Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kristen Michal, kultuuriminister Heidy Purga ja justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta.

Peaminister vastab küsimustele julgeoleku, Eesti majanduse, välispoliitika, Valitsusliikmete käitumise ja usaldusväärsuse, majanduse, riigi olukorra ja Rail Balticu kohta. Justiits- ja digiminister vastab küsimusele, mis puudutab põhiseaduslikkuse analüüsi eelnõude seletuskirjades. Kultuuriminister vastab küsimusele kultuuritöötajate palkade kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – kaks eelnõu

Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituruseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (359 SE) kehtestatakse raamistik, et kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu. Määratakse kriteeriumid, millistel tingimustel saab ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektide kiirendatud korras rajamiseks ära jätta keskkonnamõju hindamise. Ühtlasi luuakse taastuvenergia projektidele leevenduse ja loodusväärtuste hüvitusmeetmete süsteem.

Ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektideks loetakse riikliku energia- ja kliimakavaga 2030 määratud energiaallikate projektid, näiteks tuuleenergia, päikeseenergia, soojuspumpade ja biometaani tootmise projektid. Nende projektide puhul on võimalik teha erandeid loodusdirektiivist, linnudirektiivist ja veepoliitika raamdirektiivist. Ülekaalukas avalik huvi on rakendatav ainult projektide planeerimise käigus ja tegevusloamenetluses. Ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projekt peab asuma väljapool NATURA 2000 võrgustikku ega tohi kahjustada kaitsealuseid liike.

Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluse lahendamiseks täpsustatakse seaduses keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande avalikustamise teate sisu.

Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (426 SE) laiendab elutähtsate teenuste ja nende osutajate ringi ning aitab parandada teenuseosutajate ja kogu riigi valmisolekut kriisidega toime tulla.

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, mille eesmärk on tagada elutähtsate teenuste osutajate toimepidevus ning riigi toimimine eri laadi kriisides. Elutähtsaks loetakse teenust, kui sel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele, selle katkemine ohustab muu hulgas inimeste elu või tervist või toob kaasa suure keskkonnakahju ning sel on oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele.

Eelnõuga lisatakse elutähtsate teenuste nimekirja lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse, avaliku raudtee ja sadamate toimimine, toidu ja ravimitega varustamine ning perearstiabi toimimine. Kui praegu korraldab Sotsiaalministeerium vältimatu abi tagamist, siis edaspidi tuleb elutähtsa teenusena tagada tervishoiuteenuste toimimine laiemalt. Muudatuste tulemusel saavad elutähtsa teenuse osutajaks näiteks lennujaama-, raudtee- ja sadamaoperaatorid, aga ka perearstid, ravimite hulgimüüjad ja suuremad toidukäitlejad.

Teise lugemise käigus otsustas Riigikogu ülevõetavat direktiivi Eesti jaoks laiendada ja määratleda elutähtsa teenusena ka avalik-õigusliku meediateenuse toimimine ja selleks vajaliku üleriigilise ringhäälinguvõrgu teenuse toimimise tagamine. Selleks lisati elutähtsa teenuse osutajate hulka Eesti Rahvusringhääling ja sideettevõtja AS Levira.

Elutähtsa teenuse osutajatel tuleb koostada toimepidevuse riskianalüüs ja plaan, korraldada õppuseid ning täita muid toimepidevuse tagamiseks seatud nõudeid, sealhulgas selgitada välja kõige olulisemaid töölõike täitvad ametikohad ja teha neid täitvatele inimestele vajadusel taustakontroll. Samuti peavad teenusepakkujad olema eelnõu kohaselt valmis läbima teenuse toimepidevuse hindamiseks sõltumatu auditi.

Eelnõu loob alused ka riiklike elutähtsa teenuse üleste strateegiliste eesmärkide seadmiseks ja meetmete kavandamiseks. Riigikantselei juhtimisel hakatakse edaspidi koostama üleriigilist riskianalüüsi ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegiat, et teenuseosutajate toimepidevust paremini suunata ja kavandada. Strateegia osana peavad kõik omavalitsused koostama oma riskianalüüsi ning hindama riske, haavatavust ja valmisolekut riskide realiseerumiseks.

Teine lugemine – üks eelnõu

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (erihoolekandeteenused ja elukoha aadressi muutmine) eelnõu (421 SE), millega jätkatakse hooldusreformi elluviimist ja omastehooldajate koormuse vähendamist.

Eelnõuga luuakse päeva- ja nädalahoiuteenus intellektipuudega inimestele, kes vajavad väga palju tuge, kuid kel on võimalik elada osa ajast koos lähedastega oma kodus. Teenuse sihtrühm on mõõduka, raske või sügava puudega, aga ka muu nii täpsustatud kui ka täpsustamata intellektipuudega inimesed, kelle hooldusvajadus on kõrge. Seni on see sihtrühm kasutanud igapäevaelu toetamise teenust, mis on aga mõeldud vähest toetust vajavatele inimestele ja tegeleb pigem iseseisvusele suunamisega.

Päeva- ja nädalahoiuteenust saab eelnõu järgi kasutada maksimaalselt 23 ööpäeva kuus. Inimestele, kes vajavad toetust kuus vähem kui 10 päeva, leitakse sobiv lahendus kohaliku omavalitsuse või teiste erihoolekandeteenuste hulgast.

Teenusele juurdepääsu tagamiseks täpsustatakse, et igapäevaelu toetamise puhul peab teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulud katma see omavalitsus, kus inimene rahvastikuregistri järgi elab. Elukoha registreerimisel luuakse eelnõuga erisus neile, kes viibivad ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavas hoolekandeasutuses ja kelle registreeritud elukohaks on jäänud erihoolekandeasutuste reorganiseerimise käigus suletud erihooldekodu, selle asukoha omavalitsus või kel puudub erihooldekodu sulgemise järel rahvastikuregistris kehtiv elukoha aadress. Nende elukoha saab omavalitsus registreerida omavalitsuse või linnajao täpsusega.

Esimene lugemine – seitse eelnõu

Rahanduskomisjoni algatatud Riigikogu otsuse „Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2024.–2025. aasta tegevuse kontrollimiseks“ eelnõuga (495 OE) määratakse Riigikontrolli 2024.–2025. aasta tegevust kontrollima Sirius Audit OÜ. Audiitori Riigikontrolli eelarveaasta tegevuse kontrollimiseks määrab Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul, rahanduskomisjon lähtus Riigikontrolli poolt korraldatud ostumenetluse tulemustest.

Isamaa fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (432 SE) soovitakse muuta 20. juunil 2023. aastal vastu võetud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse jõustumissätteid. Muudatuste sisuks on tulumaksuseaduse paragrahvi 23 lõigete 2-5 kehtetuks tunnistamise kaudu nende jõustumise tähtaja ehk nn maksuküüru kaotamise edasilükkamine 1. jaanuarini 2028.

Valitsuse algatatud rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise kõrvaldamist käsitleva konventsiooni (nr 190) ratifitseerimise seaduse eelnõuga (469 SE) ratifitseeritakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise kõrvaldamist käsitlev konventsioon, mille eesmärk on vähendada töömaailmas esinevat vägivalda ja ahistamist. See on esimene rahvusvaheline dokument, millega kehtestatakse kogu maailmas kohaldatavad konkreetsed normid tööga seotud ahistamise ja vägivalla tõkestamiseks ning meetmed, mille vastuvõtmist riikidelt ja muudelt asjaomastelt osalejatelt oodatakse.

Valitsuse algatatud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (475 SE) kohaselt lühendatakse märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise üldist tähtaega 30 päevalt 15 päevani. Endiselt jääb kehtima põhimõte, et vastata tuleb viivitamata, samuti säilib ametiasutustel võimalus pikendada pöördumistele vastamise tähtaega keerukate küsimuste korral kuni kahe kuuni. Üldist vastamistähtaega on võimalik lühendada tänu tehnoloogia ja asjaajamise arengule ning digitaalsetele töövahenditele. Muudatus aitab muuta avalikke teenuseid kiiremini kättesaadavaks. Muudatus puudutab eelkõige riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusi ning muid avalik-õiguslikke asutusi. Juhul, kui teave puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarveliste vahendite kasutamist, peavad märgukirjale või selgitustaotlusele vastama ka mittetulundusühingud, sihtasutused, füüsilisest isikust ettevõtjad ja äriühingud.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (sanktsiooniväärteod) eelnõu (441 SE) peamine eesmärk on muuta sanktsioonirikkumiste menetlus tõhusamaks. Kõiki sanktsioonirikkumiste kuritegusid menetleb hetkel Kaitsepolitseiamet. Venemaa Föderatsiooni sõjategevuse tõttu kehtestatud sanktsioonide mahu kasvuga on märkimisväärselt kasvanud sanktsioonirikkumiste arv, mis on toonud kaasa Kapo töökoormuse suure kasvu ja ressursipuuduse tõttu võimetuse sanktsioonirikkumisi vajalikus mahus menetleda. Kuna sanktsioonirikkumiste menetlemise ebaefektiivsuse küsimus on tõusetunud eelkõige seoses kauba sisse- või väljaveo keelu rikkumistega, keskendutakse eelnõuga sellele, et muuta tõhusamaks just nimetatud rikkumiste menetlemine. Kauba sisse- või väljaveo keelu rikkumiste menetlemiseks on pädev asutus Maksu- ja Tolliamet, kes viib kauba sisse- või väljaveo keelu rikkumiste puhul läbi haldusmenetlust, misjärel annab asja süüteomenetluseks üle Kapole. Lisaks esineb kauba sisse- või väljaveo keelu rikkumiste puhul palju väiksemaid rikkumisi, mille eest kriminaalkorras karistamise vajadus on küsitav. Seetõttu tehakse eelnõus ettepanek käsitleda nende kaupade ja sularaha, mille väärtus on alla 10 000 euro, sisse- või väljaveo keelu rikkumisi väärteona.

Valitsuse algatatud kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (467 SE) piiratakse kinnistusraamatus päringute tegemist nii, et üksikpäringuga ei ole tavakasutajal võimalik e-kinnistusraamatust enam füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi andmeid otsida. Eelnõu eesmärgiks on suurendada eraelu kaitset, säilitades samas kinnistusraamatu avalikkuse. Kinnistusraamatus on võimalik endiselt päringuid muudel kriteeriumitel, nt aadressi, katastritunnuse või registriosa numbri järgi. Muudatused on kavandatud jõustuma 2025. aasta 15. jaanuaril.

Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (474 SE) eesmärgiks on tagada tõhusam õiguskorra kaitse ja vangla julgeolek ning aidata kaasa kinnipeetavate suunamisele õiguskuulekale käitumisele. Oluline on, et kinnipeetavate ja kriminaalhooldusalustega tegeleksid usaldusväärsed ning vanglateenistujatele kehtestatud nõudmistele vastavad isikud, kes ei oleks ise ohuks vangla julgeolekule ning oleksid võimelised kaasa aitama vangla kõige olulisemale eesmärgile, milleks on kuriteo toimepanijate suunamine õiguskuulekale käitumisele. Eesmärgi saavutamiseks täpsustatakse eelnõuga vanglateenistuse õigust teha põhjendatud juhtudel isikute suhtes taustakontrolli ehk sätestatakse taustakontrolli tegemiseks selgemad õiguslikud alused. Samuti täpsustatakse kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu puudutavaid sätteid.

Regionaal- ja põllumajandusminist Piret Hartmani 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest.

Komisjoni istung

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruandest „Riigi äriühingute juhtimisinfo kättesaadavus ja huvide konflikti vältimine“, Riigikontrolli kontrolliaruandest „Elu ja ärisündmusteenuste arendamine“, kutsutud Riigikontrolli esindajad;

korruptsioonivastase erikomisjoni erakorralisel istungil – kell 11.30: komisjoni esimehe ja aseesimehe erakorralised valimised (ruum L247).

Sündmused

Kell 10 – majanduskomisjoni esimees Jaak Aab avab majanduskomisjoni ja konkurentsivõime eksperdikogu konverentsi „Tõed ja pooltõed Eesti majanduse konkurentsivõimest“. Konverentsil esinevad Soome mõttekoja SITRA juhtivekspert konkurentsivõime alal Timo Hämäläinen, Eesti Panga vanemökonomistid Mari Pärnamäe ja Alari Paulus, Tallinna Tehnikaülikooli professor Kadri Männasoo, Tartu Ülikooli professor Priit Vahter, Eesti Panga majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveer, Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane, Tartu Ülikooli professor Urmas Varblane ning majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. Konverentsile registreerumine (Riigikogu konverentsisaal ja Worksup).

Kell 14.30 – Dalai-laama eriesindaja Sonam Frasi ja kõrge budistlik õpetaja Himaalajast Kalu Rinpotše annavad loengu teemal «Leida rahu iseendas», loeng on eestikeelse sünkroontõlkega (ruum L332).

Kell 12.30 – majanduskomisjoni ja rahanduskomisjoni liikmed kohtuvad Šoti parlamendi avaliku halduse ja eelarve komisjoni liikmetega.

Kell 14.30 – riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu kohtub Šoti parlamendi avaliku halduse ja eelarve komisjoni liikmetega.

Kell 15 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Hollandi suursaadiku Sander van der Sluisiga.

Välislähetused

25.-26. september
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson esineb Euroopa väärtuste tippkohtumisel Prahas Tšehhis.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]