Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 23. aprilliks
Kell 12 – infotund
Infotunnis osalevad peaminister Kristen Michal, kultuuriminister Heidy Purga ja siseminister Igor Taro.
Peaminister vastab saadikute küsimustele, mis käsitlevad Eesti maasikat, sotsialismi parempoolses valitsuses, soolist palgalõhet, valitsuse poliitika mõjusid ühiskonnas, valitsusremonti, toimetulekut, julgeolekut, avaliku sektori paisumist ja energeetika tulevikku. Siseministrile esitatavad küsimused puudutavad petukõnesid, droonivõimekuse arendamist, Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri, elanikkonnakaitse juhtimist, Päästeametit ning omavalitsuste rolli ja koostööd.
Kell 14 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – üks eelnõu
Valitsuse algatatud tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (223 SE) kohaselt ei tohi Euroopa Liidu direktiivist lähtuvalt enam müüa erinevate maitsete ja lõhnadega kuumutatud tubakatooteid.
Eelnõuga lisatakse seadusesse termin „kuumutatud tubakatoode“ ning nõuded selle koostisele, märgistamisele ja pakendamisele. Kuumutatud tubakatoodetele praegu kehtiv eri maitsete lubamise ja pakendite märgistamise erand kaotatakse direktiivi kohaselt kogu ELis.
Samuti kehtestatakse eelnõuga karistused tubakatootest või tubakatootega seonduvast tootest teavitamise nõuete rikkumise eest. Tootest teavitamata jätmise eest saab eelnõu järgi karistada kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahviga ning kui teo on toime pannud juriidiline isik, siis rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
Menetluse käigus tehti eelnõusse õigusselgust suurendav muudatusettepanek, et eelnõu kataks kõiki tubakatooteid ja nende osi, olenemata kasutatavast tehnoloogiast, ning piirati tubakatoodete täitekapsli mahtu. Lisaks peab tubakatooteid või nende kasutamise seadmeid Eestisse toov või Eestis tubakatooteid tootev ettevõtja edaspidi esitama kuus kuud enne uudse tubakatoote kavandatavat turuleviimist Terviseametile elektroonilises vormis teate, mis sisaldab toote kasutamise seadmete üksikasjalikku kirjeldust ja kasutusjuhendit.
Teine lugemine – viis eelnõu
Valitsuse algatatud naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise ja konventsiooni artikli 20 lõike 1 muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu (583 SE) kohaselt ühineb Eesti ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokolliga.
Fakultatiivprotokolliga liitumine annab inimestele ja organisatsioonidele võimaluse esitada konventsiooniga sätestatud õiguste rikkumiste kohta ÜRO naiste diskrimineerimise likvideerimise komiteele kaebusi. Naiste õiguste pideva rikkumise korral saab komitee algatada omal initsiatiivil uurimisi ning anda osalisriikidele konventsioonis sätestatud õiguste tagamiseks ja olukorra parandamiseks soovitusi.
Eesti ühines konventsiooniga 1991. aastal. Konventsioonil on mullu novembri seisuga 189 osalisriiki ning tegemist on ühe suurema osalisriikide arvuga ÜRO inimõiguste konventsiooniga. 2000. aastal jõustunud fakultatiivprotokolli oli eelmise aasta seisuga ratifitseerinud või sellega ühinenud 115 riiki.
Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse ning kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu (544 SE) nihutab märtsis vastu võetud põhiseaduse muudatust arvestades hilisemaks valimisringkondade moodustamise tähtajad tänavustel kohalike volikogude valimistel.
Teise lugemise eel tegi põhiseaduskomisjon eelnõusse muudatuse, mille kohaselt moodustatakse valimisringkonnad sel aastal erandina hiljemalt 11. augustil ning kohalik volikogu jaotab valimisringkondade vahel mandaadid, lähtudes rahvastikuregistri põhisest valijate arvust 15. juuli seisuga. Tavapäraselt moodustatakse valimisringkonnad hiljemalt 90. päeval enne valimispäeva ning mandaadid jaotatakse 1. juuni seisu arvestades.
Komisjon viis valimisseadust muutvasse eelnõusse ka teise muudatusettepaneku, mis näeb ette, et oktoobris toimuvatel kohalikel valimistel saavad osaleda Eesti ja ELi kodanikud ning kodakondsuseta elanikud, kes on vähemalt 16-aastased ning kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas, ning pärast tänavusi valimisi jääb valimisõigus vaid Eesti ja ELi kodanikele. Varem said lisaks Eesti ja ELi kodanikele kohalikel valimistel osaleda ka Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elavad kolmandate riikide kodanikud.
Muudatusettepanek tuleneb Riigikogus märtsi lõpus vastu võetud ja juulis jõustuvast põhiseaduse muudatusest, mille kohaselt tunnistatakse tänavustel kohalikel valimistel kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja alates ülejärgmistest valimistest ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus. Muudatusega viiakse valimisseaduses hääletamisõigust reguleerivad sätted põhiseadusega kooskõlla.
Lisaks toetas põhiseaduskomisjon ettepanekut muuta eelnõuga õigusselguse huvides ka kirikute ja koguduste seadust, mis seni sidus vaimulikuks olemise õiguse hääleõigusega kohalikel valimistel. Eelnõusse viidud muudatuse eesmärk on vältida tõlgendust, justkui võiks põhiseaduse muudatused tuua osale vaimulikele kaasa vaimuliku õigustest ilmajäämise. Kui praegu näeb seadus ette, et usulise ühenduse vaimulik võib olla inimene, kellel on hääleõigus kohalikel valimistel, siis uue sõnastuse kohaselt võib vaimulik olla täisealine teovõimeline inimene, kel on seaduslik alus Eestis viibida.
Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga (555 SE) luuakse saartalitlusvõime tagamise teenuse regulatsioon, mis võimaldab alates 2026. aastast hoida vajaminevas mahus elektritootmisvõimsusi, et kindlustada Eesti elektrisüsteemi stabiilsus. Saartalitlusvõime tagamise teenusega kindlustatakse Eesti võime iseseisvalt hakkama saada olukorras, kui riik peaks olema eraldatud Balti riikide või Mandri-Euroopa elektrisüsteemist.
Seda, kas saartalitluse olukorras hakkama saamiseks on igal ajahetkel saadaval piisavalt elektritootmisvõimsusi, analüüsib ja hindab süsteemihaldur ehk põhivõrguettevõtja Elering. Seletuskirja kohaselt on Elering hinnanud, et minimaalne juhitavate võimsuste vajadus Eesti elektrisüsteemis on umbes 1000 MW.
Saartalitlusvõime tagamise teenuse tagamiseks teeb Elering tehnoloogianeutraalse riigihanke, mille peamine tingimus on, et elektritootja peab olema võimeline pakkuma järjest tootmisvõimsust 10 päeva. Seletuskirja kohaselt on saartalitlusvõime tagamise teenuse hankimise hinnanguline kulu suurusjärgus 34 miljonit eurot aastas.
Lisaks muudab eelnõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ülevõtmiseks tarbimiskajas osalemise ja elektrisalvestuse reeglistikku. Eelnõu kohaselt lisatakse seadusesse sätted, millega vähendatakse topeltmaksustamise kaotamise kaudu elektrisalvestuse opereerimise kulusid, täpsustatakse tarbimiskaja õiguslikku raamistikku, elektriarvete nõudeid ja võetakse lõpptarbijate juures kasutusele kauplemisperioodil netomõõtmise põhimõte.
Valitsuse algatatud tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduse täiendamise seaduse (liidu piiravate meetmete direktiiv) eelnõuga (584 SE) võetakse Eesti õigusesse üle ELi direktiiv, mis käsitleb sanktsioonirikkumisega seotud kuritegude määratlemist ja nende eest mõistetavaid karistusi. Muudatuse järgi käsitletakse liidu piiravate meetmete rikkumist direktiivi kohase rahapesu eelkuriteona.
Eesti õiguses tehakse eelnõuga kaks muudatust. Tööalasest ELi õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatud tegevusvaldkondade loetellu lisatakse ELi piiravad meetmed ning täpsustatakse rahvusvahelise sanktsiooni seadust klausliga, et teavitaja kaitset käsitlevad sätted laienevad ka rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumistest teavitamisele.
Eelnõu eesmärk on kehtestada ühtsed reeglid ELi piiravate meetmete rikkumiste ja nende eest mõistetavate karistuste määramiseks, et tagada sanktsioonide ühtne rakendamine. Seletuskirja järgi aitab see avastada ja ennetada rikkumisi, toetades ELi õiguse järgimist ja eesmärkide saavutamist.
Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (589 SE) järgi peab elutähtsa teenuse osutaja, kelle teenuse toimimiseks hädavajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis, tagama ühenduse vähemalt kahe tehnoloogiliselt erineva elektroonilise side teenuse kaudu, et vähendada katkestuste riski ja kindlustada teenuse järjepidevus.
Samuti näeb eelnõu ette, et välisriigis asuva elutähtsa teenuse osutaja infosüsteemide üle teeb edaspidi järelevalvet Riigi Infosüsteemi Ameti asemel teenuse toimepidavust korraldav asutus elutähtsa teenuse osutajate üle tehtava järelevalve raames.
Esimene lugemine – kaks eelnõu
Rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmetest Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamine“ eelnõu (629 OE) kohaselt nimetatakse märtsi lõpus valitsuse liikmeteks asunud Andres Suti ja Igor Taro asemel keskpanga nõukokku Riigikogu liikmed Mart Võrklaev ja Tarmo Tamm.
Eesti Panga nõukogu on keskpanga järelevalveorgan, mis koosneb Riigikogu fraktsioonide esindajatest ja valdkonna asjatundjatest. Iga Riigikogu fraktsioon esitab nõukogusse ühe oma liikme ning nõukogu esimees esitab neli valdkonna asjatundjat. Nõukogu liikmed nimetab ametisse Riigikogu.
Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (patsiendi elulõpu tahteavaldus) eelnõu (604 SE) loob inimestele võimaluse loobuda elu pikendavatest tervishoiuteenustest.
Eelnõu kohaselt saavad elulõpu tahteavalduse koostada täisealised teo- ja otsusevõimelised inimesed, samuti piiratud teovõimega isikud, kui arst peab neid pädevaks oma tervise üle otsustama. Arsti kohustuslik nõustamine tagab, et otsus oleks põhjalikult läbi mõeldud. Soovi korral võib hiljem tahteavaldust muuta või tühistada. Tahteavaldus esitatakse tervise infosüsteemis digitaalselt, erandina ka paberil, kui inimene ei ole digipädev – sellisel juhul sisestab andmed tervishoiutöötaja.
Eelnõu kohaselt saab tahteavalduses määrata, milliseid tervishoiuteenuseid inimene elu lõpus soovib või milliste osutamise keelab. Tahteavalduses võib loobuda kõigist elu pikendavatest tervishoiuteenustest, näiteks elustamisest, kunstlikust hingamisest, sondiga toitmisest, dialüüsist, antibiootikumravist, keemiaravist ja operatsioonidest. Loobumine on seotud inimese tahteavalduses kirjeldatud terviseseisundi saabumisega, mille fikseerib arst ja mis on tahte rakendamise eelduseks. Eutanaasiat ega abistatud enesetappu ei ole võimalik tahteavaldusega soovida.
Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2027. aastal, et tagada piisav aeg IT-arenduste valmimiseks, arstide koolitamiseks ja avalikkuse teavitamiseks.
Sündmused
Kell 10 – Riigikogu esimees Lauri Hussar ja riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu osalevad langenud kaitseväelaste mälestamise ja pärgade asetamise tseremoonial Tapa sõjaväelinnakus.
Kell 10 – Eesti-Suurbritannia parlamendirühma esimees Kristo Enn Vaga kohtub Suurbritannia Välisministeeriumi Põhja-ja Kesk-Euroopa osakonna juhataja Ruth Wisemaniga.
Välislähetused
19.–25. aprill
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann osaleb Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi korraldataval parlamentaarse võrgustiku konverentsil Washingtonis Ameerika Ühendriikides.
22.–24. aprill
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Marko Mihkelson osaleb Ukraina-NATO parlamentidevahelise nõukogu kohtumisel Wiesbadenis Saksamaal.
22.–25. aprill
Riigikogu liige Helle-Moonika Helme osaleb palvushommikusöögil Erbilis Iraagis.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
