Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, kaitseminister Kalle Laanet ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Kallas vastab küsimustele koroonakriisist, kärbetest ja ebavõrdse kohtlemise põhjustest energiakulude hüvitamisel. Samuti on talle küsimused „Eesmärk 55“ kohta, piirangutest ning piirikaitsest, kui süsteemsest riigi kaitseperspektiivist.

Laanet vastab küsimustele Kaitseliidust ja õhutõrje arendamise kavadest. Veel on talle esitatud küsimused 380 miljoni euro riigikaitse investeeringu sisust ning Mali missioonist.

Aas vastab küsimustele energiahindadest, energiapoliitikast ja tasuta ühistranspordist.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (439 SE) luuakse alus Eesti maaelu arengukava 2014-2020 meetme tegevuse “Toetus nõustajate järelkasvu arendamiseks” rakendamiseks, samuti lükatakse ELi üleminekumäärusest tulenevalt kahe aasta võrra edasi mitmeid MAK-i meetmete rakendamisega seotud tähtaegasid. Lisaks tehakse kaks tehnilist muudatust. Maaeluministrile antakse võimalus kehtestada oma määrusega nõustajate järelkasvu koolitusprogrammi puhul toetuse taotlejale ja saajale ning toetatavatele tegevustele täpsemad nõuded, samuti antakse võimalus kehtestada käskkirjaga nimetatud programmile esitatavad nõuded ehk nõuded isikutele, kes saavad programmis osaleda, nõuded lektoritele, juhendajatele ja mentoritele, programmi sisu puudutavad nõuded, valdkonnad, milles on kõige suurem vajadus programmi läbiviimiseks. MAK-i meetmete rakendamisega seotud tähtaegasid käsitlevad muudatused seisnevad maaeluministrile antavas õiguses jagada kasutamata jäävad LEADER-projektitoetuse eelarvevahendid LEADER tegevusgruppide vahel ümber 2023. aastal, MAK-i rahastamisvahendisse tagasi laekuvate vahendite kasutamist käsitlevate tähtaegade pikendamises kahe aasta võrra ning nn osaliselt tasutud kuludokumentide rakendamise skeemi kasutamise võimaluse lõpptähtaja pikendamises samuti kahe aasta võrra, seniselt 2023. a 1. juulilt 2025. a 1. juulini.

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (466 SE) näeb ette suurendada alates 1. jaanuarist 2023 pensioni baasosa ja rahvapensioni 20 euro võrra. Pensioni baasosa suurus on praegu 235 eurot. See on kõikidel pensionäridel võrdne, baasosale lisandub staažiosa, kindlustusosa ja ühendosa, mis on igal inimesel erinev sõltuvalt tema tööstaažist ja sissetuleku suurusest. Pärast 1.jaanuari 2023 baasosa suurendamist oleks 44-aastase staažiga pensioni suurus ca 611 eurot. Alates 1. aprillist 2021 on sama pika staažiga pensioni suurus 552,38 eurot. Rahvapensioni määr on praegu 255,18 eurot. Rahvapension on mõeldud inimestele, kel ei ole vanaduspensionieas piisavalt pensionistaaži (15 aastat).

Ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ja valitsuse poliitikast selles valdkonnas, ettekandja peaminister Kaja Kallas.

Esimene lugemine – kümme eelnõu:

Riigikogus jätkub teisipäevase istungi tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud Riigikogu liikmete Heiki Kranichi, Peeter Ernitsa, Erki Savisaare ja Andres Metsoja algatatud
looduskaitseseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (483 SE) esimene lugemine. Eelnõuga kujundatakse ümber loodusväärtuste kaitse veekogu rannal ja kaldal, leevendatakse seniseid looduskaitseseadusest tulenevaid omandipiiranguid, vähendatakse piirangute hulka ja ulatust kahjustamata selle juures oluliste loodusväärtuste või -ressursside kaitset. Kehtiv looduskaitseseadus näeb kaitstavate loodusobjektide ja kaitstavate looma- ja taimeliikide isendi kaitse kõrval ette veel eraldiseisvad ja konkreetsest loodusväärtustest mittesõltuvad omandipiirangud rannal ja kaldal. Eelnõu näeb ette omandipiirangute korrastamise, et igal omandipiirangul veekogu rannal või kaldal oleks konkreetne põhjendus, mis tugineb oluliste loodusväärtuste kaitsele vastavalt looduskaitseseadusele, vee kaitsele vastavalt veeseadusele või ruumilise arengu põhimõtetele vastavalt planeerimisseadusele. Ühtlasi koondatakse senine looduskaitseseaduses sisaldunud veekogu ranna või kalda ehituskeeluvööndi regulatsioon veeseadusesse, kuna selliste piirangute peamine eesmärk on seotud vee kaitsega. Selliselt tagatakse suurem õigusselgus, õigusnormide korduste vältimine ja ühtlasi omandipiirangute proportsionaalsus ja eesmärgipärasus. Omandipiirangute leevendamisega tagatakse laiemalt isikute omandiõigust, tõstetakse veekogu äärsete kinnisasjade atraktiivsust ja kasutatavust ning luuakse eeldusi majanduse ja maapiirkondade arenguks, kahjustamata samas olulisi loodusväärtusi või -ressursse.

Isamaa fraktsiooni algatatud riigipiiri seaduse muutmise eelnõu (489 SE). Eelnõu näeb ette luua õiguslik alus massilise ebaseaduslike piiriületuste või piiriületuste katsete tõkestamiseks ja piiri ületanud välismaalaste tagasisaatmiseks välisriiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid. Muudatustega sätestatakse, et kui toimub massiline ebaseaduslik piiriületus, on Politsei- ja Piirivalveametil julgeolekukaalutlustel kohustus keelduda rahvusvahelise kaitse taotluste vastuvõtmisest ja saata ebaseaduslikult piiri ületanud välismaalased tagasi välisriiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid. Samuti sätestatakse, et kui toimub massiline ebaseaduslik piiriületuse katse, on Politsei- ja Piirivalveametil julgeolekukaalutlustel kohustus see tõkestada ning keelduda rahvusvahelise kaitse taotluste vastuvõtmisest.

Valitsuse algatatud äriregistri seaduse eelnõu (493 SE) sätestab äriregistri andmekoosseisu, kannete tegemise ning registri pidamise korra, järelevalve ja vastutuse. Äriregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille pidamise eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet Eesti õiguse järgi asutatud eraõiguslike juriidiliste isikute, Eestis tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate ja välismaa äriühingute filiaalide kohta. E-äriregister on veebiplatvorm, mille kaudu saab äriregistrisse avaldusi esitada ning juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate kohta avalikustatud andmetega tutvuda. E-äriregistris võib peale äriregistri andmete avalikustada ka teistest andmekogudest ja teiste teenuste kaudu kättesaadavaid avalikke andmeid. Eelnõu eesmärk on juriidiliste isikute registrimenetluse ühtlustamine. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register uudetakse äriregistri osaks, mis muudab registrimenetluse lihtsamaks ja selgemaks nii ettevõtjatele kui registripidajale. Muudest muudatustest on kõige olulisemad osaühingut puudutavad muudatused, sest eelnõu kohaselt kaotatakse osaühingu miinimumkapitali nõue ja osanike nimekirja hakatakse pidama äriregistrist. Eelnõuga parandatakse ka registripidaja järelevalvevõimalusi, suunates juriidilisi isikuid paremini oma aruandluskohustust täitma. Selleks lihtsustatakse ja kiirendatakse majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu registrist kustutamist. Registripidaja järelevalvevõimalusi laiendatakse tagamaks äriregistri andmete usaldusväärsust ja ettevõtjate aruandluskohustuse täitmist. Kaotatakse osaühingu miinimumkapitali nõue, mis sunnib asutajad senisest enam läbi mõtlema osaühingu tegevuse jaoks vajaliku kapitali. Kui praegu valitakse osaühingu asutamisel valdavalt automaatselt seaduses kehtestatud miinimumkapital, mida ei pea ka sisse maksma ja mis seetõttu ei ütle suurt midagi osaühingu usaldusväärsuse ja asutamise läbimõelduse kohta, siis edaspidi selle võimaluse puudumisel annab valitud ja sisse makstud osakapital vajalikku informatsiooni osaühingu usaldusväärsuse kohta ka kolmandatele isikutele. Lisaks on kehtiv miinimumkapital 2500 eurot kaotanud oma väärtuse võrreldes selle summa algse kehtestamise ajaga 1995. aastal. Eelnõuga luuakse e-äriregistrisse võimalus broneerida ärinime kuueks kuuks, et oleks paremini võimalik äriühingu asutamist ette valmistada ja sobiv ärinimi oleks olemas äriregistrile avaldust esitades. Seaduse jõustumine on jagatud kolme etappi, kuna infosüsteemide arenduste maht on suur ja ühes etapis jõustumine poleks seetõttu võimalik. Seaduse üldine jõustumistähtaeg on 1. veebruar 2023, osanike nimekirja muudatused jõustuvad 1. septembril 2023 ja ärinime broneerimine ning kindlal kuupäeval kande taotlemise võimalus 1. märtsil 2024.

Valitsuse algatatud rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu (504 SE) eesmärk on reageerida kiiresti ja tulemuslikult seadusega vastuolus olevatele tegudele, et tagada õiguskorra toimimine ja avalike huvide kaitsmine. Eelnõuga luuakse tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitaja kaitse tingimused ja ulatus. Teavitaja kaitse isikuline ja sisuline kohaldamisala, kaitse saamise tingimused ja ulatus ning teavitamise viisid ja kanalid. Kaitse saamiseks on nõutav, et isikul on põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või see on lõpule viidud, rikkumine kuulub kõnesoleva seaduse kohaldamisalasse ja teavitamine toimub kooskõlas kõnesoleva seadusega.

Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise seaduse eelnõu (492 SE). Eelnõuga muudetakse erikohustustega isiku kohustusi konkreetsemaks, et tagada rahvusvaheliste sanktsioonide puhul hoolsusmeetmete kohaldamine, mis on sarnased rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatutega, võttes arvesse finantssanktsioonidele omaseid riske. Eelnõu näeb ette tagada olukorra, et erikohustustega isikud käsitleksid ka finantssanktsiooniga seotud riske süstemaatiliselt.

Valitsuse algatatud loovisikute ja loomeliitude seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (517 SE) tehakse seaduses muudatused, et jätkata leevendatud tingimustel loometoetuse maksmist vabakutselistele loovisikutele kuni 2022. aasta lõpuni. Loometoetuste taotlemist ja maksmist jätkatakse sarnaselt tingimustega, mis kehtisid kuni 2021. aasta lõpuni tulenevalt COVID-19 kriisi tingimustest. Eelnõuga kaotatakse 2022. aasta lõpuni nõue, mille kohaselt loometoetust saanud inimene ei või kahe aasta jooksul uut taotlust loometoetuse saamiseks esitada. Samuti on 2022. aastal loometoetust võimalik saada ka juhul, kui loovisik teenib loometoetuse taotlemise perioodil lisaks sissetulekut ühes kuus kuni ühe töötasu alammäära suuruses summas, näiteks võlaõigusliku lepingu alusel. Eelnõuga tehakse ka püsivaid muudatusi loometoetuse taotlemise ja maksmise tingimustes. Näiteks täpsustatakse sissetuleku mõistet ja suurust, mida arvestatakse loometoetuse saamiseks. Eelnõu järgi saab loometoetust taotleda vabakutseline loovisik, kes ei ole saanud loometoetuse taotlemisele eelnenud kuul ega saa loometoetuse maksmise perioodil igas kuus tulumaksuga maksustatavat tulu rohkem kui pool töötasu alammäärast. Kehtiva seaduse üldine sõnastus saadud tulude kohta on tekitanud praktikas tõlgendamisprobleeme. Lisaks täpsustatakse loometoetuse maksmisest keeldumise aluseid, kui toetuse maksjaks on Kultuuriministeerium. Kui kehtiva regulatsiooni järgi on sätestatud, et loometoetuse maksmisest keeldutakse muuhulgas ka alusel, kui taotleja ei ole kolm viimast aastat vastaval loomealal tegutsenud, siis eelnõu näeb ette, et seda kolmeaastast perioodi vastavalt pikendatakse aja võrra, mil isik saab vanemahüvitist, on lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses. Eelnõuga täpsustatakse ka loometoetuse maksmise lõpetamise aluseid. Eelnõu järgi saab alusetult makstud loometoetuse tagasi nõuda lisaks valeandmete esitamisele ka olukorras, kus loovisik ei vasta loometoetuse taotlemise tingimustele. Loometoetus on kuue kuu jooksul makstav töötasu alammäära suurune toetus sissetuleku ajutiselt kaotanud eberegulaarsetes või -standardsetes töövormides tegutsevale kultuuritegijale. Loometoetus tagab miinimumsissetuleku kõrval ka sotsiaalsed garantiid, ennekõike ravikindlustuse.

Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (505 SE) muudab investeerimisühingute juhtimis- ja kapitalinõudeid, et need võtaks paremini arvesse investeerimisühingute ärimudeleid ja riske. Samuti vähendab regulatiivset koormust professionaalsetele investeerimisteenuste osutajatele ja tõstab hoiuste tagamise hüvitamise määra. Eelnõuga võetakse üle kaks vastavat ELi direktiivi. Eelnõu näeb ette Finantsinspektsiooni õigused nõuda investeerimisühingutelt teatud juhtudel täiendavat kapitali ja likviidsete vahendite hoidmist. Eelnõuga muudetakse investeerimisühingute kapitalinõuded vastavalt sellele, milliseid teenused nad osutavad. Muudetakse investeerimisühingute juhtide ja juhtivtöötajate palkade maksmise tingimusi, mis praegu on samuti reguleeritud sarnaselt pankadele. Ühtlasi vähendatakse eelnõuga regulatiivset koormust investeerimisteenuste osutajatele, näiteks pankadele, investeerimisühingutele ja fondidele.

Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE) on seotud ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõuga (ÜMIVS), millega kehtestatakse virtuaalvääringu teenuse pakkujatele terviklik õiguslik raamistik. ÜMIVS-iga viiakse virtuaalvääringu teenuse pakkujate üle tehtav järelevalve Finantsinspektsiooni pädevusse ja kehtestatakse täiendavaid nõudeid eelkõige sooviga tagada senisest suurem investorite kaitse. Käesolevas eelnõus olev virtuaalvääringu teenuse pakkujatega seonduv regulatsioon kannab eesmärki kiiresti maandada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. Seetõttu hõlmab käesolev eelnõu virtuaalvääringute teenuse osas üksnes neid muudatusi, mis on viivitamatult vajalikud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamiseks enne ÜMIVS-i jõustumist.

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (510 SE) nähakse esmakordselt ette pikaajalise hoolduse mõiste. Pikaajaline hooldus tähendab hoolduse tagamist inimesele, kes vajab igapäevaelu korraldamisel abi pikema aja jooksul, kuna tema füüsilised või vaimsed võimed või töövõime on vähenenud. Pikaajaline hooldus sisaldab tervishoiuteenuseid, hooldust ja inimese igapäevast toimetulekut toetavaid teenuseid. Pikaajalise hoolduse süsteemi muudatuste esimesse etappi kuulub ka perekonnaseaduse muutmine eesmärgiga vabastada teise astme sugulased ülalpidamiskohustustest ehk edaspidi ei ole lapselaps kohustatud oma vanavanema hoolduse eest tasuma. Eelnõuga nähakse ette kohaliku omavalitsuse (KOV) üksuse õigus omal algatusel välja selgitada keskmise, raske ja sügava puude raskusastmega täisealise isiku abivajadus. KOV-i üksus võib omal algatusel välja selgitada keskmise või raske puude raskusastmega isiku võimaliku abivajaduse ning KOV-i üksus peab omal algatusel välja selgitama sügava puude raskusastmega isiku võimaliku abivajaduse. Muudatuse tulemusel on puudega inimestele paremini ja terviklikumalt tagatud vajalik abi nii riigi kui kohaliku omavalitsuse poolt. Lastekaitseseaduse muutmise üks eesmärk on luua KOV-ile õigus saada terviklik ülevaade enda piirkonnas elavatest lastest, kellele on taotletud puude raskusastet, et selgitada välja nende laste ja perede täiendav abivajadus. Varasemad analüüsid näitavad, et puudega lastel on raskusi vajaliku abi ja teenusteni jõudmisel ning tihti ei tea lapsevanem, kuhu enda murega peaks pöörduma. Muudatuse tulemusena saab KOV proaktiivselt perede poole pöörduda, pakkudes vajadusel abi ja toetavaid teenuseid, mis ennetavad abivajaduse süvenemist. Loodava süsteemi eesmärk on suurendada puudega inimeste abi saamise võimalusi ning parandada nende toimetulekut, pakkudes neile ennetavalt nõustamist ja tuge. Kuigi loodav süsteem võimaldab KOV-il puudega inimesega kui potentsiaalselt haavatavama sihtrühmaga proaktiivselt ühendust võtta, vastutab inimene oma heaolu tagamise eest eeskätt ise ja seetõttu on inimesel õigus abi vastuvõtmisest keelduda. Eelnõus on lisaks mitmeid muudatusi, mis puudutavad näiteks erihoolekandeteenuseid, KOV sotsiaaltöötaja kvalifikatsiooni, üldhooldusteenuse viibimiskoha regulatsiooni, toimetulekutoetust, seksuaalselt väärkoheldud lapsi, asendushooldust, üksi elava pensionäri toetust, vanaduspensioniealiste inimeste puude määramist.

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (512 SE) tehtavad muudatused puudutavad elatisabi maksmist ning vanemapuhkuste ja – hüvitiste süsteemi 1. aprillil 2022 jõustuva regulatsiooni täpsustusi. Eelnõuga täiendatakse senist elatisabi määramise ja maksmise regulatsiooni pankrotimenetlusaegse elatisabi sätetega, et lapsel, kelle elatist maksma kohustatud vanema suhtes on välja kuulutatud pankrot, oleks ka pankrotimenetluse ajal võimalik saada riigilt elatisabi. Elatisabi kuni 100 eurot kuus maksab riik lapsele, kelle vanem või vanemad ei täida ülalpidamiskohustust. Kehtiva seaduse kohaselt on elatisabi võimalik taotleda nii kohtumenetluse kui täitemenetluse ajal. Probleem tekib juhul, kui võlgnikust vanema suhtes kuulutatakse välja pankrot ning algab pankrotimenetlus. Kui täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, siis see tähendab seda, et lapsel ei ole enam võimalik täitemenetlusaegset elatisabi saada. Pankrotimenetlus võib kesta kauem kui aasta ning lapsel puudub sellel perioodil õiguslik alus elatisabi saada. Kehtiv perehüvitiste seadus ei sisalda aluseid ega regulatsiooni, mis lubaks maksta elatisabi pankrotimenetluse ajal.

Sündmus

Kell 9 – Eesti-Jaapani rühma aseesimees Sven Sester kohtub Jaapani suursaadiku Yukihiko Matsumuraga (O. Strandmani nõupidamisruum).

Välislähetused

23. – 26. jaanuar

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Maria Jufereva-Skuratovski ja delegatsiooni liige Raivo Tamm (23. – 27.01) osalevad ENPA talvesessioonil Strasbourgis Prantsusmaal (videosilla vahendusel osalevad sessioonil ka delegatsiooni liikmed Eerik-Niiles Kross ja Urmas Reitelmann ning asendusliikmed Vilja Toomast ja Raimond Kaljulaid).

25. – 27. jaanuar

Eesti-Rootsi parlamendirühma esimees Yoko Alender osaleb Rootsi-Eesti koostöö ümarlaual Eesti saatkonnas ning kohtumistel Stockholmi Eesti Kooli ja Rootsi parlamendiliikmetega Stockholmis Rootsis.

26. – 27. jaanuar

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb konverentsil „Hybrid challenges of the modern world, Ukraine and threats“ Kiievis Ukrainas.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
tel 6316356; 515 3903
e-post [email protected]   
päringud [email protected]