Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 10 – täiskogu istung

Teine lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse eelnõuga (522 SE) luuakse patsiendikindlustuse ja vaktsiinikahjude hüvitamise süsteemid. Eelnõuga kehtestatakse patsiendikindlustus, mis kujutab endast tervishoiuteenuse osutajate (TTO) kohustuslikku vastutuskindlustust. Eelnõuga sätestatakse TTO kohustusliku vastutuskindlustuse põhimõtted ja korraldus, samuti patsiendile hüvitamisele kuuluva kahju alused ja ulatus. Uue süsteemi loomise eesmärk on patsiendi parem kaitse ja senisest lihtsam hüvitise taotlemine. Kahjujuhtumi korral, kus patsiendi ravimisel oleks tervisekahju olnud võimalik vältida, hakkab nõude asjaolusid hindama kindlustusandja. Kindlustussumma kahju kannatanud patsiendi kohta on kuni 100 000 eurot, kogu üheaastase kindlustusperioodi kohta 3 miljonit eurot. Eelnõuga kehtestatakse muu hulgas ka miinimumnõuded patsiendiohutuse korraldusele, seal hulgas luuakse teabe analüüsi süsteem, et ennetada ohu- ja kahjujuhtumeid. Teiseks muudetakse eelnõuga ravimiseadust ja nähakse ette vaktsiinikahjude sundkindlustus ehk vaktsiinikindlustus. Vaktsiinikindlustuse eesmärk on lihtsustatud korras hüvitada inimestele vaktsineerimise tagajärjel tekkinud raske tervisekahjustus. Kolmandaks luuakse ravikindlustuse seaduses võimalus lisada haiguste loetellu lisaks hinnakokkuleppe või piirhinna olemasolul ka selliseid haigusi, mille ravimiseks kasutatavate ravimite hind kujuneb Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes.

Esimene lugemine – kaks eelnõu:

Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmine“ eelnõu (546 OE) eesmärk on seoses keskkonnaministri ametisse siirdunud Erki Savisaare Riigikogu liikme volituste peatamisega nimetada Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liikmeks majanduskomisjoni liige Mihhail Korb.

Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (riiklik lennundus ja õhuruumi kasutamise korraldamine riigikaitselisel eesmärgil) eelnõu (524 SE), mille eesmärk on korrastada riikliku lennunduse nõudeid, luua alus peamiselt geograafiliste alade ja ajutiste geograafiliste alade kehtestamiseks mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks ning korrastada riigikaitselisel eesmärgil õhuruumi kasutamisega seonduvaid nõudeid, samuti tagab eelnõu lahtiste lasketiirude kohal ohutu lendamise madalalt (nt kuni 305 m kõrgusel) lendavatel õhusõidukitel. Eelnõuga antakse geograafilise ala kehtestamise õigus lendamise piiramiseks valitsusele ning seadusega sätestatud juhtudeks ka ajutise geograafilise ala kehtestamiseks Politsei- ja Piirivalveametile (PPA), Päästeametile, Kaitsepolitseiametile, Maksu- ja Tolliametile ning Kaitseväele kas avaliku korra või riigi julgeoleku tagamise eesmärgil, mis tuleneb asutusest ja tema ülesannetest või nende asutuste seadusest tulenevate muude ülesannete täitmiseks. Teatud juhtudel (nt tulekahju, lennuõnnetus, liiklusõnnetus, VIP isikute kaitse) tekib vajadus piirata kiiresti eelkõige mehitamata õhusõidukite lendamist, mis tähendab, et ka lennupiirangud mehitamata õhusõidukitele teatud õhuruumi osas ajutise geograafilise alana tuleb kehtestada kiiresti. Riikliku lennunduse nõuete korrastamise käigus muudetakse riikliku õhusõiduki definitsiooni ning lisatakse riikliku lennunduse, kaitselennunduse ja kaitselennunduse õhusõiduki mõisted. Võrreldes kehtiva lennundusseadusega (LennS) lisanduvad riikliku lennunduse õhusõidukite hulka ka Päästeameti, Keskkonnaameti ja Kaitsepolitseiameti õhusõidukid. Kaitselennunduse õhusõidukite hulka arvatakse ka Välisluureameti ja Kaitseliidu õhusõidukid. Samuti täpsustatakse, millised nõuded LennSist kohalduvad riiklikule lennundusele ja eraldi kaitselennundusele. Eelnõuga ei muudeta põhimõtet, mille kohaselt riiklik lennundus järgib üldjuhul tsiviillennundusele kehtestatud nõudeid (nt lennukõlblikkus, rajatised, pilootide ja meeskonnaliikmete kvalifikatsiooninõuded) ja kaitselennundus peamiselt lennundus-määrustikuga kehtestatud nõudeid. Olulise muudatusena lisatakse eelnõusse mehitamata tsiviilõhusõiduki suhtes riikliku järelevalve käigus kohaldada lubatavad meetmed (nn droonitõrje meetmed). Nimetatud meetmed on peamiselt seotud avaliku korra tagamise ja riigi julgeoleku kaitsmisega, mistõttu neid ei saa kohaldada iga juhtumi korral. Riigikaitse eesmärgil õhuruumi kasutamise regulatsioonis on olulisim muudatus LennSi täiendamine paragrahviga, millega Lennuliiklusteeninduse ASile (LLT) määratakse riigikaitselised ülesanded: tagada lennuliiklusteenuse, sidepidamis-, navigatsiooni- ja seireteenuse ning aeronavigatsioonialase teenuse osutamine. Kuidas LLT täpselt Kaitseväge aitab, pannakse paika Kaitseväe juhataja kehtestatava õhuruumi kontrolli plaaniga. Lennuohutuse tagamiseks muudetakse ka relvaseadust (RelvS), millesse lisatakse säte, et lahtise lasketiiru ja laskepaiga omanikud või valdajad peavad enne lasketiiru või -paiga kasutusele võtmist edastama Transpordiametile lasketiiru koordinaadid. See on oluline, et piloodid ja kaugpiloodid teaksid, kus sellised lasketiirud ja -paigad asuvad, et nad saaksid sellega marsruudi ja lennukõrguste valikul arvestada.

Kaitseminister Kalle Laaneti 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest.

Kell 14 – komisjonide istungid

riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni ühisel istungil – julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;

väliskomisjoni videoistungil – kell 15: väliskomisjoni tellitud uuringu „Kvalifitseeritud häälteenamus EL välis- ja julgeolekupoliitikas“ vahearuandest, kutsutud aruande koostajad; Eesti Vabariigi ja Austria Vabariigi vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (520 SE).

riigikaitsekomisjoni täiendaval istungil – kell 15: riigikaitsevaldkonna täiendavast rahastamisest, kutsutud kaitseminister Kalle Laanet.

Sündmused

Kell 13 Eesti-Prantsusmaa parlamendirühma liikmed kohtuvad Prantsuse Senati Balti riikide parlamendirühma delegatsiooniga (O. Strandmani nõupidamisruum).

Kell 14 – Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmed kohtuvad Prantsuse Senati Balti riikide parlamendirühma delegatsiooniga.

Kell 15 Arenguseire Keskuse veebiseminar teemal „Kogumispensionide süsteem Eestis – kuhu edasi?“, osalemiseks palume registreeruda siin.

Välislähetused

17.–26. märts
Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni esimees Toomas Kivimägi ning liikmed Helle-Moonika Helme, Helmen Kütt ja Marika Tuus-Laul osalevad IPU 144. assamblee töös Indoneesias.

20.–24. märts
Majanduskomisjoni aseesimees Sven Sester ning liikmed Riho BreivelJüri JaansonMihhail Korb ja Kalvi Kõva külastavad maailmanäitust Expo 2020 ja ärifoorumit Dubais ning kohtuvad Araabia Ühendemiraatide Föderaalse Rahvusnõukogu majanduskomisjoni liikmetega ja Eesti suursaatkonna esindajatega Abu Dhabis Araabia Ühendemiraatides.

21.–27. märts
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Aadu Must osaleb Põhjamaade Nõukogu istungil Malmös Rootsis ja Beneluxi Parlamendi plenaaristungil Brüsselis Belgias.

23.–25. märts
Riigikogu esimees Jüri Ratas, Eesti-Ukraina parlamendirühma esimees Mati Raidma ja Riigikogu liige Urmas Reinsalu (23.–27. märts) on visiidil Poolas ja Ukrainas.

24.–25. märts
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liige Mihhail Korb osaleb BA majandus-, energeetika- ja innovatsioonikomisjoni ning haridus-, teadus- ja kultuurikomisjoni ühisistungil.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside