Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas kultuuriminister Indrek Saar peaministri ülesannetes, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist ning maaeluminister Tarmo Tamm.

Kultuuriminister Indrek Saar peaministri ülesannetes vastab küsimustele kihistumise, ERRi rahastamise, raamatukogude võrgu korraldamise ning maapiirkondade postkontorite, apteekide ja poodide kohta.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist vastab küsimustele nullbürokraatia ja e-riigi arendamise ning innovatsioonipoliitika kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Teisipäevase täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu lükkus kolmapäevase täiskogu istungi päevakorda sotsiaalkomisjoni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (689 SE) teine lugemine ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (656 SE) ja Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (647 SE) esimene lugemine.

Sotsiaalkomisjoni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (689 SE) võimaldab vahetada terviseandmeid digitaalselt Euroopa riikide vahel. Eelnõu puudutab nii raviandmeid kui ka retsepte.

Arendus ja seda toetav õigusruum võimaldavad edaspidi tagada paremat teenust nii patsiendile kui ka tervishoiuteenuse osutajatele ja apteekidele.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (656 SE) näeb ette muuta 2014. ja 2015. aasta ravimiseaduse reformidega muudetud või lisatud ravimiseaduse sätteid selliselt, et ravimiseaduse regulatsioon ei piiraks apteegipidaja omandit ja võimaldaks tagada apteegiteenuse kättesaadavuse ka maapiirkondades.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu eesmärgiks on maandada riskid, mis tekkisid ravimiseaduse muutmiste käigus ning mille realiseerumise oht on vahepealse perioodijooksul selgemaks saanud. Eelnõu eesmärgiks on kaotada apteekide omandipiirangud, samas säilitada võimalus kohustada suuremaid apteegipidajad avama maapiirkondades apteeke, tagamaks apteegiteenuse kättesaadavus üle Eesti. Selle eesmärgi toetamiseks ja apteegiteenuse kättesaadavuse parandamiseks maapiirkondades on ettepanek lõpetada haruapteekide tegevus linnades hiljemalt juuniks 2020.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (647 SE) näeb ette Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamise korra muutmise, mille kohaselt hüvitatakse Riigikogu liikmele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 10 protsenti Riigikogu liikme ametipalgast Riigikogu juhatuse kehtestatud korras. Eelnõu näeb veel ette, et kuluhüvitisi ei kasutata sõiduautode liisingumaksete tasumiseks.

Kolmas lugemine – 3 eelnõu:

Valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõuga (671 SE) võetakse riigisisesesse õigusesse üle ELi avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse direktiiv. Direktiivi eesmärk on muuta inimeste, sealhulgas puudega inimeste jaoks avaliku sektori asutuste veebilehed, e-teenused ja mobiilirakendused paremini tajutavaks, mõistetavaks ja töökindlaks.

Tulevikus peavad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õiguslik juriidilise isiku ja teabevaldajaks oleva eraõigusliku juriidilise või füüsilise isiku veebilehed ja mobiilirakendused vastama tehnilistele ligipääsetavuse nõuetele, mis võimaldavad erivajadustega inimestel mugavalt veebilehtede sisu tarbida. Erandina ei rakendata ligipääsetavuse nõudeid meediateenust osutavale teabevaldajale (nt ERR), samuti koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele, välja arvatud üldinfo, sealhulgas vastuvõtuinfo, asukoha ja kontaktandmete avaldamisel.

Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga (661 SE) täiendatakse Tarbijakaitseseadust sätetega, mis tagab ELi vastava määruse täitmise. Selle põhjal ei ole lubatud kaupu või teenuseid müües eristada kliente sõltuvalt nende kodakondsusest, elu- ja asukohast.

Määruse eesmärk on, et kliente ei diskrimineeritaks Euroopa Liidu siseturul hindade ega müügi- või maksetingimuste poolest, kui nad soovivad osta tooteid või tarbida teenuseid teisest liikmesriigist. Määrus käsitleb kaupade jaemüüki nii veebis kui ka traditsiooniliselt ja elektroonilisi teenuseid (näiteks pilveteenuseid, andmeaidandus, veebimajutus, otsingumootorid ja internetikataloogid). Määrus keelab näiteks klientide automaatse ilma eelneva nõusolekuta ümbersuunamise internetipõhisele liidesele (nt veebipoele) kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel, samuti kaupade või teenuste kättesaadavusele erinevate üldtingimuste kohaldamise. Samas ei kehtesta geobloki määrus kohustust tarnida kaupa kõikjale EL-is. Määrus ei kohaldu meediateenustele, mille peamine sisu on autoriõigustega kaitstud teoste vms materjali kättesaadavaks tegemine, samuti nähakse määrusega ette erisused väikeettevõtjatele.

Valitsuse algatatud Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse eelnõuga (659 SE) vabastatakse ministeeriumid kohustusest koostada Riigi Teatajas avaldatavate ministri määruste terviktekste.

Ülesanne antakse Riigi Teataja väljaandjale, kelleks on Justiitsministeeriumi Riigi Teataja talitus. Muudatus võimaldab optimeerida ministeeriumide töökorraldust. Riigi Teataja väljaandjal on pädevus ning tehnilised võimalused koostada ja esitada terviktekste avaldamiseks. Justiitsministeeriumi on kavas luua üks täiendav ametikoht. Vajalik ressurss kaetakse Justiitsministeeriumi ja teiste ministeeriumide vahenditest.

Praegu säilitab Riigi Teataja väljaandja paberil kõik avaldamiseks esitatud aktide algtekstid, välja arvatud kohalike omavalitsuste üksuste määrused. Eelnõuga loobutakse Riigi Teatajas avaldatavate algtekstide paberväljatrükkide säilitamisest. Seda ei rakendata seaduste kui kõige olulisemate aktide puhul. Digitaalselt säilitatakse Riigi Teataja infosüsteemis kõik avaldamiseks edastatud algtekstid.

Teine lugemine – 10 eelnõu:

Valitsuse algatatud piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise protokolliga ühinemise ja protokolli 2012. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (677 SE) kohaselt soovib Eesti ühineda piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise protokolliga, mida tuntakse Göteborgi protokolli nime all ja kiita heaks protokolli 2012. aasta muudatused.

Göteborgi protokolli eesmärk on vähendada viie saasteaine – vääveldioksiidi, lämmastikoksiidi, ammoniaagi, inimtegevusest põhjustatud lenduvate orgaaniliste ühendite ja eriti peenete osakeste heitkoguseid. Nimetatud saasteained mõjuvad piiriülese kauglevi tagajärjel esineva hapestumise, eutrofeerumise või maapinnalähedase osooni moodustumise tõttu kahjulikult inimese tervisele, looduslikele ökosüsteemidele, materjalidele ja põllukultuuridele. Göteborgi protokollil on 27 osalist. Muudatused on heaks kiitnud 10 protokolliosalist.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise alase vastastikuse abi ja koostöö kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (625 SE).

Kokkuleppele kirjutasid alla Eesti Vabariigi valitsuse nimel Andres Anvelt, Leedu Vabariigi valitsuse nimel Eimutis Misiūnas ja Läti Vabariigi valitsuse nimel Rihards Kozlovskis 23. novembril 2017. aastal Vilniuses.

Kokkulepe aitab päästevaldkonnas tihendada kolme Balti riigi koostööd elanikkonna kaitsel ja kriisireguleerimisel, et suurendada piirkonna julgeolekut. Seni on hädaolukordades koostöö ja vastastikuse abi andmise lepingud sõlmitud Eesti ja Läti ning Leedu ja Läti vahel, kuid ei ole olnud lepingut, mis hõlmaks kõiki kolme Balti riiki. Kokkulepe kohaldamisalas on hädaolukorrad päästevaldkonnas, mis võivad ületada riigi olemasolevate vahendite mahtu ja riigi võimet hädaolukorraga toime tulla. Kokkulepet ei kohaldata poolte jurisdiktsiooni all olevates merevetes toimuvate õnnetuste korral.

Kokkuleppe eesmärk on kehtestada üldine kord, mille alusel saavad kolm Balti riiki korraldada päästevaldkonnas hädaolukorra alast koostööd. Abi saamiseks tuleb taotleval poolel esitada kontaktpunktile abitaotlus, kuhu märgitakse soovitava abi ulatus ja laad. Pool, kellelt abi taotletakse otsustab viivitamata, kas tal on võimalik abi pakkuda.

Üldreeglina kannab abistav pool abi andmisel tekkivad kulud ise. Sõltuvalt sündmusest ja abi andmise iseloomust võivad pädevad asutused otsustada, et hüvitatakse näiteks varustuse kasutamise kulud, arstiabi maksumus ja kindlustuskulud. Samuti jagunevad õhusõiduki kasutamisega seotud kulud abistava ja abi taotleva poole vahel võrdselt. Kokkuleppe järgi tegutseb abistava poole personal kooskõlas abistava riigi õigusega.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (672 SE).

Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide ELi liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine.

Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud ELi õigusega – eelkõige asutamisvabadust ning kapitali ja maksete vaba liikumist. Seega reguleerib liikmesriikide investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist ELi õigus ning liikmesriikide kahepoolsetel lepingutel puudub sisuline mõte.

Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eestil investeeringute kaitse lepingud sõlmitud Austria, Hispaania, Hollandi, Kreeka, Leedu, Läti, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Ühendkuningriigiga. Varem on Eesti lõpetanud sarnased lepingud Itaalia, Tšehhi ja Taaniga.

Valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõuga (640 SE) võetakse üle ELi vastav direktiiv, millega kehtestatakse tingimused uute psühhoaktiivsete ainete lisamiseks uimasti määratluse alla. Kuna direktiivi nõuded on Eesti õigusesse varasemalt üle võetud, ei mõjuta muudatus meie praegust olukorda.

Eesti lisab uusi psühhoaktiivseid aineid narkootiliste ainete nimekirja jätkuvalt kiiremini kui see toimub Euroopa tasemel. Seaduses tuleb lihtsalt asendada aegunud viide direktiiviga kehtetuks tunnistatud nõukogu otsusele. Lisaks asendatakse ja täiendatakse seaduses viiteid ELi narkootikumide lähteaineid reguleerivatele õigusaktidele.

Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (686 SE).

Direktiivi eesmärgiks on tagada nägemispuudega isikutele parem ligipääs raamatutele ja muudele trükistele. Direktiiviga võimaldatakse erinevatest teostest (raamat, ajakiri, ajaleht ja muu trükitud materjal) teha ilma autori nõusolekuta nägemispuudega isikutele ligipääsetavas vormis koopiaid (nt raamatust heliraamat).

ELi direktiiv põhineb Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni Marrakechi lepingul. Leping võeti vastu 2013. aastal ja see jõustus 30. septembril 2016. Marrakechi lepingu sõlmimine kuulub ELi ainuvälispädevusse, kuna lepingus ette nähtud kohustused kuuluvad EL-i ühiseeskirjadega hõlmatud valdkonda.

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (662 SE) muudetakse regulatsioone paindlikumaks, andes ministritele võimalus delegeerida asutuse nimel toimingute ja otsuste tegemine ametnikele. Vabariigi Valitsuse seaduse, planeerimisseaduse ja omandireformi valdkonna seaduste kohaselt on üldjuhul praegu haldusmenetluse ja haldusjärelevalve läbiviijaks valdkonna eest vastutav minister.

Eelnõuga antakse ministrile õigus volitada riigisisese toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesande täitmine KOV koostööorganile. Kehtiva seadusandluse kohaselt on sellise haldusülesande täitmise õigus riigiasutusel või vastavalt ministri volitusele riigi sihtasutusel. Mitmete regionaalsete toetusprogrammide olemusega sobib aga paremini selle elluviimine KOV tasandil (näiteks kohaliku omaalgatuse programm, hajaasustuse programm).

Maareformi seaduse muudatusega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus volitada Siseministeeriumi piiriäärsete maa-alade erastamiseks seisukoha andmine Siseministeeriumi valitsemisala asutusele (Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet).

Lisaks loobutakse Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega juriidilise kõrghariduse nõudest riigisekretäri ametikohale, sest Riigikantselei muutunud ülesanded ja tegevus seda enam tingimata ei eelda.

Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (675 SE) muudab maksumenetluse sujuvamaks ja lahendab praktikas kerkinud probleeme.

Kehtiva õiguse ja kohtupraktika kohaselt võib maksuvõlga sisse nõuda vaid äriühingu juhatuse liikmelt. Edaspidi saab seda nõuda ka äriühingu tegelikult juhilt, kes äriregistrisse kantud juhatuse liikme varjus tegutsedes on ettevõttele tahtlikult maksuvõla põhjustanud.

Kuna kehtiv regulatsioon võib põhjustada segadust ja tarbetuid vaidlusi maksukontrolli liigi määratlemisel, siis kaotatakse revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli mõisted, ühendades need ühtseks maksukontrolli liigiks. Suuremaid põhimõttelisi muudatusi sellega ei kaasne.

Maksu- ja Tolliameti veebilehel hakatakse tulevikus peale maksuvõla andmete avalikustama teavet isikute muude tasumata kohustuste kohta, mis on sissenõutavaks muutunud ja mida amet administreerib. Nendeks on näiteks maksuhalduri määratud sunnirahad, rahatrahvid ja vastutuskohustused. Seni kehtinud 10 euro suuruse maksuvõla avaldamise asemel hakatakse maksuvõlga koos võimalike kõrvalkohustustega avalikustama alates 100 eurost.

Maksuhalduri töö efektiivsemaks muutmise ja maksukohustuslaste kiirema teenindamise huvides sätestatakse seaduses võimalus maksuhalduril väljastada mõningaid haldusakte automaatselt. Maksuhaldurile jääb kontroll ja võimalus vajadusel sekkuda. Töötamise registrisse hakatakse peale muude andmete kandma töötajate ametinimetusi ning töö tegemise asukohta ja määra. Andmed on vajalikud Statistikaametile riikliku statistika kogumiseks.

Valitsuse algatatud 2018. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (695 SE) muudetakse seniste vahendite jaotust, mitte aga riigieelarve mahtu. Iga ministeerium esitas oma valitsemisala puudutavad ettepanekud, kuhu oleks veel sel aastal tarvis vahendeid suunata. Kokku on eelarves 53 muudatust.

Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõuga (645 SE) muudetakse keskkonnatasude seaduses (KeTS) põlevkivi kaevandamisõigus tasu arvestamise põhimõtteid. Põlevkivi kui riigile kuuluva energeetilise maavara tasustamisel lähtutakse riigi tulu teenimise eesmärgist ja põlevkivist toodetavast lisandväärtusest. Sellest lähtuvalt kehtestatakse KeTSi muudatustega põlevkivile uus kaevandamisõiguse tasu ülemmäär ning põlevkivi tasumäära kujunemise alused lähtuvalt sellest loodavast väärtusest.

Eelnõu soovitakse menetleda kiireloomulisena, et uus põlevkivi tasustamissüsteem saaks jõustuda alates 2019. aasta 1. jaanuarist ja et seda saaks menetleda koos riigi eelarvestrateegiaga 2019–2022 ning võtta see aluseks juba 2019. a riigieelarve seaduse koostamisel.

Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (676 SE).

Looduskaitseseaduse muutmisega soovitakse luua uus rahvuspark – Alutaguse rahvuspark –  Ida-Eesti tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa- ja rannikumaastike ning pärandkultuuri kaitseks.

Loodav rahvuspark paikneb Ida-Viru maakonnas ning see luuakse olemasolevate kaitsealade baasil. Alutaguse loodavasse rahvusparki kuuluvad Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitsealad ning Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitsealad, Narva jõe ülemjooksu hoiuala ning Iisaku parkmetsa kaitseala. Kavandatava rahvuspargi pindala on 43 568 hektarit. Kogu ala on täna juba kaitse all ning piirangute ulatus rahvuspargi loomisega ei kasva. Loodavast rahvuspargist moodustab riigimaa 42 627 hektarit ning eramaa 910 hektarit.

Rahvuspargi loomisega tekitatakse piirkonda ühtne loodus- ja pärandkultuuri kompleks, mis seob praegused kaitsealad sealsete väärtustega tervikuks. Kavandatav rahvuspark koosneb mitmetest lahustükkidest, mis tähendab, et olemasolevate kaitsealade vahele jäävaid piirkondi ei liideta loodava rahvuspargiga.

Esimene lugemine – 6 eelnõu:

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (714 SE) ajakohastab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadust tulenevalt kehtivates Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes tehtud muudatustest. Lisaks muudetakse kliima- ja keskkonnatoetuse püsirohumaa pindala säilitamiseks vajalike abinõude rakendamisest teavitamise viisi ja parandatakse viga, mis tekkis riigihangete seaduse muutmise käigus.

ELi määruse muudatustest tulenevalt on liikmesriigil alates 2018. aastast võimalik loobuda täiendavast kontrollist, millega isik tõendab, et ta on aktiivne põllumajandustootja. Kui praegu peavad põllumajandustootjad, kes muu hulgas haldavad nt ka lennujaamu, veerajatisi, alalisi spordiväljakuid või puhkealasid või osutavad raudtee- või kinnisvarateenuseid, toetuse saamiseks tõendama täiendavalt, et nad on aktiivsed põllumajandustootjad, siis edaspidi täiendavat tõendamist vaja ei ole. Need isikud loetaksegi aktiivseks põllumajandustootjaks. Edaspidi ei teavitata kliima- ja keskkonnatoetuse saajatest Ametlikes Teadaannetes vaid avaldatakse info PRIA veebilehel ning saadetakse toetuse saajale personaalne teade.

Valitsuse algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse eelnõu (715 SE) rakendatakse ELi määrus „Tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta“.

Eelnõuga kehtestatakse aretuse tegevusloa taotlemise menetlus, tegevusloa kontrolliese ja aretusprogrammi heakskiitmise kord, loomade tõuraamatusse ja aretusregistrisse kandmise erandite rakendamise tingimused ning aretuse üle järelevalve teostamise sätted. Lisaks määratletakse seaduses pädev asutus tõuaretuse määruse tähenduses, milleks on Veterinaar- ja Toiduamet.

Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (720 SE) sätestatakse volitusnorm, mis annab valdkonna eest vastutavale ministrile võimaluse kehtestada edaspidi taotluse, maksetaotluse ja muu dokumendi esitamise üksnes elektrooniliselt e-teenuse keskkonna kaudu.

Muudatus on vajalik selleks, et maaelu ja põllumajandusturu seaduse alusel antavates toetustes saaks tulevikus vajaduse korral täielikult üle minna e-PRIA kasutamisele. Kuigi ka juba praegu on võimalik esitada taotlus elektrooniliselt, siis puudub võimalus üle minna üksnes elektroonilisele taotlemisele. E-PRIA-le ülemineku eesmärgiks on lihtsustada taotluste esitamist ning lühendada taotluste menetlusaegu.

Muudatus ei tähenda automaatselt, et kõigis toetusmeetmetes peab tulevikus hakkama kasutama vaid e-PRIA-t, kuid muudatus annab valdkonna eest vastutavale ministrile seda võimalust tulevikus iga toetusmeetme puhul eraldi kaaluda.

Lisaks korrastatakse ja täpsustatakse eelnõuga sätet, mis puudutab eelarveaastal antavate toetuste ja toetuse andmiseks ettenähtud vahendite kindlaksmääramist.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (ohtlikud kalduvuskurjategijad, välismaalastest kurjategijad) eelnõu (658 SE) tõhustatakse meetmeid, et reageerida ohtlike kalduvuskurjategijate ning välismaalastest kurjategijate poolt toime pandud kuritegudele.

Muudetakse eluaegse vangistuse täitmise korda, laiendatakse kannatanute õigusi, lahendatakse karistusseadustiku § 141 lg 2 sanktsiooni alammäära põhiseaduspärasuse küsimus, tõhustatakse võimalusi tegeleda alkoholi tarvitamisest tuleneva retsidiivsusohuga ning muudetakse üldkasuliku töö täitmise regulatsioon senisest paindlikumaks.

Eelnõu muudatuste eesmärk on korduvkuritegevuse vähendamine ja seeläbi ühiskondliku turvalisuse suurendamine.

Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise seaduse (kinnipeetavate ligipääs internetile) eelnõu (680 SE) näeb ette võimaldada kinnipeetavatele selleks kohandatud arvutites ning vanglateenistuse järelevalve all ligipääs Riigikogu ja õiguskantsleri veebilehele.

Kehtiva seaduse kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada Internetti. Küll aga on kinnipeetavatel vanglateenistuse järelevalve all juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile.

Muudatus on tingitud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusest Romeo Kalda kohtuasjas Eesti riigi vastu, millega tuvastati inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 10 rikkumine, kuna kinnipeetavale ei tagatud ligipääsu Riigikogu veebilehele, õiguskantsleri veebilehele ja Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse veebilehele (viimast enam ei eksisteeri).

Muudatustega tagatakse kinnipeetavatele juurdepääs Riigikogu veebilehele ja õiguskantsleri veebilehele. Samas on keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab kinnipeetaval elektroonilist suhtlemist.

Lisaks muudetakse vanglas hädaolukorra lahendamist puudutavaid sätteid ning vanglateenistuse pädevust vangla julgeolekut ja korda ohustava sündmuse lahendamisel. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse algatatud äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (maksekontod) eelnõuga (712 SE) soodustatakse välismaal asuvate isikute Eesti osaühingutesse investeerimist. Kehtiva seadusandluse kohaselt on Eesti mitteresidentidel raskusi Eestis äriühingu nimel pangakonto avamisega, mis on aga kehtiva õiguse kohaselt osaühingu tavamenetluses asutamise eelduseks.

Eelnõu kohaselt on osaühingu asutamisel võimalik kasutada ükskõik millises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud pangas või makseasutuses asuvat kontot. Kehtiva õiguse kohaselt võib kasutada vaid Eestis asutatud pangas olevat arvelduskontot. Konto on vajalik selleks, et osaühingu asutamisel tuleb sinna kanda osakapitali rahaline sissemakse. Eelnõu ei oma mõju aktsiaseltsi asutamisele, mille asutamisel on jätkuvalt vaja avada ka väärtpaberikonto Eesti pangas.

Muudatusega kaasneb võimalus teha ka osa- või aktsiakapitali suurendamiseks sissemakseid äriühingu eelmainitud pankades ja makseasutustes asuvale kontole. Eelnõu näeb ette vabastada riigilõivust ettevõtja e-posti aadressi äriregistrisse kandmine ja muutmine. Kehtiva korra järgi on vaja kande muutmisel tasuda 18 eurot riigilõivu.

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: Riigikontrolli kontrolliaruande tutvustus, kutsutud Riigikontrolli esindajad.

Sündmused

Kell 12 – Riigikogu esimees Eiki Nestor võtab vastu kollektiivse pöördumise Riigikogu liikmete kuluhüvitiste vähendamisest.

Kell 14 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa kohtub Bundestagi rahvusvahelise parlamendistipendiumi valikkomisjoniga.

Kell 18.30 – väliskomisjoni liikmed kohtuvad Hiina suursaadiku Li Chaoga.

Välislähetused

21. – 25. oktoober
Riigikogu liige Barbi Pilvre osaleb seitsmendal parlamendiliikmete rahvusvahelisel ÜRO rahvastiku- ja arengukonverentsi tegevuskava konverentsil (IPCI/ICPD) Ottawas Kanadas.

22. – 27. oktoober
Riigikogu aseesimees Kalle Laanet osaleb kohtumistel riigiesindajatega ja ettekandega Bakuu rahvusvahelisel humanitaarfoorumil Aserbaidžaanis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside