Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 23. oktoobriks
Kell 12 – infotund
Infotunnis osalevad peaminister Kristen Michal, rahandusminister Jürgen Ligi ja välisminister Margus Tsahkna.
Kristen Michal vastab Riigikogu liikmete küsimustele, mis käsitlevad sõnapidamist, ministrite valelikkust, demokraatia kriisi, Ukraina toetamist, regionaalset tasakaalu, valitsuse suhtumist pensionäridesse, pensionäride ühenduste püsikulude rahastamist, punasümboolikat avalikus ruumis, taastuvenergia toetuste maksmist, ministri sobivust oma ametisse, tervishoiu finantseerimist, arstiabi kättesaadavust ja vaesust.
Kell 14 – täiskogu istung
Poliitiline avaldus
Siseminister Lauri Läänemets esineb poliitilise avaldusega sisejulgeoleku teemal. Poliitiline avaldus on täiskogu päevakorras teise punktina pärast 22. oktoobri istungil pooleli jäänud punkti arutamise lõpetamist (tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu 515 SE).
Umbusaldusavaldus
29 Riigikogu liiget on esitanud kirjaliku nõude umbusalduse avaldamiseks rahandusminister Jürgen Ligile. Täiskogu arutab umbusaldusavaldust siseministri poliitilise avalduse arutelu lõppedes istungi kolmanda päevakorrapunktina.
Teine lugemine – kolm eelnõu
Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise kõrvaldamist käsitleva konventsiooni (nr 190) ratifitseerimise seaduse eelnõuga (469 SE) ratifitseeritakse konventsioon, mille eesmärk on vähendada töömaailmas esinevat vägivalda ja ahistamist.
See on esimene rahvusvaheline dokument, millega kehtestatakse kogu maailmas kohaldatavad konkreetsed normid tööga seotud ahistamise ja vägivalla tõkestamiseks ning meetmed, mille vastuvõtmist riikidelt ja muudelt asjaomastelt osalejatelt oodatakse.
Vabariigi Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (pädevuse andmine Ravimiametile) eelnõu (448 SE) näeb meditsiiniseadmete valdkonnaga tegelemise pädevuse viimise Terviseametist üle Ravimiametisse.
Meditsiiniseadmed on väga varieeruv ja suur rühm tooteid, mille kasutamine on igapäevane nii tervishoiuteenuse osutamisel kui ka väga paljudes kodudes – näiteks plaastrid, termomeetrid ja kiirtestid, aga ka keerukad süsteemid, mida kasutatakse tervishoiuasutustes. Samuti on meditsiiniseadmetena määratletavad mõned tarkvarad, mida kasutatakse tervishoius ja meditsiinilistest toimingutes.
Praegu tegeleb meditsiiniseadmete valdkonnaga Terviseamet, mille peamine tegevusvaldkond on tervisekaitse- ja tervishoiuteenused. Ravimiameti peamine tegevusvaldkond on toodete (ravimid) ohutuse, kvaliteedi ja efektiivsuse tagamine. Kuna ravimid ja meditsiiniseadmed on mõlemad oma olemuselt ja Euroopa Liidu õiguse tähenduses tooted, on mõistlik, et nendega tegeleb sama asutus. Koos ülesannetega viiakse Ravimiametisse üle ka need ametnikud, kes seni on Terviseametis meditsiiniseadmete valdkonnaga tegelenud. Eelnõuga antakse Ravimiametile õigus määratleda, milline toode on meditsiiniseade. Samuti antakse eelnõuga Terviseametile otsejuurdepääs tervise infosüsteemile juhul, kui amet teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet.
Eelnõuga tunnistatakse tervishoiuasutuste halduskoormuse vähendamiseks kehtetuks kohustus esitada meditsiiniseadmete pädevale asutusele dokumente asutusesiseselt valmistatavate ja kasutatavate seadmete kohta.
Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (458 SE) muudatuste eesmärk on viia riigi tervishoiuvaru moodustamine, haldamine, uuendamine ja kasutuselevõtmine Terviseametilt üle riikliku osalusega piirkondlikele haiglatele. Riigi tervishoiuvaru hoidmise korraldamine piirkondlike haiglate juures võimaldab varude paiknemist hajutada ning ravimite ja seadmete roteerimisel vähendada või vältida nende aegumisest tekkivaid kulusid. Varude paiknemine piirkondlike haiglate juures lihtsustab nende kasutuselevõtmist, kuna kriisiolukorras on eelduslikult ka ravikoormus suurim neis haiglates, kes kavandatavate muudatuste kohaselt varusid hoidma hakkavad. Piirkondlikud haiglad sobivad varude haldamiseks, sest nende koosseisus on vajaliku kogemusega spetsialistid.
Esimene lugemine – kolm eelnõu
Jätkatakse valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (515 SE) esimese lugemisega, mis jäi pooleli eilsel täiskogu istungil.
Eelnõuga tõstetakse juriidilise isiku trahvimäärasid, mis on tolliseaduses kehtinud muutumatuna 2001. aastast alates. Trahvimäärad viiakse kooskõlla karistusseadustikus sätestatud määradega.
Maksu- ja Tolliamet (MTA) teeb tollieeskirjade täitmise üle riiklikku järelevalvet ning viib läbi kuritegude kohtueelset uurimist. Praktikas on uurijatel tekkinud vajadus kasutada oma töös erivahendeid, mille kasutamist praegu kehtiv tolliseadus ette ei näe. MTA uurimisosakonna töö efektiivsemaks muutmiseks täiendatakse maksu- ja tolliameti erivahendite loetelu ja lisatakse loetelusse sidumisvahendid, sõiduki sundpeatamise vahend ja tehniline tõke.
Lisaks antakse eelnõuga MTA vormiriietuse kandmise õigus ka maksu- ja tolliameti peadirektorile ning sisekaitseakadeemia töötajatele. Tänase regulatsiooni kohaselt võivad vormi kanda Sisekaitseakadeemia Finantskolledži üliõpilased, aga mitte töötajad.
Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (501 SE) antakse haiglaapteekidele õigus vedada sisse ravimeid ja ravimi toimeaineid. Haiglaapteegid varustavad haiglat, mille struktuuriüksus ta on, või kokkuleppel teisi haiglaid, hoolekandeasutusi või kiirabi. Haiglaapteegid peavad hakkama teavitama Ravimiametit ravimite sisseveost, kontrollima ravimi müügiloa vastavust, pidama ravimite üle arvestust, kontrollima säilitamisnõudeid ja esitama ametile ka statistikat.
Muudatus ei ole mõeldud äritegevuseks: haiglaapteegid ei saa lisada ravimitele juurdehindlust ega osaleda teiste haiglate hankepakkumistel. Eelnõu vastuvõtmisel on Eesti ravimite hulgimüüjatel endiselt võimalus osaleda haiglate hankepakkumistel ja sobiva hinna ning tootevaliku pakkumisel turustada ravimeid haiglatele edasi. Kui haiglaapteek ei soovi ravimeid otse sisse vedama hakata, jätkub ravimite hankimine senisel viisil.
1. aprilli seisuga on Eestis kokku 24 haiglaapteeki.
Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse (riigilõivud tervise- ja sotsiaalvaldkonnas) eelnõu (502 SE) näeb ette tõsta Sotsiaalministeeriumi haldusala riigilõive, et need vastaksid suurenenud menetluskuludele. Lõivude tõstmine puudutab peamiselt tervise- ja sotsiaalvaldkonna teenuseosutajaid, kes taotlevad tegevusluba. Uued riigilõivud katavad hinnanguliselt kuni 45% menetluskuludest, ülejäänud kulud kaetakse asutuste eelarvest.
Näiteks tõuseb sotsiaalteenuste osutamise tegevusloa tasu 32 eurolt 100 euroni. Ravimite tootmise tegevusloa riigilõiv kerkib 1000 eurolt 2500 euroni, ravimite hulgimüügi tegevusloa riigilõiv 1000 eurolt 2000 euroni. Viimastes on riigilõivu määr püsinud muutumatuna kaheksa aastat ja katab praegu väikese osa läbivaatamise tegelikest kuludest. Kuna taotlusi ja muudatusi tegevuslubades ei tehta suures mahus, ja need on sageli ühekordsed, siis ei ole riigilõivude tõus ettevõtetele ja teenuseosutajatele liiga koormav. 2025. aastaks prognoositakse riigilõivutulude kasvu u 139 000 euro võrra.
Komisjoni istung
Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: riigieelarve seaduse põhiseaduspärasus; kutsutud õiguskantsler Ülle Madise, riigikontrolör Janar Holm ja Rahandusministeeriumi esindaja; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).
Sündmused
Kell 9.35 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu, aseesimees Leo Kunnas, liikmed Raimond Kaljulaid ja Anti Poolamets ning väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross kohtuvad NATO Parlamentaarse Assamblee presidendi Gerry Connollyga (Jaan Tõnissoni nõupidamisteruum).
Kell 10.30 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub NATO Parlamentaarse Assamblee presidendi Gerry Connollyga.
Kell 11.30 – Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmed kohtuvad Taani Euroopa asjade ministri Marie Bjerrega.
Välislähetused
23.–24. oktoober
Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb kolmandal Krimmi Platvormi parlamentaarsel tippkohtumisel Riias Lätis. Kohtumisel osaleb ka Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht Mati Raidma.
20.–25. oktoober
Rahanduskomisjoni liige Mart Võrklaev osaleb ülemaailmsel parlamentaarsel foorumil ja kohtumistel Washingtonis Ameerika ühendriikides.
22.–26. oktoober
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Eesti-Jaapani kahepoolsetel kohtumistel Tokyos Jaapanis.
Maiki Vaikla
Riigikogu pressiteenistus
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]
