Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad infotunnis riigihalduse minister Jaak Aab peaministri ülesannetes, haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning siseminister Kristian Jaani.

Jaak Aab vastab küsimustele riigieelarve valikute, korruptsiooni ning riigi- ja kohalike omavalitsuste reformi edasiste perspektiivide kohta.

Liina Kersna vastab küsimustele kiirtestide ning eestikeelse hariduse tegevuskava kohta.

Kristian Jaani vastab küsimustele politsei rollist ühiskonnas, eelarvekärbetest politseis, julgeolekust, PPA laevastikust ning politsei tegevusest.

Kell 14 – Riigikogu kaugosalusega istung

Teisipäevase täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jätkub Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõu (428 OE) esimene lugemine. Samal põhjusel on teisel lugemisel valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (403 SE) ning valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (467 SE).

Kolmas lugemine – kaheksa eelnõu:

Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (436 SE) suurendatakse riigieelarve detailsust ja läbipaistvust, optimeeritakse riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamise protsesse ning pannakse alus riigi pikaajalise arengustrateegia loomisele. Eelnõu on seotud 2022. aasta riigieelarvega.

Eelnõuga muudetakse riigieelarve liigendust puudutavaid sätteid, millega tehakse iga-aastase riigieelarve seaduse tegevuspõhine vaade detailsemaks. Ettepaneku kohaselt minnakse kaks astet detailsemaks – programmi tegevuse tasemele. Perioodi 2022–2025 eelarvestrateegias oleva 38 programmi asemel tekiks valitsemisalade 2022. aasta eelarvetesse kokku 240 programmi tegevust. Investeeringutes tuuakse seaduses välja objektid, mis konkreetsel aastal on mahult 10 miljonit ja suuremad. Muud majanduslikku sisu kirjeldatakse jätkuvalt riigieelarve seletuskirjas.

Eelnõuga korrigeeritakse riigieelarve paindlikkuse reegleid, mis võimaldab riigieelarve detailsuse suurenedes säilitada tasakaal seadusandliku ja täidesaatva võimu otsustuspädevuses. Alates 2022. aasta riigieelarvest määratakse iga-aastase riigieelarve tekstiparagrahvis, millisel määral annab Riigikogu ministrile võimaluse eelarvet kasutamise käigus muuta. 2022. aasta riigieelarve eelnõus plaanitakse ette näha, et programmi tegevuste vahel on ilma seadust muutmata võimalik vahendeid üle kanda kuni 25 protsenti juhul, kui programmi tegevuse eelarve on kuni 4 miljonit eurot. Vahemikus neli miljonit kuni kakssada miljonit on paindlikkuse kasv lineaarne ning see suureneb ühelt miljonilt viie miljoni euroni, jäädes sellele tasemele püsima. Investeeringute puhul on lubatud üle kümne miljoni suuruste eelarveridade vahel ümber tõsta kuni 20 protsenti vastavast mahust.

Samuti vähendatakse riigieelarve ja eelarvestrateegia protsessi ressursikulu, viies eelarveliste tulude ja kulude puhul sisuliste ja detailsete arutelude arvu valitsuse tasandil aastas kahelt ühele ja RES/RE dokumentide koostamise sügisesse. Kevadel esitatakse jätkuvalt Euroopa Komisjonile stabiilsusprogramm eelarvepoliitiliste suundadega: eelarvepositsioon, võlakoormus, tulu ja kulutasemed.

Eelnõuga sõnastatakse uue strateegilise arengudokumendina riigi pikaajaline arengustrateegia, mis loob õigusliku aluse poliitikavaldkondade terviklikule strateegiale „Eesti 2035“.

Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (459 SE).

Kehtiva seaduse kohaselt läheb 47,8 protsenti laekunud hasartmängumaksust Eesti Kultuurkapitalile ja ülejäänud osa neljale ministeeriumile – Sotsiaalministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Rahandusministeeriumile. Eelnõu järgi ei sätestaks seadus enam ministeeriume, nende haldusala konkreetseid valdkondi ega hasartmängumaksu kui rahastamisallikat. Hasartmängumaksu tulu laekuks edaspidi riigi üldistesse tuludesse ning ministeeriumidele jääks paindlikkus otsustada valdkondade üle, mida ja millises mahus rahastatakse. Eesti Kultuurkapitali rahastamismudelit eelnõuga ei muudeta ning kehtima jääb senine kord.

Eelnõuga täiendatakse ka riigieelarve seadust, et kohaliku omavalitsuse üksustel oleks jätkuvalt võimalus rakendada hetkel osaliselt hasartmängumaksust rahastatavat maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusprogrammi.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse, Eesti Panga seaduse ning käibemaksu ja tolliseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (460 SE) võetakse üle ELi käibemaksudirektiivi muudatused, millega muutub liikmesriikide vahelise e-kaubanduse maksustamine ja kaob maksuvabastus väljastpoolt Euroopa Liitu imporditud väikese väärtusega ehk kuni 22 eurot maksvatele kaupadele. Kuni 150 euro väärtusega saadetised maksustatakse kas impordi hetkel või erikorra alusel. Kui ettevõtjast kauba võõrandaja on valinud erikorra rakendamise, siis kauba tellimuse eest tasumisel tasub tellija ka kauba importimisel tasumisele kuuluva käibemaksu, mille kauba müüja deklareerib kuupõhiselt maksuhaldurile.

Eelnõuga kehtestatakse kaugmüügile (ettevõtja poolt kauba müük teises liikmesriigis asuvale lõpptarbijale) Euroopa Liidu ülene ühtne teises riigis maksukohustuse tekkimise künnis 10 000 eurot kalendriaastas. See tähendab, et 10 000 euro ületamisel tuleb teise liikmesriigi ettevõtjal tasuda kaugmüügilt käibemaks kauba saaja riigis. Kehtiva korra kohaselt kehtestab iga liikmesriik piirmäära ning riigiti on piirmäärad erinevad – enamusel, sh Eestil on 35 000 eurot.

Lisaks sätestatakse võimalus käibemaksukohustuse korrigeerimiseks nn lootusetute võlgade puhul. Kehtiva korra kohaselt tasumata arved (nn lootusetud võlad) ei mõjuta müüja käibe suurust ega käibemaksuarvestust. Muudatuse kohaselt saab ettevõtja õiguse teatud tingimuste täitmisel ostja poolt kauba või teenuse eest osaliselt või täielikult tasumata jäetud ulatuses oma maksukohustust vähendada, mis tagab ettevõtjate võrdsema kohtlemise.

Tolliseaduse muudatuse eesmärk on õigusselguse tagamine. Tolli õigus saada andmeid riigi andmekogudest ja ettevõtjatelt on sätestatud tolliseaduse paragrahvides erinevalt, mis võib kaasa tuua normide tõlgendusprobleemid. Seetõttu on sõnastuse ühtlustamine vajalik.

Samuti täpsustatakse käibe maksustatava väärtuse arvestamist kasutatud kauba edasimüügil ning sätestatakse seoses meenemüntide käibemaksuga maksustamisega, et Eesti Pank riigi keskpangana ei maksa tulumaksu, välja arvatud erisoodustustelt tasutav tulumaks.

Valitsuse algatatud maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (418 SE) koondatakse maa erastamisel ja tagastamisel sõlmitud maa järelmaksulepingute haldamine ja riigi nimel hüpoteegipidaja ülesannete täitmine Maa-ametisse, kes on maa erastamise korraldaja. Samuti on otstarbekas kõik hüpoteegilepingute tingimused ja sellega seotud õigused ning kohustused sätestada eelnõuga kavandatavas seaduses ja need ka sisuliselt ühtlustada.

Maareformi tegemisel on kinnisasjade vahele tekkinud üle 7000 iseseisva kasutusvõimaluseta reformimata maatüki. Eelnõuga on kavandatud muuta maakorraldusseadust (MaaKS) ja maareformi seadust (MaaRS) selliselt, et iseseisva kasutusvõimaluseta reformimata maad on edaspidi võimalik piirneva kinnisasjaga liita lihtsa maakorraldustoiminguga. Sellisel juhul ei kanta reformimata maatükki kinnistusraamatus enam eraldi registriossa, vaid muudetakse olemasoleva kinnisasja piire.

Maareformi otstarbekama ja kiirema elluviimise huvides loobutakse maareformi käigus ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmise menetluses lepingu sõlmimisest. Otstarbekas on kõik hoonestusõigused seada haldusakti alusel. Selliselt koormatakse õigustatud isikuid vähem ning nende õigused ehitise omanikuna on samaväärselt kaitstud kui lepingu sõlmimisel.

Eelnõu kohaselt võib Maa-amet edaspidi esitada avalduse maareformi käigus seatud hüpoteegi kustutamiseks ka digitaalallkirjastatult, kui tema kasuks seatud piiratud asjaõigusel ei ole enam õiguslikku tähendust või selle tähtaeg on möödunud.

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse muudatustega lihtsustatakse sundvalduse seadmise menetlust ning laiendatakse menetluslikult lihtsa maakorralduse kasutamist kinnisasja avalikes huvides omandamisel. Maareformist alguse saanud juurepääsuprobleeme saab edukalt lahendada erateele sundvalduse seadmise abil. Eeliseks on see, et ühe haldusaktiga saab määrata ära kogu avalikuks kasutamiseks vajaliku ala ja see info on kõigile nähtav maakatastrist. Eelnõuga nähakse ette ühtne kasutustasude määr, et lihtsustada avalikes huvides teede kasutustasude määramist.

Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (422 SE) tehakse kehtivatesse finantssektori õigusaktidesse muudatused, mis on seotud Euroopa Liidu õigusaktide rakendamise ja ülevõtmisega.

Eelnõuga nähakse ette alused, mille kohaselt ühisrahastusteenuse osutajad saavad hakata Finantsinspektsioonilt tegevusluba taotlema ja Finantsinspektsioon saab hakata nende üle järelevalvet teostama. Muudatus puudutab üksnes ettevõtetesse investeerimisvõimalusi pakkuvaid ühisrahastusplatvorme, kes saavad tegevusluba taotlema hakata alates 21. novembrist. Lisaks nähakse ette alused, mille põhjal hakkavad ühisrahastusteenuse osutajad maksma Finantsinspektsioonile järelevalvetasu.

Finantsinspektsioon saab volituse teha järelevalvet teabe üle, mida pangad ja teised finantsturuosalised keskkonnasäästlikkuse ja jätkusuutlikkusriskide kohta esitavad.

Eelnõuga täpsustatakse ka seda, millist infot tuleb välismaistele börsifirmadele anda nende Eestis asuvate aktsionäride kohta ning millist teavet jagada nende ettevõtete Eestis asuvatele aktsionäridele.

Samuti luuakse muuhulgas Finantsinspektsioonile alus järelevalve tegemiseks ühisrahastusteenuse osutajate üle, reguleeritakse vastavat vastutust ning tõstetakse nende väärtpaberite pakkumise künnist, mille koguväärtus jääb vahemikku 1-8 miljonit eurot. Samuti täpsustatakse väärtpaberite pakkumise prospekti koostamise tingimusi ning täiendatakse teabe andmise kohustuse ja vastutuse sätteid.

Valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (431 SE) on koostatud kooskõlas riigieelarve seadusega, mille kohaselt võib valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu.

Arvestades, et 2021. aasta riigieelarve seadus on koostatud eelmise aasta sügisel ning osa rahastamisvajadusi on muutunud, siis on otstarbekas riigiasutuste poolt seatud eesmärkide tõhusamaks saavutamiseks algatada riigieelarve muutmine.

Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (437 SE) viiakse elektroonilise side seaduse vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik.

Eelnõuga suurendatakse lepingueelse teabe ja lepingu kokkuvõttega sidelepingu läbipaistvust, mis aitab ära hoida arusaamatusi sidelepingu ja tegelikkuse vahel. Sidelepingut sõlmides on tarbijatel parem ülevaade osutatavast sideteenusest. Samas sõltub kohaldatava regulatsiooni ulatus pakutava sideteenuse olemusest.

Samuti sätestatakse nõuded ühtlustatud raadiosageduste andmisele, soodustatakse väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide kasutuselevõttu, mis kiirendab uue põlvkonna sidevõrgu kiiret rajamist ning sätestatakse nõuded kaasinvesteerimisele.

Lisaks täpsustatakse eelnõuga nõudeid sidevõrkudele ja -teenustele riigi julgeoleku tagamiseks. Ohtu riigi julgeolekule hinnatakse riist- või tarkvara kasutusloa menetluses julgeolekuasutuste ja Riigi Infosüsteemi Ameti poolt. Eelnõu kohaselt on sideettevõtja kohustatud taotlema sidevõrgu riist- või tarkvara kasutamiseks, loa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt. Võimalikud keelud või kasutamise tingimused kooskõlastab Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimääruses nimetatud organ.

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (461 SE).

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatusega langetati 2020. aasta 1. maist 2022. aasta 30. aprillini elektri- ja teatud kütuste aktsiisimäärasid. Määrade langetamise eesmärk oli leevendada COVID-19 viiruse levikust tingitud kriisi mõjusid kütuse tarbijatele ja kergendada majanduslikku toimetulekut. Kuigi majandus on taastunud kiiresti, ei ole kõikides sektorites kriisieelne tase saavutatud ning kiireneva inflatsiooni tingimustes ei soovita anda lisatõuget hindade tõusule. Sellega seoses pikendatakse langetatud määrade kehtivust aasta võrra nii, et langetatud aktsiisimäärad kehtivad 2023. aasta 30. aprillini. Lisaks kehtestatakse alates 2023. aasta 1. maist nelja-aastane kütuse- ja elektriaktsiiside lauge taastamine kriisieelsele tasemele. Viimane annab nii erasektorile kui tarbijale aega hinnatõusuga aegsasti kohaneda.

Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmisega pikendatakse ühe aasta võrra põlevkivi kaevandavate ettevõtjate õigust kasutada eriotstarbelist diislikütust 2022. aasta 30. aprilli asemel 2023. aasta 30. aprillini. Eelnõu kohaselt lubatakse eriotstarbelise diislikütuse kasutamist põlevkivikaevanduste- ja karjääride territooriumitel, karjääritehnikas ja seadmetes, sh kaevandusmasinates ning põlevkivi ja tuha transpordiks kasutatavates masinates. Pikendamisega toetatakse põlevkivi kaevandavate ettevõtjate konkurentsivõimet.

Eelnõule lisatud muudatustega täiendatakse atmosfääriõhu kaitse seadust normiga, mis võimaldab lubatud heitkoguse enampakkumisest saadud tulu kasutamise tingimustes ja korras ette näha, et toetuste taotlemisega seotud menetluse ja toetuste andmise korraldamisega seotud ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus.

Teine lugemine – üheksa eelnõu:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigi 2020. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (432 OE).

Rahandusministeerium koostas riigi 2020. aasta majandusaasta koondaruande. Majandusaasta koondaruande aluseks on riigi raamatupidamiskohustuslaste ja riigi valitseva mõju all olevate raamatupidamiskohustuslaste aruanded ning muu aruandlus.

Riigi majandusaasta koondaruande eesmärk on anda ülevaade riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest ning võimaldada Riigikogu poolse kontrollifunktsiooni teostamist Vabariigi Valitsuse suhtes. Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne.

Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ning töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (456 SE) pikendatakse järgmise aasta lõpuni haigushüvitiste maksmise korda, mille järgi saavad töötajad haigushüvitist alates teisest haigestumise päevast.

Eelnõu näeb ette jätkata kuni 2022. aasta lõpuni haigushüvitise maksmist alates teisest haiguspäevast tööandja poolt kuni viienda haiguspäevani ning Eesti Haigekassa poolt alates kuuendast haiguspäevast. Seega jätkub eelnõu järgi kuni 2022. aasta lõpuni praegu kehtiv süsteem, mille kohaselt on esimene haiguspäev töötaja omavastutus, tööandjate vastutus haigushüvitiste tasumisel on teine kuni viies päev ning Eesti Haigekassa vastutus algab kuuendast haigestumise päevast.

Seletuskirjas märgitakse, et haiguspäevade varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste haigussümptomite tekkimise korral koju jääda, ilma et nad kaotaksid seetõttu oluliselt oma sissetulekutes.

Muudatuste rakendamisel tekib 2022. aastal lisakulu 19 miljonit eurot, millest 12,4 miljonit eurot kaetakse riigieelarvest ja ülejäänu katab Eesti Haigekassa omavahenditest.

Seadus on kavandatud jõustama tähtajaliselt 2022. aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini.

Valitsuse algatatud keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõuga (440 SE) nähakse ette keskkonnaagentuuri (KAUR) keskkonnaandmete analüüsi ja prognoosi tasuliste teenuste osutamise õiguslikud alused. Muudatuse eesmärk on vähendada KAURi töökoormust ja klientide halduskoormust. Teenusest huvitatud ettevõtjatega saab sõlmida teenuse osutamise lepingud, mille alusel ettevõtja vabaneb sagedastest päringutest.

Eelnõu kohaselt võib KAUR keskkonnaseire programmi väliselt osutada oma põhitegevusega seotud keskkonnaandmete analüüsi ja prognoosi tasulisi teenuseid. Sellised teenused on eriotstarbeline ilmaprognoos, prognoosmudelid, tasuline sünoptikute telefon, tuuleroosi koostamine, meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete analüüs, hüdroloogilised insenertehnilised arvutused. Tasulisi teenuseid kasutavad kliendid, kes vajavad võrreldes tasuta avalikult saadavate teenustega spetsiifilisemaid andmeid tulenevalt oma personaalsetest vajadustest. Selliste andmete kogumine eeldab sageli mahukat analüüsi ning eraldi prognooside koostamist. Enim kasutavad tasulisi teenuseid meedia-, energeetika- ja ehitusettevõtted ning sadamad.

Sätestatakse ka tasuliste teenuste ülem- ja alammäärad teenuse liikide kaupa ning volitusnorm keskkonnaministrile kehtestada tasuliste teenuste täpsustatud loetelu ja tasu määrad.

Seletuskirjas märgitakse, et riiklikku keskkonnaseiret rahastatakse riigieelarvest, kuid ajalooliselt on olnud vajadus selliste tasuliste teenuste järele. Näiteks möödunud aastal esitasid 61 klienti KAURile 267 teenuse tellimust, mille omatulu maht oli umbes 140 000 eurot. Eestis puuduvad meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste teenuste teised pakkujad, kuna teenused on tihedalt seotud suurte andmemahtudega. Neid teenuseid vajavaid väikeseid sihtgruppe on teenindanud juba KAURi eelkäijad oma põhiülesannete kõrvalt.

Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (autoriõiguse direktiivide ülevõtmine) eelnõuga (368 SE) võetakse üle kaks Euroopa Liidu 2019. aasta suvel jõustunud autoriõiguse direktiivi, mis olid osaks Euroopa Komisjoni poolt 2016. aasta septembris avaldatud nn autoriõiguse reformipaketist (ülevõtmistähtaeg 7. juuni 2021). Seadusemuudatustega tagatakse tarbijale parem juurdepääs autoriõigusega kaitstavale sisule, kaitstes samas ka autorite ja esitajate õigusi.

Muudatustega parandatakse autorite ja esitajate läbirääkimispositsiooni autorilepingute sõlmimisel, kohustades teist lepingupoolt andma neile vähemalt kord aastas infot õiguste kasutamise kohta.

Samuti antakse võimalus laiendatud kollektiivsete litsentsilepingute sõlmimiseks teoste kasutamisel, kui igalt üksikult õiguste omajalt loa saamine oleks kasutajale liigselt koormav, see puudutab näiteks televisiooni või raadioteenuste pakkumisi.

Muuhulgas kehtestatakse ka kohustused veebiplatvormidele (nt YouTube, Facebook), kelle peamine eesmärk on võimaldada teenuse kasutajatel laadida sisu üles ning pääseda ligi teostele, esitustele ja muule sisule, mis võivad olla kaitstud autoriõiguse või autoriõigusega kaasnevate õigustega (videoklipid kontsertidest, väljavõtted filmidest ja teleseriaalidest, muusikasalvestised jne).

Samuti täiendatakse vaba kasutuse juhtusid, mil kasutajatel on lubatud kasutada kaitstud teost või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti (nt esitust või fonogrammi) ilma õiguste omaja nõusolekuta ja tasu maksmata. Näiteks võimaldatakse teoste kasutamine ilma autori nõusolekuta ja autoritasu maksmata teksti- ja andmekaeve eesmärkidel nii ärilistel kui mitteärilistel eesmärkidel. Kehtiva õiguse järgi on see lubatud vaid mitteärilistel eesmärkidel. Lisaks luuakse kultuuripärandiga tegelevatele asutustele (raamatukogud, muuseumid, arhiivid) paremad võimalused kaubanduskäibest väljas olevate teoste kasutamiseks kultuuripärandi tutvustamisel.

Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõuga (455 SE) soovitakse jätkata rahvusvahelise meretranspordi toetamist Eesti sadamate kaudu ja võimalusel motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi siinsete sadamate. Eelnõuga vähendatakse 2022. aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini kõikidel Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevatel laevadel tasumisele kuuluvat veeteetasu varasema 50 protsendi asemel 45 protsendi võrra.

Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (457 SE).

Muudatuste eesmärk on suurendada liiklusohutust selle kaudu, et kohalikud omavalitsused (KOV) saavad võimaluse paigaldada koostöös riigiga haldusterritooriumile automaatseid liiklusjärelevalve süsteeme. Nendega tuvastatud rikkumiste eest laekuvast trahvitulust 50 protsenti kantakse KOV-i eelarvesse. Eraldatud rahaga saab KOV katta näiteks automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemide soetamise ja haldamise kulud või soetada uusi seadmeid või kasutada trahviraha muul viisil kohaliku liiklusohutuse suurendamiseks.

Eelnõu järgi suureneb lubatud sõidukiiruse ületamise eest kirjalikus hoiatamismenetluses või lühimenetluses trahvi suuruse arvestamiseks kasutatav summa seniselt kolmelt eurolt viiele eurole. Lähtudes sellest muudatusest suurendatakse väärteomenetluse seadustikus maksimaalse hoiatustrahvi ehk automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga määratava trahvi määra 190 eurolt 300 eurole ja mõjutustrahvi maksimaalmäära 80 eurolt 100 eurole. Lisaks nähakse eelnõuga ette muudatused väärteomenetluse seadustikus ja maksukorralduse seaduses, et luua Maksu- ja Tolliametile tõhusamad võimalused nõuda sisse 1. jaanuarist 2019 rakendatava lühimenetluse käigus määratud mõjutustrahvid. Muudatus võimaldab Maksu- ja Tolliameti määratud mõjutustrahvid sisse nõuda ilma kohtutäiturita.

Eelnõule lisatud muudatustega täpsustatakse, et kui elektrooniliselt saadetud trahviteate kättesaamist ei kinnitata 15 päeva jooksul alates selle saatmisest, saadetakse trahviteade väljastusteatega tähtkirjana. Muudatus loob paindlikumad võimalused trahvi tasumiseks või trahviteate kättesaamise kinnitamiseks ning selle edastamiseks, kui rikkumist ei pannud toime auto omanik või vastutava kasutaja ning teiselt poolt jätab piisavalt aega trahviteate vaidlustamiseks. Samuti täpsustatakse kohalike omavalitsuste tegevust liiklusejärelevalve ülesandes osalemises, kehtestatakse nõuded automaatse liiklusjärelevalve süsteemi paigalduskoha osas, täpsustatakse paigaldatavate seadmete ja süsteemide ühilduvuse nõuet liidestatava andmevahetussüsteemiga ning kehtestatakse haldusjärelevalve kohustus Politsei- ja Piirivalveametile. 

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (458 SE) võetakse üle ELi aktsiisiala direktiivid.

Aktsiisi maksmise üldist korraldust reguleerivast direktiivist tulenevad peamised muudatused on seotud ELi ülese elektroonilise saatelehe nõude kehtestamisega aktsiisikaubale. Eelnõuga nähakse ette, et aktsiisiga maksustatud kauba vedamisel teise liikmesriiki tuleb vormistada EMCSis elektrooniline saateleht.

EMCS on ELi ülene saatelehtede elektrooniline süsteem, mida kasutatakse aktsiisiga maksustamata kaupade saatelehe vormistamiseks veol liikmesriikide vahel. EL laiendab seda süsteemi ka saatelehe vormistamiseks aktsiisikaubale, mis on lähtekohas aktsiisiga maksustatud ja mida veetakse teise liikmesriiki. Täna kasutab Eesti ettevõtja riigisisest elektroonilist süsteemi SADHES, tulevikus tuleb hakata tegema saatelehe menetlust EMCSis.

Sujuvaks eksportimiseks saab lisaks ekspordi tolliprotseduurile kasutada edaspidi ka välistransiidiprotseduuri. Kehtiva õiguse kohaselt loetakse aktsiisikaup ekspordituks selle väljatoimetamise momendist ELi aktsiisiterritooriumilt. Muudatuse järgi saab kaupa lugeda ekspordituks ka välistransiidiprotseduuri rakendamise momendist, see tähendab juba enne seda, kui  kaup on füüsiliselt ELi aktsiisiterritooriumilt välja toimetatud. Selline muudatus võimaldab ettevõtjal kokku hoida ressurssi aktsiisitagatiste arvelt. Välistransiidiprotseduuri rakendamisel tagatakse maksud tollireeglite alusel, mis katavad ka aktsiisi.

Alkoholi spetsiifilisi küsimusi reguleeriva direktiivi muudatustest tulenevalt kaasajastatakse alkoholi kaubakoode, täpsustatakse aktsiisivabastuse põhimõtteid alkoholi kasutamisel tootmisseadmete puhastamiseks ning kehtestatakse põhimõtted, kuidas ettevõtja tõendab teise riigi ametiasutusele oma staatust väikeettevõtjana.

Seaduse rakendamise kulud on seotud peamiselt IT-arendustöödega, mis on umbes 200 000 eurot. IT-arenduse kulud kaetakse maksu- ja tolliameti 2022. aasta eelarvest ja iga-aastased hoolduskulud umbes 20 000 eurot taotletakse kuludele eelneva aasta riigi eelarvestrateegia raames.

Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (468 SE) luuakse III sambasse uus tähtajalise pensioni maksmise lahendus – täiendav fondipension. Väljamakseid tehakse vabatahtlikest pensionifondidest ja kui isikul on osakuid erinevates pensionifondides, võetakse osakuid tagasi kõigis tema fondides.

Tegemist on II samba fondipensionile analoogse pensioni maksmise skeemiga. Pensionile jäädes määratakse tähtaeg ehk see, kui kaua soovitakse pensioni saada, ja pensioni maksmise sagedus. Seejärel hakkab pensionikeskus tegema pensionifondidest väljamakseid, jagades isikule kuuluva osakute arvu pensioni saamise perioodiga ja arvestades pensioni väljamaksmise sagedust. Arvesse võetakse kõik pensionifondid, mille osakuid pensionile läinud isikul on.

Seletuskirjas märgitakse, et Statistikaameti keskmiselt elada jäänud aastate alusel määratud või sellest pikema tähtajaga pensioni väljamaksete maksuvabastus jõustus juba 2021. aasta 1. jaanuaril. Seni on seda soodustust olnud võimalik kasutada vaid III samba kindlustuslepingute puhul, sest vastav toode väljamakseteks vabatahtlikest pensionifondidest puudus. Uuest aastast saavad III sambast pensionile jäävad inimesed nüüd muude pensioni saamise viiside kõrval valida ka tähtajalist pensioni vabatahtlikest pensionifondidest.

Eelnõuga tehakse muudatusi ka seoses II sambaga. Esimene muudatus puudutab II samba maksete tasumist olukorras, kus tööandjal on tekkinud maksuvõlad. Üldise ettemaksukonto arvestuse loogika kohaselt kasutakse tasutud summasid kohustuste täitmiseks nende tähtpäevade järgi. Maksukorralduse seaduses eraldatakse II samba maksed üldisest kohustuste täitmise järjekorrast, mis tagab maksete kiirema jõudmise II sambasse, kui tööandjal on varasemast üleval muid maksuvõlgu. Samal tähtpäeval tekkivate nõuete tasumise järjekorras on II samba makse küll juba ka kehtiva seaduse kohaselt esimesel kohal, kuid juhul, kui enne selle makse tähtpäeva on tööandjal varasema kuupäevaga kohustusi, täidetakse praegu esmalt need. Ühtlasi muudetakse eelnõuga ajatamist puudutavaid sätteid ja II samba makset ajatada ei lubata.

Teine II sambaga seonduv muudatus puudutab investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvaralt teenitud tulu maksustamise erandit, millesse on varasemalt jäänud lisamata viide II samba pensioni investeerimiskontole. II samba puhul maksustatakse väljamakse (va eluaegne või vähemalt keskmiselt elada jäänud aastatele jaotatud tähtajaline pension, mis on tulumaksuvabad), mistõttu ei peaks investeeringutelt teenitud tulu puhul ka siin toimuma vahepeal selle maksustamist. Eelnõuga tehakse vastav parandus tulumaksuseaduses.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (469 SE) näeb ette kehtestada pensioniealistele inimestele keskmise vanaduspensioni ulatuses tulumaksuvabastus.

Eelnõuga nähakse ette, et üldist maksuvaba tulu ei kohaldata edaspidi vanaduspensioniikka jõudnud inimestele. Selle asemel saavad nad vanaduspensioniealise maksuvaba tulu kuni keskmise vanaduspensioni ulatuses sõltumata vanaduspensioniealise tulu suurusest. Esmalt rakendab maksuvaba tulu Sotsiaalkindlustusamet, seejärel Pensionikeskus. Kui isiku pension ja kohustusliku kogumispensioni väljamaksed on vanaduspensioniealise maksuvabast tulust väiksemad, saab vanaduspensioniealise maksuvaba tulu jääki kasutada muu tulu, näiteks palga puhul. Selleks peab pensionär esitama avalduse tulumaksu kinnipidajale ehk isikule, kes teeb talle väljamakseid.

Vanaduspensioniealise maksuvaba tulu rakendamise õigus on kõikidel vanaduspensioniikka jõudnud inimestel sõltumata pensionäri staatusest ja pensioniliigist. Seega saavad vanaduspensioniealise maksuvaba tulu maha arvata ka inimesed, kes on oma pensioni edasi lükanud.

Kui isik jõuab vanaduspensioniikka maksustamisperioodi jooksul, saab ta õiguse kasutada vanaduspensioniealise maksuvaba tulu terve maksustamisperioodi eest ehk 12-kordset kuu määra nagu on ka üldise maksuvaba tulu korral.

Keskmise vanaduspensioni suurus tulumaksuseaduse tähenduses kehtestatakse maksustamisperioodiks vastava aasta riigieelarve seadusega. 2023. aastal on keskmine vanaduspension Rahandusministeeriumi suveprognoosi kohaselt arvestades 20 euro suuruse erakorralise pensionitõusuga 654 eurot.

Eelnõuga säilitatakse ka puuduva töövõimega isikutele mõeldud kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamaksete tulumaksuvabastus, kui nad jõuavad vanaduspensioniikka. Selleks vabastatakse tulumaksust kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamakseid, mida tehakse isikule, kellel oli puuduv töövõime vahetult enne vanaduspensioniikka jõudmist. Hetkel ei maksustata väljamakseid isikutele, kellel on tuvastatud puuduv töövõime. Kui need isikud jõuavad vanaduspensioniikka, ei määrata neile enam puuduvat töövõimet, mille tulemusena jäävad nad tulumaksuvabastusest ilma. Kavandatud muudatus tagab, et puuduva töövõimega isikutele mõeldud tulumaksuvabastus säilib ka siis, kui nad jõuavad vanaduspensioniikka.

Seadus on plaanitud jõustuma 2023. aasta 1. jaanuaril, puuduva töövõimega isikute tulumaksuvabastust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2021. aasta 1. jaanuarist.

Esimene lugemine – kaheksa eelnõu:

Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse „Heili Sepa Riigikohtu liikmeks nimetamine“ eelnõu (485 OE).

Riigikohtu esimees Villu Kõve teeb ettepaneku nimetada alates 2022. aasta 1. märtsist Riigikohtu liikmeks Heili Sepp.

Kõve märgib kaaskirjas, et Heili Sepa pikaajaline ja väga mitmekülgne avaliku teenistuse kogemus võimaldab tal oluliselt panustada Riigikohtu kriminaalkolleegiumi töösse ja Eesti kriminaalõiguse edasiarendamisse. Lisaks pikaajalisele teenistuskäigule avalikus sektoris on Sepp avaldanud arvukalt õigusteemalisi artikleid ja arvamuslugusid. Samuti on ta üks Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaande kaasautoritest. Sepa panus karistusõigust ja kriminaalmenetlus puudutavate eelnõude ning seadusmuudatuste väljatöötamisel on olnud märkimisväärne. Oma teadmisi on ta edasi andnud nii iga-aastastes loengutes ja seminarides Tartu Ülikoolis ning Sisekaitseakadeemias kui ka kohtunike ja kohtujuristide koolitustel. Sepp kuulub OECD ja GRECO ekspertide nimistusse kui ekspert õiguskaitse- ja justiitssüsteemi ning kriminaalmenetluse ja korruptsioonivastaste meetmete alal.

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (466 SE).

Eelnõuga soovitakse suurendada alates 2023. aasta 1. jaanuarist pensioni baasosa ja rahvapensioni 20 euro võrra. Pensioni baasosa suurus on praegu 235 eurot.

Baasosale, mis on kõigil pensionäridel võrdne, lisandub staažiosa, kindlustusosa ja ühendosa, mis on igal inimesel erinev sõltuvalt tema tööstaažist ja sissetuleku suurusest. Alates 2021. aasta 1. aprillist on 44-aastase staažiga pensioni suurus 552,38 eurot. Pärast baasosa suurendamist oleks sellise staažiga pensioni suurus umbes 611 eurot.

Rahvapensioni määr on hetkel 255,18 eurot. Rahvapension on mõeldud inimestele, kel ei ole vanaduspensionieas piisavalt pensionistaaži (15 aastat).

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõuga (475 SE) soovitakse lahendada riikliku pensionikindlustuse seaduse rakendamisel praktikas tõusetunud probleeme ja tagada õigusselgus. Samuti muudetakse kogumispensionide seadust.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatuste kohaselt nähakse ette toitjakaotuspensioni maksmise jätkamine 18–24-aastastele õppuritele septembrikuus olenemata sellest, kas andmed õppimise kohta on riiklikusse andmekogusse (EHIS) juba kantud või mitte. Kehtiva korra järgi makstakse oktoobris tagantjärele eelneva kuu toitjakaotuspension, kuid seetõttu tekib pensioni saajatel ühekuuline sissetulekuta periood.

Välisriigis elavatel pensionäridel on pensioni saamiseks võimalik edaspidi oma elusolekut tõendada ka elektroonilise kanali kaudu. Kehtiva korra järgi tuleb esitada elukohariigi ametiasutuse või Eesti välisesinduse kinnitatud kirjalik tõend.

Samuti nähakse eelnõuga ette, et juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks oleku aeg arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka, kui sellel perioodil maksti sotsiaalmaksu.

Kogumispensionide seaduse muudatuse kohaselt võib II sambast pensionile läinud puuduva töövõimega isik hakata uuesti II sambas raha koguma või pensioni saamise peatada, kui ta ei ole veel vanaduspensionieas, kuid tema töövõime on vahepeal taastunud. Praegu selline õigus puudub.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused on kavandatud jõustuma 202. aasta 1 .veebruaril ja kogumispensionide seaduse muudatused 2023. aasta 1. jaanuaril.

Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (410 SE) eesmärk on tagada riigi julgeolek ja välissuhtlemine, kaitstes salastatud teavet avalikuks tuleku ja juurdepääsuõiguseta isikule teatavaks saamise eest.

Eelnõuga ajakohastatakse salastatud teabe töötlemise nõudeid, et luua regulatsioon, mis järgiks nüüdisaegse teabehalduse ja paberivaba asjaajamise põhimõtteid ning hõlmaks tänapäevaseid teabe töötlemise viise ja teabekandjaid. Kehtivad salastatud teabe töötlemise nõuded on koostatud eelkõige paberdokumente silmas pidades, mistõttu need ei ole täies ulatuses ja mõistlikult rakendatavad elektrooniliselt töödeldava salastatud teabe korral. Eelnevast lähtudes ajakohastatakse salastatud teabe märgistamise ja hävitamise reegleid, viies viimased vastavusse arhiiviseaduse nõuetega. Vabariigi Valitsuse määruse tasemel reguleeritakse detailsemalt salastatud teabekandjatele salastamismärgete kandmise ning olemikontrolliga seonduv.

Eelnõuga laiendatakse teabeloojate otsustuspädevust teabe salastatuse ennetähtaegsel kustutamisel ja salastamistähtaja pikendamisel. Teadmisvajaduse põhimõtet ja otsustusprotsessi tõhusust silmas pidades saavad eelnõu kohaselt julgeolekuasutuse ja Kaitseväe ning jälitusasutuse juht õiguse otsustada enda asutuse loodud riigisaladuse salastatuse ennetähtaegse kustutamise üle. Samadest eesmärkidest lähtuvalt antakse ministeeriumi valitsemisalas loodud teabe salastamistähtaja pikendamise vajaduse üle otsustamise õigus valdkonna eest vastutavale ministrile ning Riigikantselei loodud riigisaladuse puhul riigisekretärile. Julgeolekuasutuste loodud riigisaladuse salastamistähtaja pikendamise otsuse teeb eelnõu kohaselt julgeolekuasutuse juht. Vabariigi Valitsus kollegiaalorganina otsustab jätkuvalt sellise riigisaladuse salastamistähtaja pikendamise üle, mis on kantud Vabariigi Valitsusele või valitsuskomisjonile otsustamiseks esitatud teabekandjale.

Samuti muudetakse paindlikumaks ministeeriumi valitsemisalas teenistusvälistele füüsilistele isikutele õiguse andmine juurdepääsuks piiratud taseme riigisaladusele.

Valitsuse algatatud etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (419 SE) muudetakse etendusasutuste riigipoolse rahastamise korraldust, et see oleks selgem, paindlikum ja tekitaks vähem kohtuvaidlusi. Tulenevalt senisest praktikast kaasajastatakse etendusasutuste tööprotsesse. Eelnõuga vähendatakse etendusasutuste kohustusi ja halduskoormust. Samas lisandub kõigile avalike etenduste ja kontsertide korraldajatele kohustus avalikustada etenduse või kontserdi ja selle toimumise koha ligipääsetavusega seotud teave, mis puudutab erivajadustega inimeste osavõttu kultuurist. Muudatused on tehtud eesmärgiga, et paremini toetada valdkonna mitmekesisust ja etenduskunstide kättesaadavust üle Eesti.

Seaduse muutmine mõjutab Eestis kõiki etendusasutusi, mida on umbes 50. Nende hulka ei arvata selle eelnõu kontekstis erahuvides kontserdikorraldajaid.

Värskeima avaldatud statistika kohaselt tuli 2019. aastal täisealisel teatrikülastajal pileti eest maksta keskmiselt 14,85 eurot. Samal aastal oli Eesti keskmine netokuupalk umbes 1162 eurot. Taskukohaseks peetakse piletihinda, mis jääb suurusjärku üks protsent keskmisest kuupalgast. 2019. aastal moodustas keskmine teatripileti hind keskmisest kuupalgast 1,28 protsenti. Et tasakaal piletihinna ja elanike sissetulekute vahel ei väheneks, jätkatakse ka tulevikus etendusasutuste toetamist riigieelarvest ning seda lisaks riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele etendusasutustele ka munitsipaal- ja eraetendusasutuste puhul.

Valitsuse algatatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (479 SE).

Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu (ESMAL) muutmise leping kirjutati alla 2021. aasta 27. jaanuaril ja 8. veebruaril. Leping on riikidevaheline ning selle muutmine toimub samuti riikidevahelise lepinguga, mille osapoolteks on kõik euroala liikmesriigid.

Leping, millega muudetakse 2012. aasta aprillis jõustunud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingut, loob õigusliku aluse ESMi reformile, milles euroala riikide valitsusjuhid ja riigipead leppisid kokku 2018. aasta detsembris kaasavas formaadis toimunud tippkohtumisel. Kokkulepe on osa samal tippkohtumisel heaks kiidetud laiemast paketist Euroopa majandus- ja rahaliidu tugevdamiseks ja pangandusliidu ehitamisega edasi liikumiseks.

Reformi sisu on ESMi mandaadi laiendamine. ESM saab liikmesriikide toetamise kõrval, mis on ajutiselt kaotanud juurdepääsu tururahastusele, stabiliseeriva rolli ka alates 2012. aasta Euroopa Liidus loomisel olevas pangandusliidus. ESMist saab euroala riikide jaoks kaitsemeetme pakkuja pangandusliidu ühtsele kriisilahendusfondile, mille ülesanne on toetada ühtse kriisilahenduskorra toimimist. Lisaks ajakohastatakse reformiga ESMi toetusvahendid ja laiendatakse kriisilahenduses ESMi rolli. Reformiga ei muutu ESMi maht.

Valitsuse algatatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (480 SE).

ESMi rakendamisega seotud riigisisesed menetlused on sätestatud ESMi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduses. Kuna ESMAL ML teeb muudatusi olemasolevates ESMi instrumentides ning lisandub kaitsemeetmepakkuja roll, siis käesoleva eelnõuga sätestatakse lepingu muutusest tulenevad täiendused ESMi küsimuste menetlemisel Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu poolt.

Valitsuse algatatud osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (481 SE).

Algse, 2015. aastal jõustunud lepinguga võtsid Euroopa Liidu liikmesriigid kohustuse kanda pankade käest kogutud maksed üle ELi ühtsesse kriisilahendusfondi (Single Resolution Fund).

Õiguslikel põhjustel otsustati pankadelt kogutud osamaksete kriisilahendusfondi ülekandmise kord ja sinna kogutud vahendite kasutamise järjekord finantskriisi olukorras lahutada ühtse kriisilahenduskorra määrusest (Single Resolution Mechanism), millega luuakse ELi ühtne kriisilahendusnõukogu (Single Resolution Board, SRB) ja sätestatakse kriisilahendusfondi moodustamise üldpõhimõtted, ning sätestada eraldi riikidevahelise lepinguga. Nii on ka nimetatud lepingu muutmise leping riikidevaheline leping.

Kriisilahendusfondi kaitsemeetme varasema käivitamisega (s.o enne 2024. aastat) ja muutmislepingus sätestatud muudatuste kohaldamisega on kriisilahendusnõukogul üleminekuperioodil rohkem vahendeid süsteemselt oluliste pankade võimalike kriisilahenduste puhuks. Muudatuste peamine sisu on, et üleminekuperioodil, mil kriisilahendusfond pankade osamaksetest alles koguneb ja kõik vahendid ei ole veel ühises kasutuses, kiireneb võimalik pankadelt kogutavate erakorraliste ex post osamaksete ühiskasutusse võtmine.

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: riigipiiri väljaehitamisest ja piiritõkete rajamisest, kutsutud siseminister Kristian Jaani, kaitseminister Kalle Laanet, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ja riigikontrolör Janar Holm; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmused

Kell 11 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liikmed Eerik-Niiles Kross ja Urmas Reitelmann osalevad videosilla vahendusel ENPA migratsiooni-, pagulaste ja ümberasustatud isikute komitee istungil.

Kell 12 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Poola suursaadiku Grzegorz Kozlowskiga.

Kell 15.30 – Riigikogu aseesimees Martin Helme kohtub Eesti Folkloorinõukogu kadridega (Toompea lossi sisehoov).

Välislähetused

21.–25. november
Riigikogu liige Mart Võrklaev osaleb Young Political Leaders Delegation to Israel üritusel Iisraelis.

23.–24. november
Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb 3B spiikrite kohtumisel Prantsuse Rahvusassamblee esimehe Richard Ferrandiga Pariisis Prantsusmaal.

24.–30. november
Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti rühma president Toomas Kivimägi ning asepresidendid Helle-Moonika Helme, Helmen Kütt ja Marika Tuus-Laul osalevad IPU 143. assamblee töös Madridis Hispaanias.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside