vahetu sunni ja sõjalise jõu kasutamist.

Eelnõuga tagatakse Kaitseväele merel tegutsemiseks piisav paindlikkus, et Kaitsevägi oleks valmis merelt tulenevatele ohtudele kiiresti reageerima. Eelnõu kohaselt saab Kaitsevägi õiguse reageerida Eesti merealal elutähtsa teenuse toimepidevust tagava taristu, samuti riigikaitseobjekti, sadama või muu rajatise või seadmestiku vastu suunatud ohtudele.

Eelnõuga täpsustatakse ka meetmeid, mida Kaitsevägi saab oma ülesannete täitmisel kasutada Eesti majandusvööndis. Praegu on Kaitseväe riikliku järelevalve ülesanded Eesti merealal seotud eelkõige riigipiiri valvamisega.

Valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (570 SE) soovitakse muu hulgas tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks ära kasutada vaenu või vägivalla õhutamiseks.

Eesti riik seisab usuvabaduse eest ja igaühel on vabadus valida, kas ja millist religiooni ta järgib. Usu-, veendumus- ja ühinemisvabaduse austamise kõrval peab riik aga arvestama ka väljakutsetega, mis ohustavad riigi julgeolekut ning ühiskonna turvalisust.

Teiseks lugemiseks täpsustatud eelnõu kohaselt ei tohi Eestis tegutsev kirik, kogudus või klooster oma tegevuses juhinduda välisriigis asuvast märkimisväärse mõjuga isikust või ühendusest ega olla põhikirja, lepingu või muude dokumentide kaudu või majanduslikult seotud välisriigis asuva usulise ühenduse, vaimuliku keskuse, juhtorgani või vaimuliku juhiga, kui need kujutavad ohtu Eesti riigi julgeolekule, põhiseaduslikule või avalikule korrale. Selline oht võib muuhulgas esineda siis, kui vaimulik keskus, juhtorgan, vaimulik juht, isik või ühendus toetab või on toetanud sõjalist agressiooni või kutsunud üles sõjale, terrorikuriteole või muul viisil relvajõu õigusvastasele kasutamisele või vägivallale.

Samuti täpsustab eelnõu, kes saab Eestis vaimulikuna teenida või kuuluda usulise ühenduse juhatusse. Vaimulik ega usulise ühenduse juhatuse liige ei saa olla inimene, kes ei tohi Eestis elada või viibida. Veel täpsustatakse nõudeid usulise ühenduse põhikirjale ning nähakse ette, et kui kogudus või klooster soovib lahkuda kirikust, mille tegevus, põhikiri või juhatuse koosseis ei vasta kehtestatavatele nõuetele, on võimalik seda teha võttes vastu uus põhikiri ja nõuetega kooskõlas olevad muudatused registrisse kanda ilma selle kiriku juhtorgani heakskiiduta, kuivõrd sellise heakskiidu saamine ei pruugi olla realistlik.

Kirikutel ja kogudustel, kellel on vaja põhikiri, juhatuse koosseis või tegevus seadusega kooskõlla viia, on selleks seaduse jõustumisest aega kaks kuud.

Komisjoni istung

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruanne „Transpordiameti loomine ja selle tulemused“, kutsutud Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler Sander Salmu, Transpordiameti peadirektor Priit Sauk, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen, auditijuht Silver Jakobson ning audiitorid Janne Kurg ja Meeli Saksing; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).

Sündmus

Kell 9.30 – Riigikogu konverentsisaalis toimub kultuurikomisjoni, Riigikogu Rahvusooper Estonia juurdeehituse edendamise toetusrühma ning Rahvusooper Estonia ühine konverents „Rahvusooper Estonia juurdeehitus. Kuidas jõuda meie rahvuskultuuri jaoks parima lahenduseni?”. Konverentsi saab jälgida veebiülekandes. Konverentsi kava.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]