Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 24. septembriks

Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kristen Michal, energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ning majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.

Peaminister vastab küsimustele, mis puudutavad Eesti valikuid, riigi rahandust, olukorda riigis, Riigikantselei lepingut advokaadibürooga Sorainen OÜ „Dereguleerimine ning looduskaitselised piirangud metsade majandamisel – rahvusvaheline võrdlus ja ettepanekud Eestile, katastroofilist demograafilist olukorda, toimetulekut, julgeolekut ja riigi rahanduse korda tegemist.

Majandus- ja tööstusminister vastab küsimusele, mis puudutab maksude mõju majandusele.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu

Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (662 SE) reguleerib ohuolukorras riikliku ohuteavituse ja elanike varjumise korraldust. Eelnõu on osa seadusemuudatuste paketist, mille eesmärk on arendada laiapindset riigikaitset, suurendada Eesti inimeste valmisolekut võimalikeks tulevasteks kriisideks ning kaitsta ohu korral inimeste elu ja tervist.

Eelnõu reguleerib varjumise korraldust, sätestades varjenditele kehtivad nõuded ja varjumiskohtade kohandamise põhimõtted. Seletuskirjas märgitakse, et kuna julgeolekuolukord on Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tõttu muutunud, tuleb ka Eestis varjumise korraldust parandada ning rajada varjendeid ja kohandada varjumiskohti, et võimalikus ohuolukorras inimesi paremini kaitsta.

Eelnõuga kehtestatakse nõue, mille kohaselt tuleb suurtesse hoonetesse, kus liigub palju inimesi, rajada varjend või kohandada olemasolevad ruumid varjumiskohtadeks. Avalik varjend tuleb alates järgmise aasta 1. juulist rajada uutesse hoonetesse, mida külastavad rahvahulgad või mille suletud netopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit.

Mitteavalik varjend tuleb eelnõu kohaselt rajada, kui püstitatakse elamu või muu avalik või erihoone, mille suletud netopind on vähemalt 1200 ruutmeetrit, või kui püstitatakse tööstus- või laohoone suletud netopinnaga vähemalt 1500 ruutmeetrit. Algselt nägi eelnõu ette mitteavalike varjendite rajamise 2028. aasta 1. juuliks, kuid riigikaitsekomisjon tegi eelnõusse teiseks lugemiseks muudatuse, millega tuuakse vastav tähtaeg kaks aastat varasemaks. Eelnõu kohaselt tuleb ruumid võimalusel varjumiskohtadeks kohandada ka juba olemasolevates hoonetes.

Koos varjendi ja varjumiskoha rajamisega hoonetes tuleb eelnõu kohaselt koostada ka varjumisplaan. Varjumisega seotud tegevusi, sealhulgas varjumiseks valmistumist, avalikkuse teavitamist ja teadlikkuse tõstmist, korraldab omavalitsustega koostöös Päästeamet.

Eelnõu reguleerib ka riikliku ohuteavituse süsteemi EE-ALARM kasutamist, sealhulgas sireeniseadmete paigaldamist ja kasutuselevõttu, ning sellega seotud õigusi ja vastutust.

Eelnõu järgi peavad EE-ALARM süsteemiga liituma kõik massiteabevahendite, elektroonilise side, avalikus ruumis infoekraanide ja vähemalt 10 000 lõppkasutajaga riiklike mobiilirakenduste valdajad, et võimaliku ohu korral jõuaks oluline info kiiresti inimesteni. Viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumist koordineerib Päästeamet, kes saab eelnõuga ka õiguse riiklikku ohuteavituse süsteemi testida.

Lisaks näeb eelnõu kõigile riigi- ja omavalitsusasutuste, aga ka elutähtsat teenust osutavate asutuste töötajatele ette kohustuse läbida elanikkonnakaitse koolitus, et nad oskaksid kriisiolukorras kiiresti reageerida, inimesi aidata ja hädavajalikud teenused töös hoida.

Teine lugemine – kaks eelnõu

Riigikogu liikmete Peeter Tali, Ando Kivibergi, Anti Haugase ja Mati Raidma algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE) eesmärk on tagada numbrituvastuskaamerate paigaldamise ja kasutamise õiguslik selgus ning kooskõla põhiõiguste kaitse nõuetega.

Eelnõuga nähakse ette numbrituvastuskaamerate kasutamise, nende andmete töötlemise, säilitamise ja juurdepääsu alused. Tegemist on tehnilise järelevalvemeetme õigusliku regulatsiooniga, mille keskne eesmärk on aidata tõkestada ohtlikke olukordi ning avastada kuritegusid, sealhulgas tabada tagaotsitavaid. Eelnõu kohaselt tagab seaduse täiendamine seda, et kaasaegsete tehnoloogiate kasutamine politseitöös toimub proportsionaalselt ja legitiimselt ning kindlustab avalikkusele arusaadava ja kontrollitava andmetöötlusraamistiku.

Eelnõu näeb ette, et kaameratega tehtud pilte ja sealt tuvastatud andmeid, nagu registreerimisnumber ning pildi tegemise aeg ja koht, võib vaadata vaid menetluse raames ja seda tuleb põhjendada. Samuti tuleb tehtud fotod kustutada hiljemalt 45 päeva pärast ja nende vaatamise üle peab saama teha järelevalvet.

Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (tuletis- ja repotehingute regulatsioon) eelnõuga (633 SE) parandatakse tuletis- ja repotehingute regulatsiooni ja viiakse see kooskõlla rahvusvaheliste standarditega.

Muudatuste tulemusel saavad Eesti pangad, finantsasutused ja suurettevõtted paremini ligi rahvusvahelistele tuletis- ja repoturgudele, mis aitab tõsta nii Eesti ettevõtete kui ka kogu ettevõtluskeskkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Eelnõuga täpsustatakse ja ühtlustatakse tuletis- ja repotehingutega seonduvat tasaarvestuse režiimi ja kvalifitseeruvaid osapooli, kes võivad selliseid lepinguid teha. Samuti laiendatakse nende isikute ringi, kes saavad kasutada sellist eriliigilist tagatist nagu finantstagatis.

Muudetakse finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadust, kus on sätestatud pankade suhtes rakendatavad kriisiennetus- ja lahendusmeetmed. Muudatustega tagatakse pankadele ja järelevalvet teostavale Finantsinspektsioonile parem selgus nende õigustest ja kohustustest. Mõne panga jaoks võivad muudatused tähendada, et ei ole vaja koostada kriisiplaani ja väheneb kohustus hoida kriisipuhvreid.

Eelnõuga muudetakse eluasemelaenude tagatiseks oleva kinnisvara hindamine paindlikumaks. Pangad saavad põhjendatud juhul hinnangu teha statistiliste andmete alusel, mistõttu pole eraldi hindamisakti tellimine alati vajalik. See lihtsustab kodulaenu üleviimist ühest pangast teise ja vähendab kulusid kodulaenu võtmisel või olemasoleva refinantseerimisel.

Lisaks muudetakse maksejõuetusrežiimi, et tagada tuletis- ja repotehingute tehingute selgem jõustatavus pankroti- ja muudes sarnastes olukordades. Regulatsioon näeb ette, et maksejõuetuse olukorras ei saa pankrotihaldur selliste tehingute läbiviimisesse sekkuda.

Eelnõule esitati menetluse käigus üheksa selgitavat ja täpsustavat muudatusettepanekut.

Esimene lugemine – 11 eelnõu

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda Rail Balticu projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest projektiga seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest“ eelnõuga (650 OE) tehakse valitsusele ettepanek loobuda Rail Balticu projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest projektiga seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini” eelnõu (703 OE) võimaldab Eestil panustada 2026. aastal kuni kuue kaitseväelasega Euroopa Liidu sõjalisele operatsioonile EUNAVFOR Med/Irini, mille eesmärk on toetada Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamist. Operatsioon kasutab mereväe, õhu- ja satelliidivõimeid ning kontrollib rahvusvahelistes vetes laevu, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide vedamises Liibüasse või sealt välja. 2025. aasta märtsis laiendati operatsiooni mandaati ka kriitilise merealuse taristu kaitseks vajaliku olukorra ülevaate loomisele, samuti toetatakse ÜRO meetmete elluviimist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks, Liibüa mereväe ja piirivalve ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise vastu võitlemist. Operatsioonil osaleb 23 EL-i liikmesriiki ning selle peakorter asub Roomas; mandaati on pikendatud kuni 31. märtsini 2027. Eesti suurendab 2026. aastal oma panust kahe staabiohvitserini, lisaks senisele ametikohale asutakse mehitatama ka operatsiooni planeerimisgrupi ülema ametikohta. Operatsioonil osalemisega näitab Eesti solidaarsust teiste liikmesriikidega ning tugevdab EL-i kaitsekoostööd ja julgeolekut, aidates kaasa stabiilsusele Euroopa Liidu lõunapiiril.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides“ eelnõu (704 OE) võimaldab Eestil panustada 2026. aastal kuni kolme kaitseväelasega ELi merendusjulgeoleku operatsioonile EUNAVFOR Aspides, mis loodi vastuseks Punase mere kriisile ja mille eesmärk on tagada meresõiduvabadus. Operatsioon alustas tegevust 19. veebruaril 2024 ning selle mandaat kestab vähemalt 28. veebruarini 2026, vajadusel pikendatuna. Operatsiooniala hõlmab Bab el Mandebi ja Hormuzi väina, Punase ja Araabia mere ning Adeni, Omaani ja Pärsia lahe rahvusvahelisi vetealasid. Aspidese tegevus keskendub merelise kohaloleku ja olukorrateadlikkuse saavutamisele ning turvalise meresõidu tagamisele piirkonnas. Operatsioonil osaleb 21 EL-i liikmesriiki, juhtriigiks on Kreeka. Eesti on 2025. aastal panustanud ühe kaitseväelasega operatsioonivägede staabi lahinguvalve vahetuse ülema abi ametikohal ning 2026. aastal suurendatakse panust kuni kolme kaitseväelaseni.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu (705 OE) annab 2026. aastaks mandaadi kasutada vajaduse korral kuni 100 kaitseväelast NATO, Euroopa Liidu või ÜRO juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil esmakordsel osalemisel. Konkreetse panuse suuruse ja ulatuse otsustab valitsus vastavalt operatsiooni vajadustele. Sellise mandaadi eesmärk on tagada Eesti võimekus reageerida kiiresti ja paindlikult kriisi- või konfliktipiirkondades, kus olukord võib ootamatult eskaleeruda. Otsusega kinnitab Eesti valmisolekut panustada rahvusvahelisse stabiilsusesse ja julgeolekusse, kaitstes samal ajal ka oma riiklikke huve. Mandaadi andmine loob võimaluse reageerida olukordadele, mis ei mahu teiste riigikaitseseaduses sätestatud kiire reageerimise erandite, näiteks NATO reageerimisjõudude kasutamise alla.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis“ eelnõu (706 OE) võimaldab Eestil panustada 2026. aastal kuni kolme kaitseväelasega Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonile EUMAM Mosambiigis. Missioon loodi algselt 2021. aastal väljaõppemissioonina EUTM Mozambique eesmärgiga arendada Mosambiigi relvajõudude võimet võidelda Cabo Delgado provintsis tegutsevate terroristlike rühmituste vastu. 2024. aasta märtsiks saavutati esialgne strateegiline eesmärk – kiirreageerimisüksuste väljaõpe ja juhtimisstruktuuride loomine – ning sama aasta septembris alustas tööd uuendatud mandaadiga missioon EUMAM, mille fookus on relvajõudude nõustamine väljaõppetsükli korraldamisel ja jätkusuutlikkuse tagamisel. EUMAMis osalemine toetab Eesti välis- ja kaitsepoliitilisi eesmärke, sealhulgas panustamist Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisesse ning koostöö arendamist liitlastega EL-i lõunatiival. Missiooni juhtriik on Portugal ning Eesti oli üks esimestest, kes oma panustamissoovist teatas. Alates 2021. aastast on Eesti panustanud kokku kaheksa õigusnõunikuga, samuti on osalenud reservväelased ja tsiviilteenistuja. Kuna Eesti õigusnõunikud on saanud vajalikud kogemused, alustatakse 2025. aasta sügisest osalemist operatsioonide juhtimise eriala ametikohal, mis vastab paremini Kaitseväe vajadustele. 2026. aastal jätkab Eesti ühe kaitseväelasega, kuid mandaati taotletakse kuni kolme kaitseväelase kaasamiseks.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu (707 OE) võimaldab 2026. aastal panustada kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu. JEF on Ühendkuningriigi 2018. aastal algatatud ja juhitav tahtekoalitsioon, milles on kümme liiget – Eesti, Holland, Leedu, Läti, Norra, Taani, Soome, Rootsi, Island ja Ühendkuningriik. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF-i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Atlandi ookeani piirkonnas, tugevdades seeläbi otseselt kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides. JEF-i koostegutsemisvõime parandamise ning kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamise üks olulisi komponente Läänemere piirkonnas on õppused ja operatsioonid, millest suurimad on olnud Joint Protector 2024. aasta sügisel Lätis ja 2025. aasta aprillis Läänemerel Ühendkuningriigi tugevdusbrigaadi siirmist Eestisse julgestanud õppus Baltic Express. Samuti käivitati nii 2023. aasta lõpus kui 2025. aasta esimestel päevadel JEF-i sõjalised tegevusvariandid, et kaitsta kriitilist meretaristut ja tugevdada heidutust. 2025. aasta alguses käivitati ESTLINK-2 merealuse kaabli lõhkumise järel JEF-i tegevus, mis keskendus olukorra monitoorimisele kriitilise merealuse taristu kaitse toetamiseks. 2024. aasta detsembris võõrustas Eesti ka JEF-i liidrite kohtumist Tallinnas. JEF-i kasutamise konkreetsel operatsioonil otsustab Ühendkuningriik, konsulteerides teiste JEF-i liikmesriikidega. Iga liikmesriik otsustab oma osaluse või mitteosaluse suveräänselt.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu (708 OE) võimaldab 2026. aastal panustada kuni kolme kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis (NATO Mission Iraq – NMI). NMI loodi 2018. aastal vastuseks Iraagi valitsuse palvele toetada Iraagi kaitsevõime ülesehitamist. Missiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu laiemalt, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad ja tõhusad julgeolekustruktuurid, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISIS-e tagasipöördumise takistamiseks ning riigi stabiliseerimiseks. Missiooni tegevus toimub tihedas koostöös Iraagi valitsuse ja rahvusliku julgeoleku nõuniku bürooga ning kuni 2025. aasta septembrini ka USA juhitava rahvusvahelise ISISe-vastase koalitsiooni operatsiooniga Inherent Resolve. NMI juhtriik on 2025. aastal Prantsusmaa, kes võttis selle rolli üle Hollandilt. NMI-s osalevad NATO liikmesriigid ning partneritena Austraalia ja Austria. Eesti alustas panustamist NATO operatsiooni 2017. aasta novembris, lähetades Iraaki demineerimisekspertiisiga kaitseväelase. 2019. aastal lähetas Eesti NMI-sse ühe sõjaväepolitseiniku. 2021. aastal panustas Eesti NMI-s lisaks staabiohvitserile kuus kuud 36-liikmelise väekaitserühmaga Taani üksuse koosseisus. Alates 2022. aastast oleme panustanud ühe staabiohvitseriga, selliselt plaanib Eesti jätkata ka 2026. aastal.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus“ eelnõu (709 OE) võimaldab 2026. aastal panustada kuni 76 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) valmidusüksuste koosseisu. Alates 2024. aasta 1. juulist kaotati senisel kujul NATO reageerimisväe (NATO Response Force, NRF) ja NATO valmidusinitsiatiivi (NATO Readiness Initiative, NRI) konseptsioonid. Neid asendab uuendatud kontseptsiooniga NATO kergem ja mobiilsem kiirreageerimisvägi ARF (Allied Reaction Force), mis on valmiduses sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks nii NATO Euroopa vägede ülemjuhataja SACEUR-i (Supreme Allied Commander Europe) vastutusala sees kui väljaspool. ARF viib läbi operatsioone kõikides domeenides ning kiirreageerimisvägi pannakse kokku NATO liitlaste vägedest, mille ülesandeks on vajadusel heidutus- ja kaitsetegevuste läbiviimine. Kuni 2024. aasta juulini kehtinud NATO vägede süsteemis NRF-i alla kuulunud NATO alalised mereväeüksused (Standing Naval Forces, SNF) jäävad ka uue väemudeli alusel endiselt kõrgesse valmidusse. Nad ei kuulu küll alaliselt ARF-i koosseisu, kuid liitlaste panuseid SNF-i saab liitlaste nõusolekul ka ARF-is kasutada. Eesti on varem NATO reageerimisväe NRF koosseisu panustanud SNF-i koosseisus mereväe staabi- ja toetuslaeva ning miinitõrjelaevadega, sõjaväepolitsei ja demineerimisüksuste, erivägede, liikumise koordineerimise üksuse, staabiohvitseride ning koos teiste Balti riikidega NRF-14 koosseisu ühise jalaväepataljoniga. 2026. aastal on Eesti valmis panustama NATO valmidusüksustesse ühe miinijahtija ja staabiohvitseridega. Kuna miinijahtija antakse valmidusse SNF-i koosseisus, kuid seda saab vajadusel kasutada ka ARF-is, siis antakse Riigikogu mandaat ühiselt SNF-i ja ARF-i jaoks kuni 76 kaitseväelasega panustamiseks.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis“ eelnõu (710 OE) võimaldab 2026. aastal panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon). UNIFIL loodi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega, et tagada Iisraeli vägede taandumine Lõuna-Liibanonist, taastada rahvusvaheline rahu ja julgeolek ning aidata Liibanoni valitsusel taastada sel alal riigivõim. Operatsiooni peamised ülesanded on jälgida olukorda, aidata kaasa vaenutegevuste ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFIL-i tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone vahelisel alal, mis on ÜRO poolt 7. juunil 2000. aastal kinnitatud piirijoon Liibanoni ja Iisraeli vahel. UNIFIL-is on üle 10 300 rahuvalvaja 47 riigist. Operatsiooni mandaati pikendatakse igal aastal. Julgeolekunõukogu resolutsiooni kohaselt kehtib UNIFIL-i praegune mandaat 2025. aasta 31. augustini. Suure tõenäosusega pikendatakse mandaati ka käesoleval aastal. ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ja sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Osalemine ÜRO operatsioonidel on olnud Eesti jaoks oluline ning demonstreerib Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel. 2026. aastal plaanib Eesti jätkata panustamist ühe kaitseväelasega, kelle ülesanne on analüüsida vaatlustulemusi, valmistada ette kohtumisi Iisraeli, Hezbollah’ ning Liibanoni võimude vahel ning suurendada olukorrateadlikkust.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias“ eelnõu (711 OE) võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile UNTSO (United Nations Truce Supervision Organizatio) Lähis-Idas. ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 29. mail 1948. aastal vastu resolutsiooni, kus kutsuti üles lõpetama vaenutegevust Palestiinas ning otsustati, et vaherahu hakkab jälgima ÜRO vahendaja, keda abistavad sõjalised vaatlejad. Esimesed sõjalised vaatlejad sõjalise vaatlusoperatsiooni UNTSO raames saabusid piirkonda juunis 1948. UNTSO on ÜRO esimene rahuvalveoperatsioon, mis keskendub puhtalt vaatlusele. Operatsiooni peakorter asub Jeruusalemmas ning esindused paiknevad Kairos, Damaskuses ja Beirutis. UNTSO operatsioonist võtab osa ligi 400 inimest kokku 30 riigist, sealhulgas 14 NATO liikmesriigist. Lisaks sõjalistele ekspertidele tegutseb UNTSO-s tsiviilpersonal. UNTSO koosseisus kaitseväelastega panustamine pakub Eestile hea võimaluse viimastel aastate Lähis-Idas aset leidnud pöördeliste sündmuste ning kriiside (konfliktid Gazas ning LõunaLiibanonis, riigipööre Süürias) aktiivseks jälgimiseks ning olukorrapildi tagamiseks. Ametikohad UNTSO struktuuris (sõjalised vaatlejad, staabiohvitserid, sh analüütikute, missiooniülema abi ja läviülemate abide ametikohtadel) pakuvad võimalust omandada mitmekülgne rahvusvaheline staabitöö kogemus. Eesti sõjalised eksperdid on osalenud UNTSO operatsiooni koosseisus alates 1997. aastast. Viimastel aastatel on Eesti UNTSO-sse panustanud kuni kolme sõjalise eksperdiga. 2025. aastal panustab Eesti UNTSO-s ühe sõjalise vaatlejaga. Eesti sõjalised eksperdid on osalenud UNTSO operatsiooni koosseisus alates 1997. aastast. Viimastel aastatel on Eesti UNTSO-sse panustanud kuni kolme sõjalise eksperdiga. 2026. aastal on ÜRO vanemohvitseride rotatsiooniplaani alusel Eestile määratud täiendavalt üheaastase rotatsioonina Kairo lävikontori ülema ametikoht. Tulenevalt ametikoha kaalukusest ning selle pakutavast juhtimiskogemusest, plaanib Eesti ajutiselt suurendada oma panust 2026. aastal, mehitades lisaks ühele sõjalise vaatleja ametikohale ka Kairo lävikontori ülema ametikoha.

Isamaa fraktsiooni algatatud liikluskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (649 SE) näeb ette vabastada täismassiga kuni 3,5 (kaasa arvatud) tonni haagised liikluskindlustuse kohustusest, kuna haagised iseseisvalt liikluses reeglina ei osale.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras esineb regionaal- ja põllumajandusministri 2025. aasta ettekandega riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest.

Komisjoni istung

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli ülevaatest „Kasvuhoonegaaside heite vähendamine riigi osalusega äriühingutes“, kutsutud Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas, Rahandusministeeriumi osaluspoliitika ja riigiabi valdkonna juht Kaupo Raag, Riigi Kinnisvara AS-i strateegia- ja finantsosakonna strateegiajuht Kristin Tuule ja hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik ning Riigikontrolli peakontrolör Märt Loite ja audiitor Liina Lubi; päevakorrapunkt on avalik, toimub veebiülekanne; istung jätkub kinnisena: Riigikontrolli kontrolliaruandest „Keskvalitsuse IT kulud ja investeeringud“, kutsutud Riigikontrolli esindajad (ruumis L333).

Sündmused

Kell 10 – Majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas avab majanduskomisjoni ja konkurentsivõime eksperdikogu konverentsi „Kas Eesti konkurentsivõime nurgakivid kannavad?“ Konverentsi peaesineja on Economic Security Forumi partner ja teadusuuringute juht Christian Fjäder, kes räägib konkurentsivõime säilitamisest geopoliitiliste vapustuste ajastul (konverentsisaalis).

Kell 11.30 – Riigikogu esimees Lauri Hussar avab graafiku, illustraatori ning installatsioonikunstniku Urmas Viigi isikunäituse “Megalilled ja tribaalrebased” (Toompea lossi kunstisaalis).

Kell 12 – kultuurikomisjoni liikmed Vadim Belobrovtsev ja Margit Sutrop kohtuvad Keenia parlamendi kultuurikomisjoni delegatsiooniga.

Kell 15 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub uue Ukraina suursaadiku Volodõmõr Boietškoga.

Välislähetused

17.–24. september
Riigikogu liige Hanah Lahe osaleb naisparlamendiliikmete programmis ja New Yorgi kliimanädalal New Yorgis Ameerika Ühendriikides.

24.-25. september
Riigikogu liige Kadri Tali osaleb Nordic Business Forumi koolitusel Helsingis Soomes. 

24.-25. september
Maaelukomisjoni liige Toomas Uibo osaleb Euroopa Parlamendi AGRI komisjoni korraldataval parlamentidevahelisel kohtumisel „Toidu ja põllumajanduse visioon – tagajärjed riiklikul ja ELi tasandil” Brüsselis Belgias.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]