Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad infotunnis riigihalduse minister Jaak Aab peaministri ülesannetes, justiitsminister Maris Lauri ning kultuuriminister Anneli Ott.

Jaak Aab vastab küsimustele tervisekriisi, kriisimeetmete, haiguspäevade, viiruse leviku tõkestamise, Eestis COVID viiruse Lõuna-Aafrika ja Brasiilia tüve leviku ärahoidmiseks kavandatud meetmete ning koroonapiirangute ja meetmete rakendamise kohta.

Maris Lauri vastab küsimustele seksuaalse enesemääratluse, alaealiste kaitsmise, õigusriigi, seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmise, alaealise lapse elatise ning seksuaalse enesemääramise ea tõstmise kohta.

Anneli Ott vastab küsimusele lisaeelarve kohta.

Kell 14 – Riigikogu kaugosalusega istung

Kolmas lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (291 SE) muudetakse senist avaliku võimu nõuete jagamise mudelit nii, et sarnaselt eranõude omanikuga võib avalik-õigusliku nõude omanik ise kohtutäituri valida. Samuti muudetakse eelnõuga kohtutäiturite tasusätteid. Alandatakse kohtutäituri põhitasu 50 protsendile tasumäärast, kui võlgnik täidab nõude maksegraafiku alusel ja maksegraafik sõlmitakse nõude vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul. Madalam tasu peaks motiveerima võlgnikku otsima lahendusi.

Kehtestatakse uus kohtutäituri ametitoiming, milleks on võlgniku täitemenetlusliku profiili koostamine. Ametitoiming on mõeldud sissenõudjate abistamiseks nõude sissenõudmise perspektiivikuse hindamisel. Selleks saab kohtutäitur anda sissenõudjale täieliku ülevaate võlgniku vastu algatatud täitemenetlustest, võlgniku majanduslikust olukorrast, mis võimaldaks sissenõudjal otsustada, kas on otstarbekas esitada avaldus täitemenetluse alustamiseks. Ametitoimingu maksumus on 15 eurot ja selle tasub sissenõudja.

Eelnõu näeb ette, et täiteasja saab anda üle menetlemiseks teisele kohtutäiturile, kui täiteasja on menetletud vähemalt kolm aastat. Kehtiva õiguse kohaselt saab seda teha siis, kui kohtutäitur on nõuet menetlenud vähemalt neli aastat. Eelnõuga täpsustatakse, et täiteasja üleandmisel on selleks vaja eelnevalt ülevõtva kohtutäituri nõusolekut ning et üleandmise lõpule viimise tähtajaks on kolm kuud arvates kohtutäituri nõusoleku saamisest. Samuti täpsustatakse, et esimesena täiteasja menetlenud alustamise tasu ja sissenõutavaks muutunud täitekulud nõuab sisse täiteasja ülevõtnud kohtutäitur.

Selgituse kohaselt on praegune kohtutäiturite süsteem mitmendat aastat toimeraskustes tulude kahanemise tõttu. Seetõttu on praktika ebaühtlane ja osa täitureid ei suuda tagada menetlusosaliste õigusi. Eelnõu kohaselt hakkab riik maksma kohtutäiturile tasu igakuise elatise sissenõudmise eest. Menetlusega kaasnevate kulude katmine on võlgniku kohustus ning elatise sissenõudmine on kohtutäiturile kahjumlik tegevus, kuna 18 või enam aastat kestva sundtäitmise menetluse eest saab kohtutäitur küsida tasu ühe korra täiteasja algatamisel 292 eurot. Eelnõu järgi on riigi makstav elatise sissenõudmise tasu suurus ühe täiteasja kohta kuni 100 eurot kalendriaastas. Orienteeruv eelarveline kulu aastas on 0,5 miljonit eurot.

Eelnõuga soovitakse ühtlasi luua uus Justiitsministeeriumi poolt peetav keskne täitmisregister, mis hakkab täitma täitemenetlusregistri ja elektroonilise arestimissüsteemi ülesandeid. Hetkel head lahendust menetlusosalisele tervikliku ülevaate saamiseks tema suhtes toimuva täitemenetluse, nõude täitmise ja seatud arestide kohta ei ole. Loodav register võimaldab menetlusosalistel saada kogu info kätte iseteenindusportaali kaudu. Täitmisregistris on ka kogu senise elektroonilise arestimissüsteemi funktsionaalsus – konto arestimine krediidi- ja makseasutustes ning infopäringute edastamine ja vastamine asutuste vahel, kellel on selleks seadusest tulenev õigus ja kohustus. Register võetakse kasutusele 1. jaanuaril 2024.

Eelnõuga tõstetakse kohtutäituri ametikindlustuse kindlustussumma alampiiri ühe kindlustusjuhtumi kohta seniselt vähemalt 63 910 eurolt vähemalt 200 000 euroni. Samuti tõstetakse kõigi kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumite kohta väljamakstavate kindlustushüvitiste ülempiiri vähemalt 191 700 eurolt vähemalt 600 000 euroni.

Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (296 SE) rakendatakse Euroopa Liidu vastava määruse nõudeid, millega ühtlustatakse norme, mis käsitlevad selliste ainete ja segude kättesaadavaks tegemist, sissetoomist, omamist ja kasutamist, mida võidakse väärkasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks. Regulatsiooni eesmärk on piirata sedalaadi ainete kättesaadavust tavainimestele ning tagada asjakohane teatamine kahtlustäratavatest tehingutest kogu tarneahelas.

ELi määruse peamised eesmärgid on tagada parem ja ühtsem nõuete rakendamine liikmesriikides. Selle all peetakse silmas sektoris tegutsevate ettevõtjate võrdset kohtlemist ja lõhkeainete lähteainete vaba liikumist siseturul sh e-kaubanduse vahendusel. Lisaks soovitakse kindlustada, et lõhkeainete lähteaineid kasutatakse selleks ettenähtud otstarbel.

Lõhkeainete lähteainetele kehtestatud nõuete tõhusamaks rakendamiseks peavad määruse kohaselt ettevõtjad, professionaalsed kasutajad ja internetipõhised kauplemiskohad teavitama kahtlustäratavatest tehingutest Politsei- ja Piirivalveametit. Seda juhul, kui nad teevad üldsusele kättesaadavaks lõhkeainete lähteaineid. Rangemad nõuded on kehtestatud ka isikute taustakontrollile, kes soovivad lähteaineid soetada.

Teine lugemine – kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse (GRECO soovituste täitmine ja julgeolekuasutuste juhtide huvide deklaratsioonide avalikkuse piiramine) eelnõuga (323 SE) sätestatakse huvide deklaratsiooni esitamise kohustus ministri poliitilistele nõunikele ja ministeeriumide asekantsleritele ning piiratakse julgeolekuasutuse juhi huvide deklaratsiooni avalikustamist.

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 15 muutmise seaduse eelnõuga (324 SE) muudetakse kaitseväekohuslastele dokumentide kättetoimetamise regulatsiooni nii, et  andmete saamine muutub paberkandjal saamise asemel digitaalseks. Eelnõu kohaselt saab esmaseks suhtluskanaliks riigi ja kaitseväekohustuslaste vahel riigikaitsekohustust puudutavates küsimustes riigiportaal eesti.ee.

Kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid toimetatakse kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil [email protected]. Riigiportaali eesti.ee kaudu kaitseväekohustuslasele saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 kalendripäeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest. Kaitseväekohustuslase põhjendatud taotlusel või dokumendi koostaja muul kaalutlusel võib riigikaitsekohustust sisaldavaid dokumente kätte toimetada ka muu kanali kaudu või muul viisil, näiteks posti teel.

Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (326 SE) viiakse Eesti õigus kooskõlla direktiividega kindlustus- ja edasikindlustustegevuse, samuti finantsinstrumentide turgude ning finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkondades.

Esimene lugemine – seitse eelnõu:

Valitsuse algatatud riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (357 SE).

Lisaeelarve maht on 641 miljonit eurot, mis on Eesti elanike, ettevõtete, ühiskonna ning tervishoiusüsteemi abistamiseks. Meetmete pakett sisaldab vahendeid töötasu toetuste maksmiseks majandusharudes, kus töömaht piirangute tõttu väheneb, haigushüvitiste hüvitiste jätkamist alates teisest haiguspäevast, lisameetmeid vaimse tervise hoidmiseks, erihoolekandele ja rehabilitatsioonile, lisavahendeid ravimitele, vaktsineerimisele, kriisijuhtimisele ning toetusmeetmeid turismisektorile, kultuurikorraldajatele ja loovisikutele. Lisaeelarvesse on lisatud ka pensioni II samba maksed peatanud isikutele ette nähtud kompensatsioon 117 miljoni euro ulatuses, millega 2021. aasta riigieelarves ei oldud arvestatud.

Lisaeelarve mõju eelarvepositsioonile on mõnevõrra väiksem lisaeelarve kogukulust, kuna toetuste kasutamine toob riigile maksuraha osaliselt tagasi. Lisaeelarve negatiivne mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on sel aastal 453 miljonit eurot ehk 1,6 protsenti SKPst. Rahandusministeeriumi uus majandusprognoos avalikustatakse 5. aprillil 2021 ning selles prognoosis võetakse lisaeelarve tervikmõju riigirahandusele ja majandusele täies ulatuses arvesse.

Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (301 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (sidedirektiiv).

Seletuskirjas märgitakse, et võrreldes 2002. aastaga, mil liberaliseeriti telekommunikatsiooni turg ja võeti vastu uus õigusraamistik, on elektroonilise side turg kiiresti edasi arenenud ja elektroonilise side sektor on muutunud majanduselu tähtsamaks osaks. Sidesektor on digitaalmajanduse võimaldaja. Sellega koos on muutunud ka elektroonilise side teenuse tarbijate käitumisharjumused, üha enam kasutatakse traditsiooniliste sideteenuste (telefoni- ja mobiiltelefoniteenus) asemel andmesidel põhinevadi uusi teenuseid nn OTT-teenuseid (Over The Top teenus), mis pakuvad traditsioonilistele sideteenustele sarnaseid teenuseid. OTT-teenused on näiteks Skype, WhatsApp, Viber jt. Selleks, et tagada samaväärne tarbijate õiguste kaitse, nagu on traditsiooniliste sideteenuste puhul, ka OTT-teenustele, laiendatakse sideteenuse mõistet selliselt, et sideteenuse alla kuuluvad ka OTT-teenused. Selle tulemusena koheldakse kõiki sideturul tegutsevaid elektroonilise side teenuse ettevõtjaid võrdselt ehk teisisõnu allutatakse sideregulatsiooni alla kõik sideturul tegutsevad sideettevõtjad.

Eelnõuga suurendatakse tarbijaõigusi, seda eelkõige sideteenuse lepingu lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte esitamise näol. Lepingueelse teabega antakse tarbijale võimalikult üksikasjalik ülevaade pakutavast sideteenusest, mis peaks ära hoidma arusaamatusi lepingus sätestatud sideteenuse ja reaalsuse vahel. Lepingu lühikokkuvõttega antakse tarbijale ülevaade kõige olulisematest punktidest sidelepingus – sideteenuse kirjeldus, tasu, lepingu tähtaeg, pikendamine, lõpetamine jne.

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõuga (344 SE) suurendatakse Eesti elektrienergia suurtarbijate konkurentsipositsiooni rahvusvahelisel turul ning luuakse võimalused täiendavateks investeeringuteks energiamahukatesse sektoritesse. Eelnõu loob eeldused kõigi lõpptarbijate elektri lõpphinna vähendamiseks – potentsiaalselt suurenev tarbimine tähendab nii taastuvenergia eelarvesse panustajate suurenemist kui ka seab alused võrguteenuse hinna vähenemiseks.

Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (347 SE).

Peamised on muudatused, mis aitavad toetada Terviseametit tervishoiualase hädaolukorra lahendamisel, sealhulgas järelevalve tegemisel, on seotud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusega (NETS).

Juba praegu näeb seadus ette, et koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kompenseerib tööandja haiguslehe 2.–5. ning haigekassa alates 6. haiguspäevast. Kui praeguse seaduse järgi pidi selline haigushüvitise maksmise kord kehtima ajutiselt 1. jaanuarist kuni 30. aprillini, siis eelnõu kohaselt jätkub see kuni 2021. aasta lõpuni. Koroonaviiruse leviku piiramiseks saavad samasugustel tingimustel haiguslehel olles hüvitist ka nakatunute lähikontaktsed.

Haiguspäevade varasem hüvitamine vähendab haigena tööl käimise riski ja aitab seeläbi piirata COVID-19 levikut, sest võimaldab inimestel juba esimeste haigussümptomite ilmnemisel koju jääda, aidates säilitada nende sissetuleku. Muudatus nõuab sel aastal 12 miljonit eurot lisaraha, millest pool kaetakse riigieelarvest ja pool haigekassa eelarvest.

Teise muudatusena täpsustab eelnõu valitsuse ja terviseameti pädevusi ning lisab seadusesse selge õigusliku aluse, mis võimaldab kohustada inimesi järgima nakkushaiguse leviku korral nakkusohutuse ettevaatusabinõusid. Lisaks täpsustab eelnõu, et peale koolide, lasteasutuste ja sotsiaalteenuseid osutavate asutuste sulgemise võivad terviseamet ja valitsus nende tegevust ka ajutiselt piirata. Juba praegu näeb seadus ette võimaluse nõuda nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks desinfektsiooni, desinsektsiooni, kahjuritõrje või puhastuse korraldamist ning inimeste terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist või selle korraldamist. Samuti võivad terviseamet ja valitsus kohustada haiglat ja sotsiaalteenust osutavat asutust kehtestama külastuspiirangu.

Ka eriti ohtliku nakkushaiguse korral võivad terviseamet ja valitsus vältimatu vajaduse korral asutused eelnõu järgi ajutiselt sulgeda või piirata nende tegevust. Lisaks koosolekute ja ürituste keelamisele võimaldab eelnõu kehtestada nõudeid nende korraldamisele. Juba praegu on seaduse kohaselt võimalik kehtestada ka muid liikumisvabaduse piiranguid.

Eelnõuga lisatakse seadusesse ka võimalus kaasata politseid ja teisi korrakaitseorganeid terviseameti ülesannete täitmisse. Kuna siiani on kaasamise regulatsioon puudunud, on terviseamet saanud korrakaitseorganitega koostööd teha vaid ametiabi taotluste või ametnike vahetamise kaudu. Regulatsiooni loomine lihtsustab kaasamise korraldust ja kiirendab selle protsessi. Kaasamise täpsemad tingimused ja kord kehtestatakse eelnõu kohaselt valitsuse määrusega.

Kui kehtiva seaduse kohaselt saab väärteo korras karistada karantiinireeglite rikkumise eest, siis eelnõu kohaselt luuakse võimalus inimesi vastutusele võtta ka siis, kui nad on rikkunud valitsuse või terviseameti kehtestatud nõudeid, näiteks maskikandmise kohustust või liikumisvabaduse või ürituste korraldamise piiranguid. Nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamise nõuete rikkumise eest saab eelnõu kohaselt karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, juriidilisele isikule on ette nähtud rahatrahv kuni 32 000 eurot.

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (349 SE) loob võimaluse käesoleval õppeaastal vastavalt vajadusele eksamite toimumist edasi lükata ja näha ette täiendavaid eksamiaegu. Ühtlasi annab eelnõu võimaluse vajadusel näha ette erisused tavapärastest lõpetamise tingimustest eksamite osas, kui valitsuse kehtestatud liikumisvabaduse piirangute tõttu ei ole lõpueksamite korraldamine mõistliku aja jooksul võimalik.

Eelnõuga võimaldatakse ka kasutada käesoleval õppeaastal põhikoolis ja gümnaasiumis õpilaste hindamisel kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse.

Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (310 SE).

Eelnõu väljatöötamine on peamiselt tingitud vajadusest tagada merel ja siseveekogudel kutselise kalapüügiga tegelevate isikute võrdne kohtlemine Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) toetuste andmisel. Kehtiva seaduse kohaselt ei ole teatud kalapüüginõuete tõsiseid rikkumisi toime pannud isikute EMKF-i toetuse taotlused vastuvõetavad üksnes merel kutselise kalapüügiga tegelevate isikute puhul. Eelnõuga luuakse olukord, kus nii merel kui ka siseveekogudel sarnaseid kalapüüginõuete tõsiseid rikkumisi toime pannud isikute EMKF-i toetuse taotlused ei ole teatud ajavahemikul vastuvõetavad.

Samuti muudetakse eelnõuga kalandusturu korraldamise seaduse (KTKS) teatud sätteid, mille muutmise vajadus on selgunud EMKF-i rakendamise senisest kogemusest, ja mis võimaldab EMKF-i rakendamisel vähendada administratiivset koormust.

Ühtlasi täiendatakse seadust sätetega, mis võimaldavad kalamajandusliku riigiabi, kalamajandusliku vähese tähtsusega abi ja muu kalamajandusliku abi andmisel rahuldada nõuetekohased taotlused selle abi liigi andmiseks ettenähtud eelarvevahendite piires niisuguses olukorras, kus taotlustega taotletavad summad ületavad selleks ettenähtud vahendeid.

Sündmus

Kell 16 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub videosilla vahendusel Bundestagi väliskomisjoni juhi Norbert Röttgeniga.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside