Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, justiitsminister Raivo Aeg ja kultuuriminister Tõnis Lukas.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimusele Eesti kodanikele BREXITi mõjude leevendamise meetmete kohta.

Justiitsminister Raivo Aeg vastab küsimustele peaprokuröri, verevahetuse, haldusalas toimuva, prokuratuuri transfusiooni vajalikkuse, täitemenetluse riigistamise ning lähisuhtevägivalla ohvrite toetamise kohta.

Kultuuriminister Tõnis Lukas vastab küsimustele linnahalli, puudega inimeste liikumise, Tartu 2024, koostöö, traditsioonide hoidmise ning kultuuriehitiste kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisega seonduv liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (61 SE) säilitatakse Ühendkuningriigi juhiloa omanikele aasta vältel pärast Brexitit Eesti teedel sõiduõigus.

Seaduse sihtrühmaks on potentsiaalselt 1397 (PPA andmed 1. augusti seisuga) kehtivat ID-kaarti omavat Ühendkuningriigi kodanikku.

Eelnõuga tagatakse Eestis alaliselt elavate Ühendkuningriigi juhiloa omajatele üleminekusätted juhuks, kui Ühendkuningriik (ÜK) Euroopa Liidust lahkub. Ilma eriregulatsioonita võivad osad ÜK juhiload kaotada Eestis kehtivuse. Näiteks leppeta Brexiti jõustumisel kaotaks Eestis alaliselt kauem kui 12 kuud elanud isiku ÜK juhiluba ilma üleminekusäteteta kehtivuse.

Pärast eelnõuga seatud 12-kuulist üleminekuaega on ÜK juhiloa puhul tegu kolmanda riigi juhiloaga ning Eestis alaliselt elav ÜK juhiloa omaja peab selle enne 12 kuu möödumist vahetama Eesti juhiloa vastu. Juhiluba vahetatakse ilma eksami soorituse nõudeta.

Samuti sätestab eelnõu ÜK väljastatud liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi edasise kehtivuse Eestis.

Eelnõu järgi on jõustumisaeg järgmisel päeval pärast ÜK Euroopa Liidust väljaastumist.

Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse, kohtute seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (29 SE) võetakse üle direktiiv, mis reguleerib liikmesriikide vahel sõlmitud tulu ja kapitali topeltmaksustamist kõrvaldavate välislepingute kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamist.

Võrreldes olemasolevate piiriüleste maksuvaidluste lahendamise võimalustega tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingute või seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise konventsiooni alusel, sätestab direktiiv detailsemad ning tõhusamad menetlusreeglid, annab kindlama ajaraamistiku vaidluste lahendamiseks ning tugevdab maksumaksja õigusi selles protsessis. Maksuvaidluse lahendamiseks tehtud lõplik otsus on maksuhalduritele siduv ning see viiakse täide kui maksumaksja sellega nõustub.

Kohtute seaduse muudatustega võimaldatakse kohtunikel osaleda sõltumatu tunnustatud isikuna selliste vaidluste lahendamisel nõuandekomisjoni ja alternatiivse vaidluste lahendamise komisjoni töös, samuti reguleeritakse rahvakohtunikukandidaatide isikukoodide avaldamist.

Eelnõu kohaselt on Maksu- ja Tolliametil võimalik avaldada maksusaladust sisaldavaid andmeid riigisiseste toetusprogrammide elluviijatele toetuste andmise tingimustele vastavuse ja sihipärase kasutamise kontrollimiseks, samuti Keskkonnaagentuurile spetsiifiliste vedelkütuse seaduse ja atmosfääriõhu kaitse nõuete täitmise kontrollimiseks.

Eelnõu seletuskirjas seisab, et õiglasema maksukeskkonna tagamiseks on vaja tõhusat vaidluste lahendamise süsteemi, mille abil oleks võimalik kõrvaldada topeltmaksustamist.

Teine lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise Eesti ühinemist Euroopa Kosmoseagentuuri asutamise konventsiooniga käsitleva kokkuleppe muutmise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (49 SE) näeb ette kiita heaks ühinemise kokkuleppe muutmise kokkulepe, et pikendada Eesti Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) liikmelisuse üleminekuperioodi ja võimaldada ESAl suurema summa eraldamist Eestile suunatud projektidele.

Eesti sai ESA täisliikme staatuse 1. septembril 2015. Vastavalt Eesti Vabariigi valitsuse ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelisele Eesti ühinemist Euroopa Kosmoseagentuuri asutamise konventsiooniga käsitlevale kokkuleppele on Eestile kui uuele ESA liikmele ette nähtud kuus aastat uue liikmesriigi staatust ja osalemine ainult Eestile suunatud „Tööstusinitsiatiivi“ meetmes, mille suurus on 500 000 eurot aastas. 2018. aastal jõudis ESA järeldusele, et uue liikmesriigi staatus peaks kestma kuue aasta asemel üheksa aastat ja suunatud eraldise minimaalne suurus peaks ESA hinnangul olema 750 000 eurot aastas. Nimetatud eraldise suurus on määratud ESA uue liikmesriigi meetmes ehk ei mõjuta Eesti ESA liikmemaksu ega too täiendavaid kohustusi. Eesti saab järgnevaks kuueks aastaks paremad tingimused kui algselt kokkulepitud.

Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (48 SE) kaotatakse põhjendamatu erisus, mille tõttu ei ole Eestis kehtiv energiamajanduse korralduse seadus kooskõlas Euroopa Liidu energiatõhususe vastava direktiiviga.

Direktiiviga on vastuolus kehtiva seaduse säte, mille järgi ei pidanud suurettevõtjast jaotusvõrguettevõtjad ja ülekandevõrguettevõtjad koostama regulaarseid energiaauditeid. Erisuse kaotamisel peavad edaspidi energiaauditeid tegema ka Elektrilevi OÜ ja AS Tallinna Sadam.

Esimene lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE) kulude maht on 11,6 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Võrreldes tänavuse aastaga kasvavad kulutused ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot. 2020. aasta eelarve eelnõu on nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki.

Valitsuse algatatud 2019. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (81 SE).

Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu. Arvestades, et 2019. aasta riigieelarve seadus on koostatud eelmise aasta sügisel ning osa rahastamisvajadusi on muutunud, siis tehakse eelarvesse vajalikud muudatused.

Sündmused

Kell 9.30 – kultuurikomisjoni esimees Aadu Must ja keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar osalevad konverentsil „Teadus kui Eesti arengumootor (VI). Targalt piiratud planeedil“ (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 10 – rahanduskomisjoni korraldatud ümarlaud tulenevalt Eesti Meediaettevõtete Liidu avalikust pöördumisest kojukande osas, arutelu on avalik (ruum L 333).

Välislähetused

16.–24. oktoober
Riigikogu liige Katri Raik osaleb haridusjuhtide üritusel „2019 Estonian Principals` Tour to China“ Shanghais Hiinas.

19.–23. oktoober
Väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson osaleb Türgi rahvusringhäälingu korraldatud üritusel “TRT World Forum” Istanbulis Türgis.

20.–23. oktoober
Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi Eesti delegatsiooni liige Andrei Korobeinik osaleb 10. Rahvusvahelisel Astronautika konverentsil Washingtonis USAs.

23.–25. oktoober
Riigikogu esimees Henn Põlluaas osaleb Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee parlamentide presidentide konverentsil Strasbourgis Prantsusmaal.

23.–28. oktoober
Riigikogu liige Yoko Alender osaleb Mind & Life Europe’i konverentsil Münchenis Saksamaal.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside