Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, rahandusminister Mart Võrklaev ja terviseminister Riina Sikkut.

Peaminister vastab küsimustele, mis käsitlevad läänelikku poliitkultuuri, Eesti riigi mainet ja välispoliitikat, liikuvusreformi ja tegelikkust, rahvusvahelisi suhteid, kommunikatsiooni, lennufirma Nordica olukorda, Kopli päästekomandot ja Eesti majandust. Rahandusminister vastab küsimustele maksupoliitika, keskkonnatasude ja kindlustusseltside tegevusetuse kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Teine lugemine – kaks eelnõu

Sotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalmaksuseaduse § 3 täiendamise ja tulumaksuseaduse § 34 muutmise seaduse eelnõu (260 SE) annab tööandjatele võimaluse maksta haigestunud rasedale töötajale sotsiaalmaksuvabalt vabatahtlikku haigushüvitist, kõrvaldades nii töötajate ebavõrdse kohtlemise.

Töötajale tagab haigestumise korral asendussissetuleku esmalt tööandja ja seejärel Tervisekassa. Tööandja peab maksma töötajale 4.−8. haiguspäeva eest kohustuslikku haigushüvitist, mis moodustab 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust. Lisaks on tööandjal võimalik kuni kohustusliku hüvitise maksmise perioodi lõpuni maksta maksuvabalt vabatahtlikku hüvitist, et töötajal säiliks sel ajal keskmine töötasu.

Raseduseaegse haigestumise või vigastuse tõttu tööst vabastatud naisele ei võimalda kehtiv seadus aga tööandja vabatahtlikku haigushüvitist maksta, mille tõttu võib raseda asendussissetulek olla teistest töötajatest väiksem. Rasedale maksab haigushüvitist Tervisekassa 70 protsendi ulatuses tema eelmise kalendriaasta keskmisest tulust.

Eelnõu annab tööandjale võimaluse säilitada haiguse perioodil keskmise töötasu ka rasedale. Võrdse kohtlemise tagamiseks on kuni kaheksanda haiguspäevani makstav täiendav haigushüvitis sotsiaalmaksust vabastatud. Hüvitise sotsiaalmaksusoodustus laieneb eelnõu järgi ka rasedatele füüsilisest isikust ettevõtjatele. Sotsiaalkomisjon tegi teiseks lugemiseks eelnõusse täienduse, mis välistab raseda füüsilisest isikust ettevõtja arvestusliku haigushüvitise tuludest mahaarvamise ja sedakaudu tulumaksust vabastamise.

Eelnõu on ajendatud õiguskantsleri ettepanekust viia sätted, mis ei taga rasedale töötajale haigestumise korral teiste töötajatega vähemalt samaväärset õigust asendussissetulekule, põhiseadusega kooskõlla.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (225 SE) eesmärk on tõhustada käibemaksupettuste vastast võitlust piiriüleses e-kaubanduses.

Eelnõuga kehtestatakse makseteenuse pakkujatele kohustus säilitada piiriüleste maksete saajate kohta käivad andmed ja edastada need kord kvartalis maksuhaldurile, kui maksete koguarv ühe saaja kohta ületab 25 makset kvartalis. Maksuhaldurid edastavad andmed Euroopa Liidu kesksesse elektroonilisse makseteabesüsteemi. Eelnõu on seotud ELi direktiiviga, mis tuleb liikmesriikidel üle võtta ja rakendada järgmisest aastast.

Esimene lugemine – 21 eelnõu

Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist maksustada täiendavalt pakendite ja plasti kasutamist“ eelnõuga (65 OE) soovitakse, et valitsus loobuks pakendite ja plasti kasutamise täiendavast maksustamisest. Esitajate sõnul on eesmärk pakendjäätmete teket vähendada õige, kuid on vale teha seda täiendava maksustamise kaudu.

Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist kaotada täiendav maksuvaba tulu laste eest“ eelnõuga (66 OE) soovitakse, et valitsus loobuks plaanist kaotada täiendav maksuvaba tulu laste eest. Esitajate sõnul on maksuvaba tulu kaotamine vale, arvestades Eesti demograafilist olukorda.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (19 SE) kohaselt kaotaksid määratlemata kodakondsusega inimesed alates tuleva aasta 15. märtsist õiguse omada relvaluba.

Praegu võivad määratlemata kodakondsusega inimesed omada relvaluba, soetamisluba, paralleelrelvaluba, relvakandmisluba, kollektsioneerimisluba või Euroopa tulirelvapassi kuni loal märgitud kehtivusaja lõpuni või mõne muu loa kehtetuks tunnistamise aluse ilmnemiseni. Eelnõu kehtestaks määratlemata kodakondsusega relvaomanikele sama pika üleminekuaja kui Venemaa ja Valgevene kodanikele, kelle relvaload kaotavad kehtivuse ja kes peavad oma relvadest loobuma hiljemalt 15. märtsiks 2024.

Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Helle-Moonika Helme ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (75 SE) soovitakse tõsta kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantav tulumaksumäär 11,96 protsendilt 11,97 protsendile. Algatajate sõnul aitab omavalitsuste tulubaasi suurendamine kompenseerida viimaste aastate kulude kasvu ja võimaldab neil paremini täita oma ülesandeid.

Riigikogu liikmete Kert Kingo, Arvo Alleri ja Siim Pohlaku algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (88 SE) tõstaks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12,08 protsendile.

Riigikogu liikmete Martin Helme, Leo Kunnase, Ants Froschi, Henn Põlluaasa, Kert Kingo ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (110 SE) tõstaks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12,05 protsendile.

Riigikogu liikmete Kert Kingo, Jaak Valge ja Varro Vooglaiu algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (112 SE) tõstaks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12 protsendile.

Riigikogu liikmete Martin Helme, Evelin Poolametsa ja Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (116 SE) tõstaks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12,14 protsendile.

Riigikogu liikmete Ants Froschi, Mart Helme ja Leo Kunnase algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (127 SE) tõstaks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12,07 protsendile.

Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (130 SE) tõstaks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12,04 protsendile.

Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Rain Epleri ja Evelin Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (133 SE) tõstaks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12,02 protsendile.

Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Arvo Alleri ja Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (150 SE) tõstaks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 11,98 protsendile.

Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (151 SE) tõstaks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12,16 protsendile.

Riigikogu liikmete Rain Epleri, Helle-Moonika Helme ja Kert Kingo algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (155 SE) tõstaks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12,12 protsendile.

Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Mart Helme ja Ants Froschi algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (181 SE) tõstaks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 11,99 protsendile.

Riigikogu liikmete Jaak Valge, Arvo Alleri ja Varro Vooglaiu algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (194 SE) tõstaks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12,11 protsendile.

Riigikogu liikmete Jaak Valge, Anti Poolametsa ja Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (199 SE) tõstaks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12,13 protsendile.

Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Evelin Poolametsa, Martin Helme ja Anti Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (253 SE) tõstaks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12,01 protsendile.

Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (63 SE) soovitakse sätestada, et kohalikud volikogud tohivad omavalitsusjuhtide töötasu ja hüvitist muuta vaid järgmise koosseisu kohta.

Algatajate sõnul on muudatuse eesmärk välistada juhtumid, kus volikogud tõstavad kohe pärast valimisi omavalitsusjuhtide palku. Nende hinnangul ei ole õige, et volikogu arutab ja otsustab enda valitavate volikogu esimeeste, aseesimeeste, linnapeade, vallavanemate ning linna- ja vallavalitsuse liikmete palga suurendamist.

Isamaa fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (67 SE) soovitakse välistada Eesti kodakondsuse andmine ja taastamine inimestele, keda on kriminaalkorras tahtlike kuritegude eest korduvalt karistatud, isegi kui nende karistatus on kustunud. Algatajate sõnul oli sama keeld algselt ka 1995. aastal vastu võetud kodakondsuse seaduses.

Kehtiva seaduse kohaselt võidakse Eesti kodakondsus erandina anda või taastada inimesele, keda on kriminaalkorras tahtlike kuritegude eest korduvalt karistatud ja kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

Isamaa fraktsiooni algatatud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (70 SE) lubaks erastamisest laekuvat raha kasutada ka omandireformi käigus tagastatud ja muinsuskaitsealal asuva ehitise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks.

Algatajad leiavad, et kui omandireformi reservfondist eraldatavale toetusele saaksid kandideerida ka muinsuskaitsealadel asuvate tagastatud ajalooliste ehitiste omanikud, suurendaks see võimalusi Eesti väärtuslikku kultuuripärandit säilitada.

Komisjoni istung

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli aruanne „Ülevaade riikliku lennuettevõtte Nordica tegevusest“, kutsutud Kliimaministeeriumi, Nordic Aviation Group ASi ja Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmus

Kell 9 – Riigikogu liikmed kohtuvad Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste osakonna delegatsiooniga (O. Strandmani nõupidamisruum).

Välislähetused

19.–28. oktoober
Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni esimees Maris Lauri ning liikmed Peeter Tali, Helmen Kütt ja Helle-Moonika Helme osalevad IPU 147. assambleel ja 12+ grupi töös Luandas Angolas.

24.–28. oktoober
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee (OSCE PA) Eesti delegatsiooni asendusliige ja Eesti-Kosovo parlamendirühma esimees Kristo Enn Vaga osaleb OSCE PA noorte parlamendiliikmete visiidil Albaaniasse ja parlamendirühma visiidil Kosovosse.

25.–28. oktoober
Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Maria Jufereva-Skuratovski, rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ja komisjoni liige Jürgen Ligi osalevad ELi stabiilsuse, majandusjuhtimise ja koordineerimise konverentsil Madridis Hispaanias.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside