Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Kaja Kallas vastab küsimustele probleemidest haridusvaldkonnas, valetavatest ministritest, demokraatiast, koroonapiirangutest, keskkonnahoiust Eestis, rahvuskultuurist, poliitilisest kultuurist, regionaalpoliitikast, riigi julgeolekust elanikkonna kaitsel, teaduspõhisest lähenemisest, rohestamisest (Eesti seisukohtadest läbirääkimistel Euroopa Liidus), piirivalvest, riigikaitsest ja suguhaiguste levikust Eestis.

Jaak Aab vastab küsimustele väärtuspõhisest riigijuhtimisest ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse revisjonist ja kohalike omavalitsuste tippametnike palkadest.

Signe Riisalo vastab küsimusele koalitsioonileppe täitmisest.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – kaheksa eelnõu:

Valitsuse algatatud maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (406 SE) esitatakse seaduste muudatused, et viia läbi järgmine maa korraline hindamine 2022. aastal. Uuendused ajakohastavad maa väärtuse, viies maamaksu kooskõlla maa turuväärtuse põhimõtetega. Muudatused ei puuduta kehtivat kodualuse maa maksuvabastust.

Eelnõuga tehakse muudatusi maa korralise hindamise põhimõtetes. Edaspidi hakkab korralist hindamist tegema Maa-amet eelkõige riiklike andmekogude andmete alusel. Maa korralisel hindamisel ei leita edaspidi enam tsoonide hindu, mille alusel arvutavad kohalikud omavalitsused iga konkreetse maatüki väärtuse, vaid hindamise tulemusena leitakse kohe igale maatüki maa maksustamishind.

Viimane maa korraline hindamine Eestis toimus 2001. aasta ja ligikaudu 20 aasta jooksul on maa väärtus kasvanud keskmiselt seitse korda. Maa korralise hindamise tulemusena saadud maksustamishind on aluseks maamaksu, tehnovõrkude talumistasude ja erinevates kasutuslepingutes kasutustasu määramisel.

Eelnõu kohaselt toimub järgmine maa korraline hindamine 2022. aastal ja edaspidi hakatakse hindama igal neljandal aastal. Maa korralise hindamise tulemusi hakatakse rakendama alates aastast 2024.

Eelnõuga vähendatakse maksimaalseid maamaksumäärasid, mida KOV saab kehtestada. Näiteks hakkab maksimaalne maksumäär olema elamumaal ja metsamaal senise 2,5 protsendi asemel 0,5 protsenti ning ärimaal 1 protsent maa maksustamishinnast. Maksimaalsete maksumäärade langetamine hoiab ära maamaksu liiga suureks muutumise. Lisaks, et tagada maksumaksjale sujuv üleminek uuele hinnatasemele, kehtestatakse maamaksusumma aastasele kasvule 10 protsendiline piirmäär.

Kodualuse maa maksuvabastust laiendatakse täies ulatuses maadele, mille üks sihtotstarvetest on elamumaa. Näiteks kui kortermaja esimesel korrusel asub äripind ja maa sihtotstarve on seetõttu osaliselt ärimaa, ei saa praegu samas majas elavad korteriomanikud seetõttu maamaksuvabastust täies ulatuses. Eelnõu kohaselt alates 2024. aastast saavad. See muudatus mõjutab umbes 9700 kodu.

Sätestatakse, et maamaksumäärade muutused peavad edaspidi olema kehtestatud vähemalt kuus kuud enne maksustamisaasta algust. Hetkel kehtestatakse maamaksumäärad maksustamisaasta 1. veebruariks.

Kuna maa väärtus on pärast eelmist korralist hindamist tõusnud, tõusevad uute maa maksustamishindade kasutusele võtmisel ka tehnovõrkude talumistasud keskmiselt umbes 3,5 – 4 korda. Talumistasu muutub järk-järgult kolme aasta jooksul 2024. – 2026. aastal, st igal aastal kolmandiku võrra uue ja senise talumistasu erinevusest.

Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (420 SE) reformitakse doktoriõpet selliselt, et doktorandid oleksid alustavad teadlased, kes teevad ülikooli või tööandja juures teadustööd. Lisaks muudetakse riigi tagatud õppelaenu tingimusi õppurite jaoks soodsamaks ja kutsehariduse põhitoetuse määramist paindlikumaks.

Uue regulatsiooniga soovitakse tagada noorteadlaste järelkasv ja luua ettevõtlusdoktorantuur, mis edendab teadusasutuste ja ettevõtete koostööd. Lisaks laienevad doktorantide karjäärivalikud ja senine jäik akadeemiline karjäärimudel muutub mitmekesisemaks ja paindlikumaks.

Doktoriõppe osas tehakse muudatusi, mille tulemusel enamik doktorante on edaspidi ülikoolis, teadus- ja arendusasutuses või ettevõttes lepingulised teadustöötajad, kelle töö põhisisu on teadus- ja arendustegevus doktoritööga seotud valdkonnas kooskõlas doktorandi õppe- ja teadustöö kavaga.

Kujundatakse ümber doktorantide töötingimused ja keskkond, mis võimaldaks selget ja ühetaolist doktoriõppega seonduvate tööülesannete fikseerimist ja tasustamist, et tõsta seeläbi doktoriõppe efektiivsust. Eelnõuga kaotatakse doktoranditoetus ja see asendatakse nooremteaduri töötasuga.

Töölepinguline suhe võimaldab doktorandile tagada sotsiaalsed garantiid, näiteks iga-aastane tasustatud puhkus, võimalus saada haigushüvitist, töötervishoiunõuete kohaldumine.

Muudetakse doktorantuuri läbimise tingimusi. Edaspidi lepitakse täpne doktorandi doktoriõppes viibimise aeg kokku tema õppe- ja teadustöö kavas, mis jääb üldjuhul kolme kuni kaheksa aasta sisse, mis on ka tänane õppimise maksimaalne periood.

Muudetakse riigi tagatud õppelaenuga seonduvat regulatsiooni, et õppelaenu tingimused muutuksid õppuritele soodsamaks. Vähendatakse õppelaenu tagamisel nõutavate käendajate arvu senise kahe asemel ühele. Endiselt jääb kehtima võimalus tagada õppelaenu Eestis asuvale kinnisvarale seatud hüpoteegiga.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu koostamise ajendas senise doktoriõppe ebaefektiivsus, madal lõpetamiste ja doktorikraadi kaitsmiste määr. OECD riikidega võrreldes oli Eestis 2016. aastal tuhande tööealise inimese kohta keskmiselt kaheksa doktorikraadiga inimest, samal ajal kui OECD keskmine näitaja oli kümme inimest ning Soome näitaja oli 12,6 inimest. Vaatamata doktorikraadi kaitsmiste arvu ja akadeemiliste töötajate osakaalu mõningasele suurenemisele on doktoriõppe lõpetajate arv Eestis endiselt madal ning majanduse struktuuri muutmiseks ja ühiskonna vajaduste täitmiseks ebapiisav.

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (426 SE) muudatusega suurendatakse läbi aktiivsete võrguteenuse kasutajate regulatsiooni hajatootmise võimalusi. See annab tarbijatele võimaluse aktiivsemalt elektriturul osaleda ning saada kasu eelkõige oma tarbimisharjumuste muutmisest. Nähakse ette ka energiakogukondade loomise, arendamise ja haldamisega seotud regulatsioon, samuti agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsioon, et suurendada võrkude paindlikkust ja tarbijate energiatõhusust. Võrguettevõtjatele nähakse ette kohustus soetada turult pakkumismenetlusega paindlikkusmehhanisme. Samuti seab eelnõu tingimused võrguettevõtjale arendamaks elektrisõidukite turupõhiseid laadimisvõrke.

Eelnõuga tehakse muudatused ka elektrituru- ja maagaasiseaduses, mis võimaldavad tarbijatele soodsamaid fikseeritud tähtajalisi hinnalepinguid. Lepingute paindlikumaks muutmise vajalikkust on erinevate energiahinna kriisi leevendamise meetmete hulgas välja toonud nii valitsus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui ka turuosalised. Seoses muudatustega täiendatakse selguse huvides ka võlaõigusseaduses sisalduvaid sätteid.

Valitsuse algatatud perioodi 2021 – 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse eelnõuga (487 SE) luuakse riigisisene regulatsioon Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021 – 2027 ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluvate majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise rakenduskavas ning Euroopa territoriaalse koostöö ja Euroopa Liidu välispiiri ülese koostöö programmides kavandatud tulemuste saavutamiseks. Samuti reguleeritakse ELi rände-, välispiiride ja siseturvalisuse valdkonna eesmärkide elluviimiseks ette nähtud välistoetuse kasutuselevõttu.

Eelnõu näeb ette rakendussüsteemi asutused ja nende määramise korra, samuti volitused toetuse andmise ja kasutamise tingimuste kehtestamiseks. Eelnõu reguleerib toetuse saamise kohta avalikkuse teavitamist, toetuse andmise ja kasutamise kontrollimist ja auditeerimist, projektide tulemuslikkuse jälgimist ning vaide esitamise ja menetlemise erisusi.

Eelnõu koostamisel on aluseks võetud toetuste kasutamist reguleerivad otsekohalduvad ELi määrused. Eelnõu on kavandatud nende ELi määruste rakendamisseadusena.

Teise lugemise käigus tegi juhtivkomisjon eelnõusse muudatuse, millega võimaldatakse maksuhalduril avaldada maksusaladust sisaldavat teavet ka välissuhtlemise seaduse § 8 lõike 4 alusel ja perioodi 2021 – 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse toetusmeetmete rakendajale toetustingimustele vastamise tuvastamiseks.

Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise seaduse eelnõuga (492 SE) muudetakse erikohustustega isiku kohustusi konkreetsemaks, et tagada rahvusvaheliste sanktsioonide puhul hoolsusmeetmete kohaldamine, mis on sarnased rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatutega, võttes arvesse finantssanktsioonidele omaseid riske. Eelnõuga soovitakse tagada, et erikohustustega isikud käsitleksid ka finantssanktsiooniga seotud riske süstemaatiliselt.

Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (494 SE) muudetakse ja täiendatakse rahvastikuregistriseadust (RRS), perekonnaseisutoimingute seadust (PKTS), konsulaarseadust (KonS) ja riigilõivuseadust (RLS). Muudatuste eesmärk on teenuste automatiseerimine, rahvastikuregistrist andmete väljastamise süsteemi muutmine ja praktikas tõusetunud kitsaskohtadele lahenduste leidmine.

RRSi, PKTSi, KonSi ja RLSi muutmise seaduse eelnõu peamised muudatused on seotud õiguslike raamide loomisega automaatotsuste võimaldamiseks teatud RRSi ja PKTSi menetlustes (nt elukoha registreerimisel ja sünni registreerimisel) ning rahvastikuregistri andmete väljastamise pädevuste süsteemi muutmisega. Automaatkanded on kanded ametniku sekkumiseta. Näiteks saab osadel juhtudel turvalises veebikeskkonnas esitatud elukohaandmete puhul teha elukoha registreerimise automaatkande, st e-teenuse kaudu esitatud mõningate andmete puhul ei pea ametnik menetlusse enam sekkuma ja kanne rahvastikuregistrisse tehakse automaatselt.

Lahendatakse ka igapäevasest praktikast kerkinud probleeme, mille lahendamiseks on vaja seadust muuta, näiteks võimaldatakse pärast lapse sünni registreerimist esitada isaduse omaksvõtu avaldus ka notariaalselt tõestatud vormis. Samuti sätestatakse seaduslik alus riigilõivu tasumiseks rahvastikuregistrist andmete väljastamise eest.

Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE) on seotud ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõuga (ÜMIVS), millega kehtestatakse virtuaalvääringu teenuse pakkujatele terviklik õiguslik raamistik.

Eelnõu eesmärk on maandada virtuaalvääringute valdkonnas toime pandava rahapesu, terrorismi rahastamise ning massihävitusrelvade leviku rahastamise riske.

Eelnõust jäeti välja virtuaalvääringu teenuse pakkujatelt täiendava aruandluse nõudmine lisaks majandusaasta aruandele. Eelnõuga  tõstetakse virtuaalvääringu teenuse pakkujate osa- ja omakapitalinõuet 12 000 eurolt 100 000 eurole ja sõltuvalt tegevusalast 250 000 eurole.

Eelnõuga viiakse virtuaalvääringu teenuse pakkujate üle tehtav järelevalve Finantsinspektsiooni pädevusse ja kehtestatakse täiendavaid nõudeid eelkõige sooviga tagada senisest suurem investorite kaitse.

Lisaks on eelnõus muudatused kasusaajate andmekogu asutamisega seonduvalt, mis võimaldavad pankadel esitada vajadusel pangasaladust andmekogule ja registripidajal määrata valeandmete esitamise või andmete esitamata jätmise korral trahvi. Rahapesu Andmebüroole antakse õigus teostada oma töötajate ja ametnike osas taustakontrolle.

Eelnõust jäetakse välja olulise osaluse omamise ja järelevalvetasu regulatsioon ja muudetakse ka seaduse jõustumise ja rakendamise tähtaegu. Ettepaneku kohaselt jõustub seadus 15. märtsil. Virtuaalvääringu teenusepakkujad peavad oma tegevuse viima kooskõlla suuremas osas ja esitama dokumendid 15. juuniks. Lisaks lükatakse edasi erakorralise omavahendite auditi aega 15. augustilt 1. jaanuarile 2023.

Valitsuse algatatud loovisikute ja loomeliitude seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (517 SE) tehakse seaduses muudatused, et jätkata leevendatud tingimustel loometoetuse maksmist vabakutselistele loovisikutele kuni 2022. aasta lõpuni.

Tulenevalt COVID-19 kriisi tingimustest tehti 2020. aastal leevendused loometoetuste taotlemiseks ja leevendustega jätkati 2021. aastal. Ajutiselt peatati piirang toetust juba saanud loovisikule kahe aasta jooksul toetust mitte uuesti anda. Samuti lubati ajutiselt loometoetuse kõrvale teenida kuni ühe miinimumpalga ulatuses tulu kuus. Eelnõuga pikendatakse neid leevendusi 2022. aasta lõpuni.

Eelnõuga tehakse ka püsivaid muudatusi loometoetuse taotlemise ja maksmise tingimustes. Näiteks täpsustatakse sissetuleku mõistet ja suurust, mida arvestatakse loometoetuse saamiseks. Eelnõu järgi saab loometoetust taotleda vabakutseline loovisik, kes ei ole saanud loometoetuse taotlemisele eelnenud kuul ega saa loometoetuse maksmise perioodil igas kuus tulumaksuga maksustatavat tulu rohkem kui pool töötasu alammäärast. Lisaks täpsustatakse loometoetuse maksmisest keeldumise aluseid, kui toetuse maksjaks on Kultuuriministeerium.

Loometoetuse saamiseks peab loovisik olema kolme viimase aasta jooksul oma loomealal loonud ja teoseid avaldanud. Eelnõu sätestab leevenduse, et kui vabakutseline loovisik on viimase kolme aasta jooksul olnud lapsehoolduspuhkusel, saanud vanemahüvitist või viibinud ajateenistuses, pikendatakse kolmeaastast perioodi vanemahüvitise saamise, lapsehoolduspuhkuse või ajateenistuses viibimise perioodi võrra.

Eelnõuga täpsustatakse ka loometoetuse maksmise lõpetamise aluseid. Eelnõu järgi saab alusetult makstud loometoetuse tagasi nõuda lisaks valeandmete esitamisele ka olukorras, kus loovisik ei vasta loometoetuse taotlemise tingimustele.

Loometoetus on kuue kuu jooksul makstav töötasu alammäära suurune toetus sissetuleku ajutiselt kaotanud eberegulaarsetes või -standardsetes töövormides tegutsevale kultuuritegijale. Loometoetus tagab miinimumpalga kõrval ka ravikindlustuse ja teised sotsiaalmaksu regulaarsetest maksetest tulenevad hüved.

Teine lugemine – kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2018. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (471 SE) kiidab heaks muudatused, mis puudutavad meretöölepingu kehtivust ja laevapere liikmele töötasu maksmist olukorras, kus laevapere liiget peetakse seoses laeva vastu suunatud piraatlusjuhtumi või relvastatud rööviga ebaseaduslikult kinni.

Muudatuste kohaselt on reederil kohustus jätkata töötasu maksmist olukorras, kus laevapere liige on seoses laeva vastu suunatud piraatlusjuhtumi või relvastatud rööviga vangistatud. Reederil tuleb siis jätkata laevapere liikmele töötasu ja muude tasude maksmist, mis tulenevad meretöölepingust, kollektiivlepingust või seadusest. Reederi kohustus kehtib kuni laevapere liikme kojusõiduni või kui laevapere liige kinnipidamise ajal sureb, siis laevapere liikme surmani.

Muudatuste siseriiklikult rakendamiseks on Sotsiaalministeerium algatanud meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse seadust vastavalt konventsiooni muudatustele. Muudatused mõjutavad reedereid, kelle laevadel on meretöötunnistus.

Riigikogu ratifitseeris meretöö konventsiooni 23. veebruaril 2016 ja see jõustus Eesti suhtes 5. mail 2017. Meretöö konventsiooni muudatused jõustuvad Eesti suhtes kuus kuud pärast seda, kui Eesti on teatanud Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile muudatuse heakskiitmisest.

Valitsuse algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (495 SE) näeb ette vähendada põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatava erimärgistatud diislikütuse väärkasutamist ja suurendada aktsiisilaekumist.

Kehtiv seadus võimaldab enne müüki teha üksnes formaalset kontrolli, mis ei taga aktsiisisoodustuse sihipärast kasutamist. Enne müüki on ostja kohustatud müüjale suuliselt teatama kütuse kasutusotstarbe. Seega ei ole tegelikkuses eriotstarbelise diislikütuse ostmisel hetkel piiranguid ning see on kättesaadav kõikidele, kes ostuhetkel ütlevad kütuse kasutusotstarbeks põllumajanduse või kalanduse. Muudatuse tulemusena ei ole eriotstarbeline diislikütus enam kättesaadav kõikidele, vaid üksnes neile, kel on vastav ostuõigus.

Eelnõu näeb ette, et eriotstarbelise diislikütuse ostmiseks ja kasutamiseks on vajalik eriotstarbelise diislikütuse ostuõigus, mille andmise otsustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Seega igale soovijale enam aktsiisisoodustusega kütust ei müüda. Ostuõigus antakse üksnes põllumajandus- ja kalandussektoris tegutsevale juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale. Eriotstarbelise diislikütuse müüja peab enne müüki kontrollima, kas isikul on ostuõigus.

Valitsuse algatatud meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõuga (472 SE) võetakse Eesti õigusesse üle ILO meretöö konventsiooni 2018. aastal vastu võetud muudatused. Muudatused puudutavad meretöölepingu kehtivust ja laevapere liikmele töötasu maksmist olukorras, kus laevapere liige on ebaseaduslikult kinni peetud relvastatud röövi või piraatluse tõttu.

Meretöö seadusesse lisatakse säte, mille kohaselt on reederil kohustus jätkata töötasu maksmist olukorras, kus laevapere liige on seoses laeva vastu suunatud piraatlusjuhtumi või relvastatud rööviga ebaseaduslikult kinni peetud. Sellises olukorras tuleb reederil jätkata laevapere liikmele töötasu ja muude tasude maksmist, mis tulenevad meretöölepingust, kollektiivlepingust või seadusest. Reederi kohustus kehtib kuni laevapere liikme kojusõiduni või kui laevapere liige kinnipidamise ajal sureb, siis laevapere liikme surmani. Töötasu maksmise kohustust kohaldatakse nendele reederitele, kelle laeval peab meresõiduohutuse seaduse kohaselt olema meretöötunnistus.

Eelnõuga reguleeritakse ka meretöölepingu kehtivust laevapere liikme ebaseadusliku kinnipidamise korral. Meretöölepingu kehtivus pikeneb ajal, kui laevapere liiget peetakse seoses laeva vastu suunatud piraatlusjuhtumi või relvastatud rööviga ebaseaduslikult kinni, sõltumata sellest, kas kumbki pool on teavitanud meretöölepingu peatumisest või ülesütlemisest või tähtajalise meretöölepingu tähtaeg on möödunud.

Seletuskirjas märgitakse, et Eestis on hetkel üheksa reederit, kelle laevadel on meretöötunnistus. Transpordiametile teadaolevalt ei ole Eesti reederite laevadel olnud välisvetes juhtumeid, mida saaks käsitada piraatlusena või relvastatud röövina. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni andmetel on 2020. aastal toimunud maailmas kokku 192 piraatlusjuhtumit ja relvastatud röövi.

Esimene lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (521 SE) võetakse üle ELi vastav direktiiv läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus, mis näeb ette töötaja suhtes kohaldatavate töötingimustega seotud miinimumnõuded, et tagada töötingimuste piisav läbipaistvus ja prognoositavus. Kavandatud muudatused suurendavad nii töötajate kui ka ametnike kaitset töö- või teenistussuhtes ning aitavad tagada, et neid teavitatakse olulistest töö- ja teenistustingimustest töö- või teenistussuhte võimalikult varajases faasis.

Töölepingu seaduses täiendatakse nende andmete hulka, millest tööandja peab töötajat tööle asumisel kirjalikult teavitama. Tööandjal tekib kohustus teavitada töötajat tööandja pakutavast koolitusest, hüvitatavast puhkusest, katseaja kestusest, ületunnitöö tegemise ja hüvitamise korrast, töölepingu ülesütlemise vormist ja põhjendamiskohustusest, samuti maksusid ja makseid saavatest asutustest ning nende maksmisega kaasnevast kaitsest. Andmete muutmise korral tuleb teave muudatuse kohta esitada hiljemalt muudatuse jõustumise päeval.

Samuti nähakse ette, et töö tegemise takistuse korral pikeneb katseaeg võrdeliselt eemal viibitud ajaga, näiteks ajutise töövõimetuse korral. Töötajale antakse õigus taotleda sobivaid töötingimusi, näiteks taotleda osalise tööaja asemel täistööajaga töötamist ja saada tööandjalt taotlusele vastus. Lisaks nähakse ette kaitse ebasoodsa kohtlemise eest juhuks, kui töötaja toetub oma õigustele või juhib tähelepanu nende rikkumisele. See tähendab, et töötajale ei tohi õiguste eest seismise tõttu järgneda negatiivseid tagajärgi, näiteks kui töötaja pöörab tähelepanu, et tööandja ei taga töö- ja puhkeajanõudeid, ei tohi tööandja rakendada töötaja suhtes ebasoodsaid tagajärgi.

Eelnõuga muudetakse ka avaliku teenistuse seadust ja täiendatakse andmete hulka, mida tuleb ametiasutuse töökorralduslikes aktides ja palgajuhendis ametnikule esitada. Samuti nähakse Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses ette teabe hulk, millest tööandja peab töötajat pikema kui ühekuulise lähetuse korral kirjalikult teavitama, näiteks teave tasu suuruse ja vääringu ning riigist tagasipöördumise kohta. Töötervishoiu ja tööohutuse seadust täiendatakse töötaja kohustusega tagada, et töötamine või teenuse osutamine teise tööd andva isiku juures ei ohusta tema enda ega teiste elu ja tervist. Täiendus on oluline, et juhtida tervisekaitse eesmärgil töötaja tähelepanu töö- ja puhkeaja nõuete täitmise olulisusele.

Valitsuse algatatud toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse eelnõuga (511 SE) võetakse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta.

Eelnõuga nähakse ette tagada igale erivajadusega inimesele, et ta ei jää toodete ja teenuste kasutamisel hätta, vaid leiab alternatiivse formaadi toote kasutamiseks ning teenuse tarbimiseks. Seeläbi on eesmärk kujundada kaasavam ühiskond, et lihtsustada piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste iseseisvat toimetulekut.

Eelnõuga nähakse ette ligipääsetavuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuded, ettevõtja kohustused ligipääsetavuse tagamiseks, ligipääsetavusnõuetele vastavuse hindamine ja vastavuseeldus ning riiklik järelevalve ja vastutus. Samuti võetakse kasutusele terminid, mis on seni olnud õiguslikult määratlemata ning mille määratlemise vajadus tuleneb direktiivi ülevõtmisel kasutatavatest mõistetest.

Eelnõu kohaselt tuleb ligipääsetavaks muuta näiteks iseteenindusterminal või pangaautomaat selliselt, et neid saab mugavalt kasutada ratastoolis inimene, aga ka laps, lühikest kasvu täiskasvanu või eakas.

Eelnõu muudatused puudutavad ettevõtjaid, kellele seatakse kohustus kavandatavate nõuete täitmiseks. Nõudeid ei kohaldata mikroettevõtjast teenuseosutajale ehk alla kümne töötajaga ettevõttele, kelle aastakäive ei ületa kaht miljonit eurot.

Välislähetus

22. – 24. veebruar
Riigikogu liige Yoko Alender osaleb Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud vastuvõtul ning osaleb kohtumistel Eesti koolis ja Rootsi ringmajanduse ettevõtjatega Stockholmis Rootsis.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside