Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad infotunnis peaminister Jüri Ratas, justiitsminister Raivo Aeg ning sotsiaalminister Tanel Kiik.

Jüri Ratas vastab küsimustele viiruse leviku, koroonaaegse koolikorralduse, epidemioloogilise olukorra, selgete sõnumite, viiruse leviku tõkestamise, regulatsioonide ja järelevalve, maskide kandmise kõrvalmõjude, kohustusliku maskikandmise ning vaktsineerimise jagamise korraldamise kohta.

Raivo Aeg vastab küsimusele ministri tööpraktika kohta.

Tanel Kiik vastab küsimustele sünnitusabi andmise töökorralduse ning piirangute kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Teisipäevase täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jätkub Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (250 SE) esimene lugemine. Samuti on esimesel lugemisel Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse (riigieelarve läbipaistvuse suurendamine) eelnõu (251 SE) ning rahanduskomisjoni algatatud kogumispensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (287 SE).

Kolmas lugemine – kuus eelnõu:

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) eelnõuga (236 SE) ühendatakse lennu-, maantee- ja veeteede ametid. Uue ühendasutuse nime ettepanek eelnõu järgi on Transpordiamet. Ametite ühendamine lähtub riigireformi üldisest põhimõttest vähendada ametiasutuste arvu ja dubleerimist ning parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust.

Uue ametiga soovitakse luua transpordiliikide ülene kompetentsikeskus, kus suudetakse planeerida nutikaid liikuvuse lahendusi ja viia ellu transpordiliikide üleseid projekte. Liitmisega luuakse MKM-i merenduse asekantsleri positsioon.

Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse § 28 täiendamise seaduse eelnõuga (217 SE) lisatakse seadusesse kodakondsuse äravõtmise uue alusena raskete riigivastaste kuritegude toimepanemine. Seaduse paragrahvi 28 täiendatakse uue lõikega, mille kohaselt võib valitsus võtta Eesti kodakondsuse ära isikult, kelle kohta on jõustunud süüdimõistev otsus riigireetmise, luuretegevuse või terrorikuriteo eest.

Valitsuse algatatud turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (234 SE) kaasajastab majutusteenuse osutamise nõudeid. Vähendatakse nõudeid, mis ei ole otseselt vajalikud või kus toimib hästi iseregulatsioon, nt kvaliteedinõuded. Uuenevad majutusteenuse mõiste ja majutusettevõtete liikide kirjeldus. Muudatuste tulemusel muutuvad majutusteenuse osutamisele esitatud reeglid paindlikumaks, väheneb nõuete arv ning kulud nõuete täitmiseks.

Majutusteenuseks loetakse ettevõtja poolt ajutise ööbimisvõimaluse pakkumist. Majutusteenus on turismiteenus, mille eesmärk ei ole tagada elukohta, vaid mis on mõeldud külastajate ajutiseks majutamiseks puhkuse või töö vms otstarbel ja mida pakutakse näiteks päeva, nädala või kuu kaupa. Teenuse lühiajalisuse (ajutisuse) sissetoomine aitab majutusteenust selgemini eristada eluruumi üürilepingutest. Pikemaks perioodiks kui kolm kuud kestvale majutamisele kehtivad juba võlaõigusseaduses toodud eluruumi üürilepingute erireeglid.

Teine suurem muudatus on see, et majutusettevõtete tärnidega seonduv jääb sektori enda kujundada. Majutusettevõttele järkude (hotellide tärnid) andmiseks ei ole edaspidi vaja taotleda ministri heakskiitu ning majutussektor saab jätkata kvaliteediarendusega ilma riigipoolsete piiranguteta.

Uued digitaalsed lahendused ja klientide muutunud ootused on kaotamas vajadust nii eraldi vastuvõturuumide (nö. lauateenindus) kui mitmete teiste teenuste järele, mistõttu vähendatakse ka ministri määruse teisi nõudeid. Jagamismajandusele ei kehtestata erireegleid, vaid lähtutakse põhimõttest, et nõuded kehtivad ühtviisi kõigile ettevõtjatele.

Samuti võimaldatakse majutusasutustel külastajaid elektrooniliselt registreerida ja kaotatakse külastajakaartide paberkujul säilitamise kohustus.

Valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (260 SE) järgi ei pea väikeses koguses pakendamata mahepõllumajanduslikke tooteid otse lõpptarbijale müüva isiku ettevõttel, näiteks väikesel mahepoel, tulevikus enam olema temalt seni nõutud tunnustust. Edaspidi piisab sellest, et ta teavitab oma tegevusest Põllumajandus- ja Toiduametit (PTA), mis Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti baasil luuakse.

Erand on ettevõtjatele, kes müüvad pakendamata mahepõllumajanduslikke tooteid otse lõpptarbijale tingimusel, et nad ei tooda ega valmista ise selliseid tooteid ette, ei ladusta neid mujal kui müügikohas, ei impordi neid kolmandast riigist ega kasuta selliseks tegevuseks alltöövõtjana teist ettevõtjat. Pakendamata mahetoodete müük ei tohi ületada 5000 kilogrammi aastas, nende toodete müügi aastakäive ei tohi ületada 20 000 eurot või sertifitseerimise võimalik kulu on ettevõtjale suurem kui 2 protsenti ettevõtja müüdud pakendamata mahepõllumajanduslike toodete kogukäibest. Mahepõllumajandusele viitavate märgiste pettusliku kasutamise ennetamiseks muudetakse tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid ja suurendatakse rahatrahvi tavatoote mahetootena müümise eest.

Eelnõuga viiakse seadus kooskõlla 2022. aasta 1. jaanuarist kohaldatava Euroopa Liidu mahepõllumajanduse määrusega, mille eesmärk on kõrvaldada EL mahetootmise arengu takistused, tagada aus konkurents põllumajandustootjatele ja ettevõtjatele, tõsta tarbijate usaldust mahepõllumajanduslike toodete vastu ning viia õigusaktid kooskõlla Lissaboni lepinguga. Tulemuseks peaks eelnõu seletuskirja järgi olema lihtsamad normid, tõhusamad protsessid ja tarbija jaoks usaldusväärsed tooted.

Valitsuse algatatud söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu (225 SE) eesmärk on viia söödaseadus kooskõlla alates 25. detsembrist kohalduva Euroopa Liidu määrusega, millega kehtestatakse erisööda kasutusotstarvete ja nende saavutamiseks vajalike kasutusviiside loetelu. Eelnõuga kavandatu ja kehtivas seaduses sätestatu sisuliselt ei erine. Muudatused on tehnilist laadi – lisatakse viited otsekohalduvale määrusele. Muudatustega ei kaasne uusi kohustusi sööda käitlejatele ega järelevalveametnikele.

Valitsuse algatatud 2020. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (252 SE).

Vastavalt riigieelarve seaduse § 43-le võib Vabariigi Valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu.

Arvestades, et 2020. aasta riigieelarve seadus on koostatud eelmise aasta sügisel ning osa rahastamisvajadusi on muutunud, siis on otstarbekas riigiasutuste poolt seatud eesmärkide tõhusamaks saavutamiseks algatada riigieelarve muutmine.

Teine lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) vahelise CERN-iga ühinemise eelses staadiumis assotsieerunud liikme staatuse andmist käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (230 SE).

Kokkuleppe ratifitseerides saab Eestist CERNi assotsieerunud liige. CERNiga ühinemise eelses staadiumis assotsieerunud liikme staatuse andmist käsitlev kokkulepe tuleb ratifitseerida Riigikogus, sest kokkuleppega ühineb Eesti rahvusvahelise organisatsiooniga ning see reguleerib maksuküsimusi, andes CERNi varadele ja sissetulekule maksuvabastuse.

Eesti ettevõtjatele võimaldab ühinemine teadmussiiret, eeskätt kõrgtehnoloogia valdkonnas, aga avab ka laiemalt võimalusi osaleda CERNi hangetel. Pärast 2–5-aastast assotsieerunud liikmesuse perioodi saab Eesti CERNi täisliikmeks ja sõlmib uue lepingu, mis asendab käesoleva kokkuleppe. Assotsieerunud liikmeks olek enne täisliikmeks saamist on uutele liikmesriikidele kohustuslik. Täisliikmena avanevad Eestile täiendavad võimalused, kuna kaob summa ülempiir, mida on võimalik CERNist tagasi saada. Assotsieerunud liikmesuse perioodil ei tohi tagasi saadav summa ületada liikmemaksu ning nõukogus ei ole hääleõigust.

Peaminister Jüri Ratas ja CERNi peadirektor Fabiola Gianotti kirjutasid kokkuleppele videosilla vahendusel alla 19. juunil 2020 Tallinnas ja Genfis.

CERN asutati 29. septembril 1954, kui jõustus Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsioon. Organisatsiooni eesmärk on tagada Euroopa riikide koostöö puht- ja fundamentaalteaduslike tuumauuringute ning nendega sisuliselt seotud uuringute vallas.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigi 2019. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (247 OE).

Riigi 2019. aasta majandusaasta koondaruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aruandest, informatsioonist kohaliku omavalituse üksuste ning avaliku ja valitsussektori kohta.

Aruande kohaselt  olid riigi 2019. aasta tulud 10,86 miljardit eurot. Riigi tehtud kulud ja investeeringud olid 10,99 miljardit eurot – kulud 10,63 miljardit ja investeeringud 357,9 miljonit eurot. 2019. aastal ületasid kulud ja investeeringud tulusid 130,3 miljoni euro võrra.

Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel on 31.12.2019. aasta seisuga riigi varade rahaline maht kokku 16,3 miljardit eurot ning enamiku varadest moodustab põhivara (mets, teed, hooned, masinad). Võrreldes eelmise perioodiga on varade rahaline maht kasvanud 250,2 miljoni euro võrra.

  1. aasta 31. detsembri seisuga on riigil kohustusi kokku 9,6 miljardit eurot ning need on eelmise perioodiga võrreldes suurenenud 802,1 miljoni võrra. Kohustistest suurema osa moodustavad pikaajalised kohustised summas 5,9 miljardit eurot. Riigil on laenukohustisi 3,4 miljardi euro ulatuses ning need on varasema perioodiga võrreldes kasvanud 274,8 miljoni võrra. Riigi pensionikohustised on ligikaudu 2,8 miljardit eurot.

Esimene lugemine – kolm eelnõu:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „„Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035““ heakskiitmine“ eelnõu (262 OE).

Strateegia „Eesti 2035“ koostamise algatas Vabariigi Valitsus 8. märtsil 2018. a. Strateegia koostamise käigus on sõnastatud Eesti pikaajalised strateegilised sihid ja tegevussuunad lähtuvalt tulevikutrendidest, riigi arenguvajadustest ja võimalustest. Strateegia seab Eesti pikaajalisteks sihtideks: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed; Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud; Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik; Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond; Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik.

Sihtideni jõudmise aluseks on vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud demokraatlik ja turvaline riik, mis austab õigus- ja sotsiaalriigi põhimõtteid ning kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur.

Strateegiaga luuakse raamistik, mis koondab riigisiseselt kokku lepitud ning rahvusvahelisi kohustusi arvestavad olulisemad Eesti strateegilised sihid ja tegevussuunad; seob pikaajalise strateegia rahastamisega, st arvestab riigi rahanduse väljavaadetega ja võimalustega ning on aluseks eelarveliste otsuste tegemisel, sh struktuurivahendite planeerimiseks ja kasutamiseks; annab aluse Eesti seisukohtade kujundamiseks rahvusvahelistes koordinatsiooniprotsessides (sh Euroopa Liidu poliitika planeerimises osalemise tasemel). Strateegiaga luuakse tingimused riigi strateegilise ja tulemusjuhtimise paremaks korraldamiseks, sh strateegiadokumentide arvu vähendamiseks ning ÜRO säästva arengu eesmärkide keskseks integreerimiseks riigi arengudokumentidesse.

Valitsuse algatatud meetrikonventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (278 SE).

Eelnõu näeb ette ühinemise meetrikonventsiooniga, et saada organisatsiooni üksuste täieõiguslikuks liikmeks koos ligipääsuga mitmetele teenustele, näiteks riigietalonide kalibreerimisele.

Seletuskirjas märgitakse, et Eesti ühinemisel meetrikonventsiooniga avanevad võrreldes senise assotsieerunud liikmelisusega oluliselt laiemad võimalused ja õigused. Osalisriigina saame lisaks osalemisele ka hääletada Peakonverentsi koosolekutel ning esitada kandidaate Komitee kohtadele ehk meil on võimalik mõjutada metroloogia arengut kõige üldisemal rahvusvahelisel tasemel. Komitee töös osalemine annab osalisriigile võimaluse suunata metroloogia arengu fookust ning teadus- ja arendusprojektide iseloomu. Eesti osalemise kaudu saame suunata metroloogia digitaliseerumist meile sobivalt ning mõjutada teisi riike metroloogia vallas kasutusele võtma Eestis loodud ja toimivaid e-riigi lahendusi. Meetrikonventsiooniga ühinemisel saame ligipääsu tasuta Büroo teenustele ehk osalisriigi osamaksega on tagatud tasuta ligipääs riigietalonide võrdlusmõõtmistele ja kalibreerimisteenustele.

Meetrikonventsioon tegeleb metroloogia ehk mõõtmisteaduse küsimustega kogu maailma ulatuses. Peamine ülesanne on üha täpsemate, laiaulatuslikemate ja erinevaid mõõtevaldkondi katvate mõõteetalonide arendamine ja loomine ning erinevate riikide etalonide võrdväärsuse tõstmine.

Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (284 SE) viiakse seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetega ning vähendatakse ettevõtjate ja isikute halduskoormust.

Eelnõuga tagatakse meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste vastavus Euroopa Liidu ja rahvusvahelisele mereõigusele. Samuti tagatakse seaduste sidusus, arusaadavus ning õigusselgus. Peamised muudatustest tulenevad mõjud kaasnevad vastavatele riigiasutustele.

Olulise mõjuga muudatused on mitmetel tegevusaladel tegevusloa nõudest loobumine või selle asendamine majandustegevusteate esitamisega. Veeteede Ameti läbi viidud analüüsi tulemusel selgus, et mitmete tegevuslubade olemasolu ei ole hädavajalik ning et senine tegevusloa saamise protsess on selle taotlejatele pahatihti liiga bürokraatlik.

Muudatuste jõustumisel hakatakse reederitele väljastama tunnistust, mis tõendab Nairobi konventsiooni nõuetele vastava tagatise või kindlustuse olemasolu, ning ballastvee konventsiooni alusel vabastust ballastvee ja selle setete käitlemise nõudest.

Komisjoni istung

sotsiaalkomisjoni erakorralisel videoistungil – kell 9: töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (257 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Haigekassa, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Personalijuhtimise Ühingu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esindajad.

Sündmus

Kell 11.30 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas avab Elna Kaasiku isikunäituse „Vaade Eestile“ (Toompea lossi kunstisaal).

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside