Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, kultuuriminister Indrek Saar ja maaeluminister Tarmo Tamm.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele ministrite kompetentsuse, maksukeskkonna ja uue poliitilise kultuuri kohta.

Kultuuriminister Indrek Saar vastab küsimusele Liberty mõisa ja Vabaõhumuuseumi kohta.

Maaeluminister Tarmo Tamm vastab küsimustele sordiseemne kasvatuse võimaliku jätkamise kohta Eesti Taimekasvatuse Instituudi Jõgeva Seemnekeskuses ja maaeluministri plaanide kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Jätkub teisipäevasel istungil Riigikogu tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (354 SE) esimene lugemine.

Eelnõu eesmärk on anda Vabariigi Presidendile õigus ja kohustus mitte nimetada ministriks isikuid, kes ministri ametisse ei sobi. Minister peab olema usaldusväärne, ilma kehtivate kuriteo eest määratud karistusteta ja täielikult teovõimeline Eesti Vabariigi kodanik, kes valdab vabalt eesti keelt.

Teisipäevasest istungist lükkus kolmapäevase istungi päevakorda Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Eesti Vabaerakonna fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine rahvastiku vähenemisega seotud probleemide läbitöötamiseks“ eelnõu (343 OE) esimene lugemine.

Eelnõu näeb ette moodustada Riigikogu rahvastiku kuueliikmeline probleemkomisjon kõikide fraktsioonide esindajatest. Komisjoni ülesanne on uurida riiklike poliitikate põhialuste, valdkonna arengukavade, valitsemisala arengukavade ja programmide hetkeseisu ning teha ettepanekuid olukorra parandamiseks.

Kolmas lugemine – 1 eelnõu:

Valitsuse algatatud rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (278 SE) võtab Eesti õigusesse üle kaks Euroopa Komisjoni vastavat direktiivi, mis tagavad kolmandatest riikidest imporditud rakkude ja kudede vastavuse Euroopa Liidu ohutus- ja kvaliteedistandarditele. Eelnõu täpsustab, et uudse ravimi tootmiseks kasutatavate rakkude ja kudedega seotud teave peab olema jälgitav vähemalt seni, kuni see jõuab ravimi tootjani. Direktiivide rakendumise järel peab Ravimiamet registreerima Euroopa Liidu koepangaregistris kõik ettevõtted, kes tegelevad rakkude ja kudede hankimise ning käitlemisega ja kellele on antud vastav tegevusluba, seal hulgas impordisertifikaat.

Seletuskirjas märgitakse, et rakkude ja kudede käitlemisega tegeleb Eestis praegu üheksa ettevõtjat, kellest kaks tegeleb rakkude ja kudede impordiga kolmandatest riikidest. Seaduse jõustumisel tuleb neil kahel ettevõtjal taotleda vastav impordisertifikaat. Uudse ravimi tootja tegevusluba on välja antud ühele ettevõtjale. Uudne ravim on geeniteraapiaks või somaatilise raku teraapiaks ettenähtud ravim või koetehnoloogiline toode. Alates 29. aprillist 2017 antakse kõikidele hangitud ja käideldud rakkudele ning kudedele ja nendest valmistatud toodetele kordumatu Euroopa kood, mis koosneb annetuse ja toote identifitseerimistunnustest.

Teine lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja India Vabariigi kohtulikult karistatud isikute üleandmise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (375 SE) näeb ette Eesti ja India vahelise kohtulikult karistatud inimeste üleandmise kokkuleppe ratifitseerimist. Kokkuleppe eesmärk on anda inimestele võimalus kanda karistust oma koduriigis. Kokkulepet saab rakendada vaid juhul, kui üleandmise tingimustega on nõustunud nii karistatud inimene kui mõlemad riigid. Riikidel on õigus anda armu, amnestiat või kergendada karistust kooskõlas oma riigi põhiseadusega.

Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (320 SE) tehakse mitmeid muudatusi, mille eesmärk on isikute parem maksekäitumine ja efektiivsem maksukogumine. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekul laiendatakse avalikuks tehtavaid andmeid. Nii peavad käibemaksukohustuslased hakkama maksuhalduri veebilehel ära tooma kvartaalselt deklareeritud käibemaksu summa ning ettevõtte töötajate arvu.

Eelnõu muudab paindlikumaks maksuvõla ajatamise. Seni on maksuvõlga olnud võimalik ajatada vaid selle olemasolul. Muudatuse kohaselt on võimalik edaspidi taotleda selle ajatamist etteulatuvalt, kui maksumaksja teab, et ta ei suuda täita talle teadaolevat tähtajalist maksukohustust.

“Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020”. 2016. aasta täitmise aruanne
Ettekandja kultuuriminister Indrek Saar

Esimene lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (380 SE) näeb ette alternatiivsete tubakatoodete aktsiisiga maksustamise, et kaotada ebavõrdne konkurents alternatiivsete ja klassikaliste tubakatoodete vahel. Alternatiivne tubakatoode on näiteks e-sigarettide täitevedelik, vesipiibutubakat asendavate aurukivide maitsestamiseks kasutatav vedelik, tubaka tahke aseaine kasutatavad aurukivid jm.

Alternatiivsete tubakatoodete aktsiisimääraks saab 0,2 eurot tubakavedeliku milliliitri kohta või 0,2 eurot milligrammi kohta, kui toode on geeljas. Ühe sigareti aktsiis on tänavu ja 2018. aastal ligikaudu 0,1 eurot. Ühele milligrammile tubakavedelikule vastab umbes 5,6 sigaretti. Tubaka tahke aseaine aktsiisimäär on sarnane suitsetamistubaka aktsiisimääraga, mis on alates 2018. aastast 76,84 eurot kilogrammi kohta. Võimaliku piirikaubanduse mõjude leevendamiseks kehtestatakse alternatiivsetele tubakatoodetele madalam aktsiis kui sigarettidele.

Alternatiivsete tubakatoodete maksustamise tulemusena laekub 2018. aastal riigieelarvesse täiendavalt umbes 1,1 miljonit eurot.

Samuti muudetakse sigarite ja sigarillode aktsiisimäär sigarettide aktsiisimääraga sarnaselt kahekomponendiliseks (kehtiv aktsiisimäär on 211 eurot 1000 sigari või sigarillo kohta), see hakkab koosnema fikseeritud summast toote koguse kohta ja toote hinnast sõltuvast proportsionaalsest osast. Alates 2018. aastast on sigarite ja sigarillode aktsiisimäär 151 eurot 1000 sigari või sigarillo kohta ja 10 protsenti nende maksimaalsest jaehinnast. Sigarettide aktsiisimäär 2018. aastal on 69,5 eurot 1000 sigareti kohta ja 30 protsenti nende maksimaalsest jaehinnast. Muudatuse tulemusena laekub 2018. aastal eelarvesse täiendavalt 0,1 miljonit eurot.

Eelnõuga vähendatakse aktsiisimaksmisega seotud ettevõtjate halduskoormust. Tubakatoodete maksumärkide üle paberipõhine arvepidamine asendub elektroonilise andmekogu abil arvepidamisega, mis lihtsustab ka maksuhalduri tööd. Edaspidi ei pea ettevõtja trükkima aktsiisikauba veoks nõutavat saatelehte elektroonilisest andmekogust. Maksuhaldur kontrollib saatelehe olemasolu elektroonilisest süsteemist. Kaotatakse notariaalselt kinnitatud dokumendi esitamise nõue aktsiisilao territooriumi ja hoone kasutamise õiguse kohta, sest maksuhaldur saab vajaliku teabe vastavast elektroonilisest andmekogust.

Muudetakse aktsiisi maksmise korda kaugmüügil, andes aktsiisikauba vastuvõtjale võimaluse maksta aktsiisi. Kehtiva korra alusel peavad teises liikmesriigis asuvad kaugmüüjad valima aktsiisi maksmiseks maksuesindaja, kuid paljudel juhtudel seda ei tehta. Muudatuse kohaselt vastutab kaugmüügil aktsiisi eest aktsiisikauba vastuvõtja, et tagada aktsiisimaksmise kohustuse täitmine. Aktsiisikauba vastuvõtja ei vastuta aktsiisi maksmise eest, kui kaugmüüja on valinud aktsiisi maksmiseks maksuesindaja.

Valitsuse algatatud „Lepingu Eesti Vabariigi valitsuse ja Taani Kuningriigi vahel investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitsmise kohta“ muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (379 SE).

Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud Euroopa Liidu õigusega – eelkõige puudutavad need asutamisvabadust ning kapitali ja maksete vaba liikumist. Seega reguleerib liikmesriikide investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist Euroopa Liidu õigus ning liikmesriikide kahepoolsetel lepingutel puudub sisuline mõte. Küll aga võib nende lepingute puhul tekkida vastuolu Euroopa Liidu õigusega siis, kui vaidluse lahendamisel vahekohtus kerkivad olulised Euroopa Liidu õiguse tõlgendamise küsimused, mida peaks kolmandas riigis asuva vahekohtu asemel lahendama hoopis Euroopa Kohus. Euroopa Komisjon on selle vastuolu välistamiseks pidanud vajalikuks liikmesriikide omavaheliste lepingute lõpetamist ning ka viie liikmesriigi vastu rikkumismenetluse alustanud.

Lepingut tuleb enne selle lõpetamist muuta, kuna selle sätete järgi kehtib leping selle jõusoleku ajal tehtud investeeringute suhtes veel kümme aastat pärast lepingu lõpetamist. Leping muudetakse nii, et selle lõpetamisel lõpeks täielikult ka lepingu kohaldamine.

Eesti ja Taani vahelise investeeringute kaitse lepingu lõpetamine on vajalik selleks, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide EL liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine. Varem on Eesti lõpetanud kahepoolsed investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingud Itaalia ning Tšehhiga. Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eestil analoogsed lepingud sõlmitud Austria, Hispaania, Hollandi, Kreeka, Leedu, Läti, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Ühendkuningriigi ja Taaniga.

Sündmused

Kell 9.15 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Pärnu Kutsehariduskeskuse koolinoortega (Pärnu).

Kell 9.30 – Riigikogu aseesimees Taavi Rõivas külastab ettevõtet Skeleton.

Kell 10.30 – Praxise seminar koostöös sotsiaalkomisjoniga “Kuidas Eestis vananeda aktiivselt ja väärikalt” (konverentsisaal).

Kell 13 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Kõrgõzstani suursaadiku Kubanychbek Omuralieviga (ruum L253).

Kell 14 – Eesti-Aafrika parlamendirühma aseesimees Oudekki Loone kohtub Etioopia saadikuga Brüsselis Teshome Toga Chanakaga (ruum L240).

Välislähetused

19. – 21. veebruar
Väliskomisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus osaleb Euroopa ja Balkani väliskomisjoni esimeeste kohtumisel Prištinas, Kosovos.

20. – 21. veebruar
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross osaleb Euroopa ja USA suhteid edendava projekti Transatlantic Renewal Project ümarlaual Kiievis, Ukrainas.

21. – 22. veebruar
Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso on kohtumistel Rootsi kaitseministri ja parlamendi Rikstagi riigikaitsekomisjoni esimehega Stockholmis.

21. – 24. veebruar
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Eesti delegatsiooni juht Mart Nutt ja delegatsiooni liige Jaanus Marrandi osalevad OSCE Parlamentaarse Assamblee talveistungil ja Alalise Komitee istungil Viinis, Austrias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside