Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ning riigihalduse minister Jaak Aab.

Peaminister vastab küsimustele eestikeelse hariduse, Ukraina taeva sulgemise, noorte perede toimetuleku, kaitsepoliitika, sõjapõgenike ning kaitseplaneerimise ja kaitsetööstuse kohta. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister vastab küsimusele LNG terminali kiirkorras ehitamise kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Jätkub teisipäevasel täiskogu istungil tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (241 SE) teine lugemine. Eelnõuga soovitakse kehtestada kolmandatest riikidest pärit inimestele töö- ja õpirändeks paindlikumad tingimused, mis lihtsustab ka Ukraina sõjapõgenike kaasamist tööturule.

Eelnõu on välja töötatud, et tagada nende välismaalaste Eestis viibimine ja Eestisse õppima ning elama asumine, kes panustavad Eesti arengusse ja kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvidega ning Eesti tööjõuturu vajadustega, samuti selleks, et tõhustada võimalusi kontrollida välismaalaste töötamise tingimuste täitmist.

Eelnõu eesmärk on korrastada välismaalaste Eestis töötamise regulatsiooni ja välismaalaste Eestis viibimise, õppimise ja elama asumise tingimusi, arvestades pidevas muutumises olevat keskkonda ja sellest tulenevalt uusi vajadusi ning pidades silmas ka erinevates riiklikes arengukavades toodud eesmärke.

Eesti sisserändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisandväärtust, ja teiselt poolt hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek.

Esitatud muudatusettepanekud näevad lisaks sõjapõgenikke puudutavatele küsimustele ette seni kehtinud keskmise palga nõudest loobumist kolmandate riikide kodanikele ning eraldi iduettevõtte kategooria toomist seadusandlusesse, millele ei kehtiks keskmise palga nõue. Lisaks on ette nähtud mitmeid teisi muudatusi, mis soodustavad rännet kolmandatest riikidest.

Kolmas lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise (ehitustööde andmete esitamine) ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (506 SE) nähakse ette kohustuslik töövõtuahela ning ehitusplatsil viibitud aja kindlaks määramine ehitussektoris. Peamiseks kohustatud isikuks on peatöövõtja, kellel on lisaks alltöövõtja tuvastamise kohustusele ka kohustus kinnitada Maksu- ja Tolliameti veebikeskkonnas eeltäidetud andmetele tuginedes aruandekohustusega hõlmatud ehitustööd ja esitada ehitustööde tellija andmed.

Rahanduskomisjon otsustas eelnõu täiendada tulumaksuseaduse muudatustega, et võimaldada maksuvabalt teha annetusi Ukrainale seaduses nimetud ühingute kaudu. Teema on väga aktuaalne ja vajab kiiret käsitlemist, et luua paremad võimalused Ukraina inimeste abistamiseks sõjaolukorras. Eelnõu näeb ette vabastada 31. detsembrini 2022 tulumaksust residendist juriidiliste isikute poolt Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tehtud annetused ja kingitused. Eelnõus nimetakse annetuste vahendamiseks konkreetsed ühingud, milleks on MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo, Ukraina Kultuurikeskus, Riigikaitse Edendamise Sihtasutus, Eesti Punane Rist, Päästeliit ja Rotary Klubi Tallinn Vanalinn, kellele on kindlal sihtotstarbel tehtavad kingitused ja annetused maksuvabad, kuivõrd läbi koordineeritud ja sihistatud tegevuse on võimalik abi kõige otstarbekam adresseerida.

Teine lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (382 SE) võetakse üle Euroopa Liidu taastuvenergia direktiiv, mille eesmärk on suurendada taastuvenergia tootmist ja tarbimist nii kodumajapidamistes kui ka suurtootjate ja -tarbijate tasandil.

Taastuvenergia direktiivi ülevõtmisega tehtavad muudatused saab jagada sisu ja teemakäsitluste järgi kolmeks: riigi taastuvenergia eesmärgid ja nende arvutamise põhimõtted koos päritolutunnistuste temaatikaga; enda jaoks taastuvast energiaallikast toodetud energia tarbimise hoogustamine ja lihtsustamine, mille hulka kuuluvad planeeringud, haldus-ja loamenetlused; biokütuste säästlikkuse kriteeriumid.

Valitsus algatatud ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (430 SE) võimaldatakse riigil valmistada ette merre ehitamise hoonestuslubasid, et esitada need hoonestusload avalikule enampakkumisele või valikpakkumisele. Eelkõige puudutab see meretuuleparkide ja vesiviljeluse arendamist. Tulenevalt eelnõus ettenähtud muudatustele saab riik muu hulgas senisest enam panustada meretuuleenergia aktiivsemale tootmisele.

Eelnõu algatamise üks eesmärke on koondada valdkonda puudutavad õigusaktid ja muuta nad arusaadavamaks. Praegu on hoonestusloaga seonduvad sätted erinevates seadustes ja ettevõtjate jaoks, kes on huvitatud avaliku veekogu koormamisest kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega, on see raskemini arusaadav.

Eelnõuga tehakse muudatusi ka ehitusseadustikus ohutuse põhimõtte, ehitusloa andmisest keeldumise, ehitusloa kehtetuks tunnistamise ja kasutusloa andmise keeldumise regulatsioonis. Täpsustatakse ka hoonestusloa algatamise ja andmise regulatsiooni ning  täiendatakse seadust ehitusloa saamise ja konkreetse ehitustegevuse alustamise tähtaegade osas.

Esimene lugemine – viis eelnõu:

Rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse“ eelnõu (545 OE) näeb ette nimetada Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse Eesti esindajaks 2022. aasta 1. juunist kuni 2024. aasta 31. maini Aivar Kokk.

Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmine“ eelnõu (547 OE) näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni juht Kerstin-Oudekki Loone ja nimetada delegatsiooni juhiks Marko Šorin.

Valitsuse algatatud küberturvalisuse seaduse, avaliku teabe seaduse ja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (531 SE) volitatakse valitsust määrusega kehtestama süsteemide küberturvalisuse tagamiseks vajalikke nõudeid, millest üks osa on uus Eesti infoturbestandard (E-ITS).

Muudatuste käigus tunnistatakse kehtetuks ka valitsuse määruse volitusnorm AvTS-is infosüsteemide turvameetmete süsteemi kehtestamiseks. Muudatustega kaasajastatakse infoturbe õigusraamistik ning rõhutatakse juba varasemalt KüTS-iga sisse toodud lähenemist rakendada infoturvet terviklikult ning asutuse üleselt, hõlmates kõiki võrgu- ja infosüsteeme (süsteem). Muudatus võimaldab aegunud infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (ISKE) asendada uue E-ITS-iga. ISKE aluspõhimõtted, rakendamise loogika ning auditeerimise skeemid ei ole selle esmasest avaldamisest 2003. aastast alates ehk vähemalt 18 aasta jooksul muutunud. E-ITS-i volitusnorm on laiem kui andmekogude põhise ISKE oma – see lähtub võrgu- ja infosüsteemidest ning kohaldub kõikidele süsteemidele, sealhulgas andmekogudele AvTS-i tähenduses. E-ITS-i määrus plaanitakse vastu võtta 2022. aasta alguses, mistõttu on sellele eelnevalt vajalik volitusnormi uuendamine. E-ITS-i määruse volitusnormi paiknemine KüTS-is ja selle rakendusaktides on avaliku teabe töötlemist ja küberturvalisust reguleerivaid õigusakte, nende omavahelisi seoseid ning struktuuri arvesse võttes mõistlik. Just KüTS-i eesmärk on ühiskonna toimimise seisukohast oluliste süsteemide turvalisuse tagamine ning küberintsidentide ennetamise ja lahendamise koordineerimine.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Austria Vabariigi vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (520 SE) eelnõuga ratifitseeritakse Eesti ja Austria vaheline investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamine, vastavale kokkuleppele kirjutasid riigid Viinis alla 13. detsembril 2021. Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine. Kokkulepe jõustub teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui pooled on üksteist riigisiseste jõustumistoimingute lõpetamisest teavitanud. Välisministeerium edastab Austria Vabariigile jõustumisnoodi pärast kokkuleppe ratifitseerimise seaduse jõustumist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse muutmise seaduse eelnõu (525 SE) täiendatakse presidendi ametihüve seaduses loendit, millistel juhtudel ametist lahkunud president ei saa ametihüvesid kasutada. Loendisse lisatakse juhtumid, kui ametist lahkunud president kandideerib või osutub valituks Riigikokku, Euroopa Parlamenti või ta nimetatakse ministri ametikohale. Seletuskirjas tuuakse esile, et kehtiva seaduse kohaselt on ametist lahkunud presidendil õigus tema erilise staatuse tõttu teatud hüvedele. Hüvedeks on õigus saada oma kasutusse elu-, esindus- ja tööruumid ruumide üüri- ja korrashoiukulude hüvitamisega riigi poolt või saada riigilt hüvitist presidendi elukoha korrashoiuga seotud mõistlike kulude eest; saada oma käsutusse nõunik ja sekretär, kes on Vabariigi Presidendi Kantselei teenistujad; saada ühekordset hüvitist ühe aasta ametipalga ulatuses; kasutada riigi kulul ametiautot ning selle korrashoiu ja kasutamisega seotud teenuseid; saada seaduses nimetatud korras hüvitist lähetuskulude ja muude põhjendatud kulutuste eest. Pärast ametivolituste lõppemist makstakse presidendile ka ametipensioni, mille määr on 75 protsenti presidendi ametipalgast.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest.

Riigikogu liikmete esitatud arupärimistele maakoolide sulgemise (nr 115) ning laste huvihariduse ja -tegevuse toetuse vähendamise kohta (nr 117) vastab haridus- ja teadusminister Liina Kersna.

Sündmused

Kell 10 – riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa ja aseesimees Leo Kunnas kohtuvad Prantsusmaa Senati Balti parlamendirühma delegatsiooniga.

Kell 11 – väliskomisjoni liikmed kohtuvad Prantsusmaa Senati Balti parlamendirühma delegatsiooniga.

Kell 12 – riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa kohtub Poola suursaadiku Grzegorz Kozlowskiga.

Kell 15.30 – Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni asendusliige Anti Poolamets osaleb videosilla vahendusel OSCE PA „Call for Action Helsinki +50“ kohtumisel.

Välislähetused

17.–26. märts
Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni esimees Toomas Kivimägi ning liikmed Helle-Moonika Helme, Helmen Kütt ja Marika Tuus-Laul osalevad IPU 144. assamblee töös Indoneesias.

20.–23. märts
Väliskomisjoni aseesimees ja Eesti-Ukraina parlamendirühma liige Mihhail Lotman osaleb Kalinowski konverentsil ja United for Ukraine Network kohtumisel Vilniuses Leedus.

20.–24. märts
Majanduskomisjoni aseesimees Sven Sester ning liikmed Riho Breivel, Jüri Jaanson, Mihhail Korb ja Kalvi Kõva külastavad maailmanäitust Expo 2020 ja ärifoorumit Dubais ning kohtuvad Araabia Ühendemiraatide Föderaalse Rahvusnõukogu majanduskomisjoni liikmetega ja Eesti suursaatkonna esindajatega Abu Dhabis Araabia Ühendemiraatides.

21.–27. märts
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Aadu Must osaleb Põhjamaade Nõukogu istungil Malmös Rootsis ja Beneluxi Parlamendi plenaaristungil Brüsselis Belgias.

23.–25. märts
Riigikogu esimees Jüri Ratas, Eesti-Ukraina parlamendirühma esimees Mati Raidma ja Riigikogu liige Urmas Reinsalu (23.–27. märts) on visiidil Poolas ja Ukrainas.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]