Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja välisminister Urmas Reinsalu.

Peaminister Kaja Kallas vastab Jaanus Karilaiu küsimusele kahjuks ebakindlates kätes oleva Eesti kohta, Helle-Moonika Helme küsimusele riigi olukorra kohta, Maria Jufereva-Skuratovski küsimusele põlevkivi kasutamise, Tõnis Möldri küsimusele Estonia uurimise, Mart Helme küsimusele sõja ning Jaak Aabi küsimusele inflatsiooni leevendamise kohta.

Välisminister Urmas Reinsalu vastab Mart Helme küsimusele diplomaatia kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – neli eelnõu

Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (paberivabale kohtumenetlusele üleminek) eelnõu (723 SE), millega antakse õiguslik tähendus digitaalsele kohtutoimikule, et hõlbustada paberivabale kohtumenetlusele üleminekut.

Praegu peetakse kohtuasja toimikut tsiviil- ja halduskohtuasjades enamasti paberil ja köidetuna. Kõigis teistes kohtuasjades on kohtutel kohustus registreerida dokumendid kohtute infosüsteemi, samas kui tsiviilkohtumenetluse seadustikust tuleneb kohustus pidada pabertoimikut. Seega peetakse paralleelselt kahte toimikut, millest õiguslik tähendus on pabertoimikul. Kahe toimiku pidamine on aga kohtutele koormav.

Digitaalset kohtumenetlust on kohtutes osaliselt rakendatud alates 2017. aastast. Tsiviil- ja haldusasjadest menetleti 2019. aastal ilma pabertoimikuta umbes 27 protsenti ning 2020. aastal umbes 38 protsenti kõikidest kohtute infosüsteemis registreeritud menetlustest.

Eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused 1. aprillil. Enne seda alustatud kohtuasjades kohaldatakse toimiku pidamisele senist regulatsiooni.

Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku, perekonnaseisutoimingute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (731 SE), millega tehakse Eesti seadustes kahe ELi määruse kohaldamiseks vajalikud muudatused. Tegemist on uute versioonidega ELi määrustest, mis reguleerivad tõendite kogumist ja dokumentide kättetoimetamist piiriülestes tsiviil- ja kaubandusasjades.

Eelnõu näeb muu hulgas ette, et määruste võimalusi saavad otse kasutada lisaks maakohtutele ka ringkonnakohtud ja Riigikohus. Notarid saavad tõendite kogumisel kasutada vastavat tõendite kogumise määrust.

Rahvastikuregistrist saab edaspidi andmeid väljastada inimestele ka lihtsalt e-posti ja tavapostiga, kehtiva õiguse järgi on see lubatud e-posti teel vaid krüpteeritult või tavapostis tähtsaadetisena. Andmete väljastaja saab muudatuste kohaselt andmetest olenevalt ise otsustada, kuidas konkreetsel juhul andmeid väljastada. Näiteks kui väljastatakse andmeid vaid elukoha kohta, siis saab kasutada e-posti teel saatmist, kuid kui väljastatakse eriliiki andmeid, siis tuleb andmed saata krüpteeritult või tähtsaadetisena.

Valitsuse algatatud välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu (639 SE), millega luuakse õiguslik raamistik välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamiseks. Eelnõu reguleerib, millistel tingimustel ja korras hinnatakse kolmandate riikide välisinvestorite või nende kontrolli all olevate ettevõtjate usaldusväärsust juhul, kui välisinvestor soovib osaleda Eesti julgeoleku või avaliku korra seisukohalt olulises majandusvaldkonnas, tehes investeeringu kindlates sektorites tegutsevasse ettevõtjasse.

Sihtettevõtjate ringi, keda puudutavate välisinvesteeringute puhul hinnatakse mõju julgeolekule ja avalikule korrale, kuuluvad näiteks elutähtsa teenuse osutajad, riigi osalusega ettevõtjad, sõjalise või kahese kasutusega kauba tootjad või tarnijad, riigikaitseobjektide omanikud, teatud meediaettevõtjad ja transporditaristute valdajad.

Välisinvesteeringu loa annab eelnõu kohaselt Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet, olles selle eelnevalt kooskõlastanud erinevate ministeeriumite ja muude valitsusasutuste esindajatest koosneva välisinvesteeringukomisjoniga. Välisinvesteeringu luba ei anta, kui see ohustab Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud turvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (629 SE) järgi saaks turva- või valvetöötajana töötada ka 18-aastane isik. Kehtiva seaduse järgi peab turvatöötaja olema vähemalt 19-aastane. Seletuskirjas märgitakse, et turvaettevõtete kasvu piiravaks teguriks on tööjõupuudus, mida valve- või turvatöötajana tegutsemise vanuse alampiir suurendab.

Teine lugemine – kaks eelnõu

Valitsuse algatatud makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu (743 SE), mille puhul on tegu uue tervikseadusega, mis näeb ette nõuded suurematele maksesüsteemidele. Eelnõuga defineeritakse makseturu jaoks olulised mõisted, samuti nähakse ette arveldussüsteemi reeglid ning süsteemi korraldaja ja süsteemis osaleja õigused ja kohustused.

Eelnõu näeb ette, kuidas toimub süsteemselt olulistes maksesüsteemides ja väärtpaberiarveldussüsteemides maksekorralduste täitmine ning seda ka juhul, kui mõni osapool muutub maksejõuetuks või läheb pankrotti. Lisaks sätestab eelnõu reeglid selleks, kui Eesti pangad toimetavad kolmandate riikide arveldussüsteemides.

Valitsuse algatatud turvategevuse seaduse eelnõu (638 SE), millega luuakse seaduse uus terviktekst. Eelnõu eesmärk on tagada senisest paremini turvategevuse kvaliteet ja usaldusväärsus ning turvategevusega kokku puutuvate isikute põhiõiguste kaitse.

Samuti soovitakse eelnõuga edendada turvaettevõtjate, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste koostööd turvalise elukeskkonna loomiseks. Eelnõuga nüüdisajastatakse kogu kehtiv turvaettevõtluse regulatsioon ning kõrvaldatakse praktikas esinenud kitsaskohad, tõlgendamisprobleemid ja ebamõistlikud piirangud.

Eelnõuga luuakse katustermin „turvateenistuja“, mille alla kuuluvad valvetöötaja, turvatöötaja ja turvajuht, kellel peab olema vastav kutse, kuivõrd kutseta isik ei saa turvateenistuja olla. Turvateenistuja võib olla nii füüsilisest isikust turvaettevõtja kui ka turvaettevõtja töötaja. Uue võimalusena luuakse alused turvaettevõtja kaasamiseks kohaliku omavalitsuse korrakaitseülesande täitmisele. Eelnõu järgi peab turvateenistuja olema vähemalt 18-aastane.

Samuti on plaanis kehtestada laevakaitse regulatsioon. Mereturvatöötaja ülesanne on kõrgendatud ohu piirkonnas väljastpoolt tulevate rünnete eest valvata ja kaitsta laeva, sellel viibivaid laevapere liikmeid ja reisijaid ning laeva pardal olevat vara. Eesti riik on võtnud eesmärgi, et Eesti lipu all sõidaks rohkem kaubalaevu, ning mereturvatöötajate kasutamise õigusliku regulatsiooni olemasolu suurendaks Eesti laevanduse konkurentsivõimet.

Esimene lugemine – kaks eelnõu

Valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõuga (773 SE) kehtestatakse uue terviktekstina teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse regulatsioon. Kaasajastatakse valdkonna strateegilist juhtimist ja täpsustatakse valitsust ja ministreid nõustavate kogude töökorralduse aluseid.

Muudetakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna finantseerimise korraldust. Kui seni on kõikidele teadus- ja arendusasutustele tagatud vahendid eelkõige baasfinantseerimisega, siis eelnõuga tagatakse see tegevustoetusega, mis on ette nähtud välishindamise läbinud avalik-õiguslikele ülikoolidele, haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas olevatele riigi rakenduskõrgkoolidele ning avalik-õiguslikele teadus- ja arendusasutustele teadus- ja arendustegevuse elluviimiseks.

Riigi asutatud teadus- ja arendusasutuste puhul peab vajaliku rahastuse tagama vastav ministeerium. Eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused hakkavad saama toetust riigi prioriteetsetes valdkondades, mille tingimused sätestatakse ministri määrusega. Nõuded evalveerimisele jäävad samaks. Uusi ülesandeid saab juurde SA Eesti Teadusagentuur, näiteks seoses teaduseetikakomitee moodustamisega.

Valitsuse algatatud kohanimeseaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eelnõuga (768 SE) antakse vastutavale ministrile tuginevalt kohanimenõukogu arvamusele õigus muuta Eesti aja- ja kultuurilooga mittesobivat kohanime, kui kohalik omavalitsus ei ole nõus seda ise tegema. Käesoleval hetkel vajavad ekspertiisi ligikaudu 15 kohanime, mille muutmisega kaasneks kulu summas kuni 30 000 eurot, mis kaetakse rahandusministeeriumi eelarvest.

Komisjoni istung

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: Riigikontrolli kontrolliaruandest „Toimetulekutoetuse kui riikliku sotsiaalabi korraldus“, kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhtivspetsialist Ulli Luide, Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Merle Liivak, Saue Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Marelle Erlenheim ja Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen, istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmused

Kell 11.30 – Riigikogu esimees Jüri Ratas avab graafikute Kaija Kesa, Helen Tago ja Lilli-Krõõt Repnau ühise näituse „Mälestused maastikest“ (Toompea lossi kunstisaal).

Kell 12.00 – Eesti-India parlamendirühm kohtub India suursaadiku Ajaneesh Kumariga.

Kell 18.30 – väliskomisjoni esimees Andres Sutt kohtub Soome välisminister Pekka Haavistoga.

Välislähetused

23.–27. jaanuar
ENPA Eesti delegatsiooni esimees Eerik-Niiles Kross ja liige Indrek Saar osalevad ENPA täiskogu esimesel osaistungil Strasbourgis Prantsusmaal.

25.–27. jaanuar
Riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid ja liige Kalle Laanet viibivad visiidil Saksamaa Kaitseministeeriumis ja Saksamaa parlamendi riigikaitsekomisjonis Berliinis Saksamaal.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]