Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 25. novembriks

Kell 13 – infotund

Infotunnis osalevad tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski peaministri ülesannetes, riigihalduse minister Arto Aas ja ettevõtlusminister Liisa Oviir.

Ossinovski vastab küsimusele seoses Eesti abiga Rootsi migratsioonikriisi leevendamisel. Samuti puudutavad talle esitatud küsimused alkoholipoliitikat, töötuskindlustushüvitist, perearstikeskuste loomist ja tervishoiu kulusid.

Arto Aasale esitatud küsimused puudutavad haldusreformi ja piirkondliku ettevõtluse arendamist. Liisa Oviirile esitatud küsimused puudutavad ettevõtluskeskkonda Eestis, väliskaubandust ja sookvootide kehtestamist ettevõtete nõukogudes.

Kell 14 – täiskogu istung

Riigikogu istung jätkub tööaja lõppemise tõttu teisipäeval pooleli jäänud päevakorraga. Selle ammendumisel algavad eelnõude kolmandad lugemised.

  1. 57 Riigikogu liikme algatatud Riigikogu otsuse “Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine Eesti narkopoliitika ja HIV ennetustegevuse analüüsimiseks ning ennetustegevuse tõhustamiseks” eelnõu (122 OE).
  2. Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (92 SE). Eelnõuga soovitakse kaotada 1. mail 2014 kehtima hakanud kitsendus, millega ei saa ennast töötuna arvele võtta äriühingu juhatuse liige, kellel puudub seetõttu võimalus saada töötuskindlustushüvitist.
  3. Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse täiendamise seaduse eelnõu (96 SE). Eelnõu eesmärk on võimaldada füüsilisele isikul, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik, kuid samas elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel, omandada kinnisasja kuni 0,2 ha, mis annab isikule võimaluse osta maad aiandusühistutes.
  4. 38 Riigikogu liikme algatatud kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõu (114 SE). Eelnõu täpsustab vastavalt kooseluseadusest tulenevast regulatsioonist õiguste realiseerimise korda. Kooseluseadus on vastu võetud eelmise Riigikogu koosseisu poolt, kuid enne jõustumist tuleva aasta algul on vaja Riigikogul vastu võtta rakendusaktid ehk sätted, millega saab kooseluseadust ka igapäevastes praktilistes olukordades rakendama hakata. Rakendamissätete ühtselt eraldi seaduses välja toomine on vajalik eelkõige seetõttu, et rakendusnormid on omavahel tihedalt seotud.

Kolmandal lugemisel on:

  1. Valitsuse algatatud töövõimetoetuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (84 SE). Eelnõuga lükatakse töövõimetoetuse seaduse jõustumine poole aasta võrra edasi. Seaduse jõustumisajaks on praegu 2016. aasta 1. jaanuar. Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2016. aasta 1. juulil. Seaduse jõustumisaja edasilükkamise põhjuseks on asjaolu, et reformi rakendumiseks on vaja muuta vastuvõetud seadusi ning tagada lisaaeg tehtavate muudatuste realiseerimiseks (rakendusaktid, IT arendused).
  2. Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (101 SE). Eelnõuga tehakse seaduses täiendusi ja täpsustusi, mis on vajalikud eelkõige kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonide ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (edaspidi EMKF) toetuste ja kalamajandusliku riigiabi andmise paremaks korraldamiseks. Muudatuste tegemise on tinginud Euroopa Komisjoni antud uued õigusaktid, mida kalandusturu korraldamise seaduse vastuvõtmise ajal veel ei olnud, ning praktikas tõstatatud küsimuste lahendamine.
  3. Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (99 SE). Eelnõuga lükatakse 1. jaanuariks 2016 planeeritud kütuse aktsiisitõusud edasi ühe kuu võrra ehk 1. veebruarile 2016.
  4. Valitsuse algatatud 2015. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (120 SE). Eelnõuga viiakse sisse selle aasta riigieelarve muudatused, millega kohandatakse kulusid seoses muutunud vajadustega. Riigieelarve kulude ja tulude kogumaht selle tulemusel ei muutu, kuid täpsustuvad ministeeriumide ja teiste asutuste jooksva aasta kulud.

Teisel lugemisel on:

  1. Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (97 SE). Eelnõuga muudetakse riigilõivumäärasid lähtudes ekvivalendipõhimõttest või kulupõhimõttest Keskkonnaministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas ning välisesindustes toimingute tegemisel. Muudatus avaldab mõju kõikidele ettevõtjatele ja ka füüsilistele isikutele, kes maksavad riigilõive vastavate toimingute tegemise või lubade väljastamise või muutmise korral. Muudatus tervikuna ei too ettevõtjatele ja füüsilistele isikutele kaasa uusi kohustusi ega nõua neilt täiendavaid tegevusi.
  2. Valitsuse algatatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (70 SE). Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta. Direktiivi ülevõtmine toob senistes regulatsioonides kaasa mitmeid muudatusi, milles käsitletakse spetsialistide liikuvust EL-i riikide vahel. Kõigile huvitatud kutsealadele tekib võimalus pakkuda Euroopa kutsekaarti, mis võimaldab kvalifikatsioonide lihtsamat ja kiiremat tunnustamist. Muudatustega selgineb süsteem ka tarbijatele, kuna liikmesriike kutsutakse üles läbi vaatama reguleeritud kutsealade kohaldamisala. Lisaks võetakse kasutusele hoiatussüsteem, mis kohustab riiklikke pädevaid asutusi hoiatama üksteist kutsealaste rikkumiste korral, eelkõige tervishoiusektoris.
  3. Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ning elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (51 SE). Eelnõu tõhustab meetmeid, mis tagavad telefoni-, mobiiltelefoni- ja lühinumbri numeratsiooni efektiivsema kasutamise. Eelnõu näeb ette olukorra lahendamise, kus numeratsioon on kasutusele võtmata või seda kasutatakse ebaefektiivselt, sealhulgas näiteks ka eritariifsete kõnede petuskeemide korraldamiseks. Eelnõuga muudetakse jälitus- või julgeolekuasutuse tsentraalse jälgimisseadme abil teostatud toimingute kohta kogutavate logifailide säilitamise aega seniselt 5-lt aastalt 10-le aastale. Kuna kohtu loal jälitustegevuse käigus kogutud tõendiks olevat logifaili ei saa hävitada enne, kui on läbi võimalike kohtuvaidluste aegumise tähtaeg, siis pikendatakse logifailide säilitamise tähtaega, kuna neil võib olla kohtumenetluses tõendi tähtsus.
  4. Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (73 SE). Eelnõuga reguleeritakse arst-residentide osalemist tervishoiuteenuse osutamisel ja täpsustatakse tervishoiuvaldkonna üliõpilaste tervishoiuteenuse osutamisel osalemise tingimusi. Lisaks laiendatakse eelnõuga üldarstiabiteenuse osutajate ja haiglat või õendushaiglat pidavate teenuseosutajate õiguseid selliselt, et nad saavad väljaspool tavapärast majandustegevust anda kasutusse neile kuuluvat kinnisasja. Samuti laiendatakse üldarstiabiteenuse osutajate ja õendushaiglat pidavate teenuseosutajate teenuste valikut füsioteraapiateenusega.
  5. Valitsuse algatatud sotsiaalseadustiku üldosa seaduse eelnõu (93 SE). Eelnõuga kehtestatakse Eesti õiguses sotsiaalseadustiku üldosa uus seadus, millega luuakse ühtsed alused Eesti sotsiaalkaitsesüsteemile ja sotsiaalkaitse korraldusele. Sotsiaalseadustik loob õiguslikud alused, et kaitsta inimest ja perekonda, ennetades, kõrvaldades või vähendades sotsiaalseid riske terviklikult eelkõige töötuse, haiguse, emaduse, töövõimetuse, vanaduse, toitja kaotuse, laste kasvatamise, kuriteoohvriks langemise, sotsiaalse erivajaduse ja toimetulekuraskuste korral. Määratakse ka sotsiaalõiguse põhimõisted – sotsiaalkaitse ja hüvitis ning rahaline ja mitterahaline hüvitis selle liikidena.
  6. Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “Riigi 2014. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (85 OE), eesmärk on anda ülevaade riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest ning võimaldada Riigikogu-poolse kontrollifunktsiooni teostamist Vabariigi Valitsuse suhtes, anda valitsusele võimalus selgitada oma tegevust aruandeaastal ning esitada Riigikogule vajalik informatsioon uute eelarveliste otsuste tegemiseks.
  7. Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2014. aastal. Riigi 2014. aasta majandusaasta koondaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus.
    Ettekandja riigikontrolör Alar Karis

Esimesel lugemisel on:

  1. Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (108 SE). Lepingute eesmärk on määrata kindlaks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline riigipiir ning piiritleda eelnimetatud kahe riigi vahelised Narva jõe ja Soome lahe merealad.
  2. Valitsuse algatatud keskkonnaseire seaduse eelnõu (100 SE). Eelnõuga täpsustatakse ja tõhustatakse keskkonnaseire korraldust, kaasajastatakse sätteid ja viiakse keskkonnaseadustiku keskkonnaseire seadus kooskõlla teiste keskkonnaseadustiku seadustega. Eelnõu keskendub peamiselt seire korraldusele. Eelnõu sätestab vastutavate täitjate kohustused, seirejaamade ja -alade rajamise ning seire käigus saadud andmete töötlemise ja hoidmise korra.

Komisjonides

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 10: Riigikontrolöri ülevaate „Riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2014.–2015. aastal“ tutvustus ja arutelu, kutsutud riigikontrolör Alar Karis (ruum L263).

Sündmused

Kell 10 – 16.30 – konverents „Abi naistevastase vägivalla ohvritele. Kuidas edasi?“ Konverentsi avab põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet. Konverentsist toimub otseülekanne – (konverentsisaal).

Kell 12 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab näituse „Nahaalused lood“ Riigikogu kunstisaalis, kus nahakunstnike tööd ja erinevate rahvaste lood installeeris tervikuks Marje Taska, poeetilise teksti kirjutas Maarja Undusk ning näitust kureeris Reet Varblane. Näituse külastamiseks tööpäevadel on vaja esitada isikut tõendav dokument.

Välislähetused

  1. – 26. november
    Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling osaleb kohtumistel Küprose ELi asjade komisjoni ja riigiasutuste esindajatega Nikosias, Küprosel.
  2. – 27. november
    Õiguskomisjoni delegatsioon koosseisus Heljo Pikhof, Toomas Vitsut, Uno Kaskpeit, Külliki Kübarsepp, Imre Sooäär (25.-26.11), Krstjan Kõljalg ja Raivo Aeg on töövisiidil Berliinis, kus toimuvad kohtumised Bundestagi siseasjade komisjoni ning õigus- ja tarbijakaitsekomisjoniga.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]

Tagasiside