Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ning sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele ühistranspordi, aktsiisimaksude, kaitsekulude, usuvabaduse kaitse ning elanikkonnakaitse ja rakkerühma raporti kohta.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo vastab küsimusele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kava kohta info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistide osas.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva vastab küsimustele töövõimetoetuse saajate ja töövõimetuspensionäride kohtlemise kohta tulumaksu arvestamisel ning hoolduskoormuse ja võrdse kohtlemise kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (alaealiste õigusrikkujate kohtlemise muutmine) eelnõu (453 SE), mis loob Eestis alaealiste õigusrikkujate kohtlemiseks uue süsteemi. Alaealistele määratava maksimaalse aresti pikkust vähendatakse 30. päevalt kümnele. Alaealiste komisjonide rolli hakkavad täitma menetlejad. Eelnõu eesmärk on vähendada alaealiste korduvaid õigusrikkumisi.

Kriminaalmenetluses luuakse võimalus paigutada vahistatud alaealine vangla asemel kinnisesse lasteasutusse. Aresti asemel soodustab eelnõu teiste, alaealistele sobivamate ja mõjusamate mõjutusvahendite kasutamist. Väiksemate rikkumiste puhul saab eelnõu järgi jätta väärteomenetluse alustamata, kui alaealine heastab tekitatud kahju. Ühtlasi loob eelnõu võimaluse kasutada alaealiste mõjutusvahendeid vajadusel ka 18–21-aastaste puhul, kui isik sarnaneb arengutasemelt pigem alaealise kui täiskasvanuga.

Valitsuse algatatud 2017. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (510 SE) kohandab eelarvekulusid seoses muutunud vajadustega. Kulude ja tulude kogumaht selle tulemusel ei muutu. Täpsustuvad ministeeriumide ja teiste asutuste jooksva aasta kulud. Samal kombel on jooksva aasta riigieelarve muudatusi tehtud igal sügisel.

Kokku esitas valitsus Riigikogule 54 muudatusettepanekut. Euroraha kaasfinantseerimise jäägi arvelt suunatakse kolm miljonit eurot sotsiaalteenuste osutamiseks, sh erivajadustega laste rehabilitatsiooniks ja abivahendite järjekorra likvideerimiseks. Kaasrahastamise jäägist suunatakse ka laboriseadmete soetamiseks kokku 1,4 miljonit eurot Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Maaeluministeeriumi alla kuuluvatele asutustele. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas suunatakse 2,4 miljonit eurot valitsuse hariduskulude toetusfondi kohalikele omavalitsustele õpetajate palga tarbeks. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala sees suunatakse ravimite eelarveülejäägist 100 000 eurot Põlva haiglale, et nad saaksid paremini koostööd teha Tartu Ülikooli kliinikumiga. Samuti läheb ravimite eelarveülejäägi arvelt 186 000 eurot kiirabiteenusele ja 14 000 eurot Kihnu helikopteriplatsi tarbeks, mida on vaja kiirabiteenuse osutamiseks. Peale nende tehti eelarveraha ümbersuunamisel veel rida muudatusi.

Teine lugemine – 6 eelnõu:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Riigi 2016. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (500 OE).

Riigi majandusaasta koondaruande eesmärk on anda ülevaade riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest ning võimaldada Riigikogu kontrollifunktsiooni teostamist valitsuse suhtes. Samuti annab aruanne valitsusele võimaluse selgitada oma tegevust ning esitada Riigikogule vajalik informatsioon, et teha uued eelarvelised otsused.

Dokument sisaldab tegevusaruannet (riigi üldised majandusnäitajad, avaliku ja valitsussektori finantsnäitajad, valitsussektori töötajate arv, tööjõukulud ja keskmine palk, tegevuskava täitmine ning riigi sisekontrollisüsteemid), riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruannet, täiendavat informatsiooni kohalike omavalitsuste ning avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Koondaruande juurde kuulub ka Riigikontrolli kontrolliaruanne.

Valitsuse algatatud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (513 SE) korrastab kõrgemate riigiteenijate ning prokuröride palgasüsteemi. Kõrgemate riigiteenijate palk hakkab sõltuma tarbijahinnaindeksist ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasvust. Prokuröride palk hakkab sõltuma riigi peaprokuröri sissetulekust.

Prokuröride palk hakkab sõltuma peaprokuröri palga suurusest. Iga kalendriaasta 1.aprilliks indekseeritakse kõrgeim palgamäär indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Riigi peaprokurörile, õiguskantslerile, riigisekretärile ja riigikontrolörile hakatakse makstakse igakuiselt 20 protsenti ametipalgast esinduskuludeks.

Pärast indekseerimist loetakse kõrgemate riigiteenijate järgmise aasta kõrgeimaks palgamääraks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud kõrgeim palgamäär. Esimene indekseerimine toimub järgmise aasta 1.aprillil, kuid Riigikogu liikmete, presidendi ja ministrite puhul toimub palgamuutus uue Riigikogu koosseisu ajal.

Valitsuse algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (518 SE) näeb ette tõsta represseeritute toetus 192 eurolt 230 eurole. Samuti nähakse ette 230-eurone sotsiaaltoetus neile, kes saadeti Eestist sunniviisiliselt tuumakatastroofi piirkonda katastroofi tagajärgi likvideerima.

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (517 SE) järgi tekib isal võimalus jääda isapuhkusele senise kümne tööpäeva asemel 30 päevaks. 18-kuusele vanemahüvitise perioodile lisandub veel kuu, mis on mõeldud isadele. Ilma hüvitist vähendamata saab töist tulu teenida kuni pool vanemahüvitise ülempiirist ehk 2018. aastal 1544 eurot kuus. Rohkem teenides on alati tagatud hüvitis vanemahüvitise määras, mis tuleval aastal on 470 eurot. Samuti saavad vanemad ise otsustada, kas ja kuidas nad soovivad vanemahüvitise saamist lapse esimesel kolmel eluaastal peatada ja taasalustada. Vanemahüvitist hakatakse arvestama rasedusele eelnenud 12 kuu järgi. Eelnõu järgi kehtestatakse ka kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni.

Valitsuse algatatud Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (512 SE) kehtestatakse Eesti Haigekassa tulubaasi etapiline laiendamine ja sellega seotult riigieelarvest kulude üleviimine Eesti Haigekassasse.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt moodustub ravikindlustuse tulubaas riikliku ravikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osast, mis moodustab 13 protsenti töötava inimese tasudelt. Samuti on kehtiva regulatsiooni kohaselt käesoleva eelnõuga üle viidavate teenuste rahastamine riigieelarveline kohustus. Teenuseid rahastab kas Sotsiaalministeerium või Terviseamet.

Eelnõuga kehtestatakse Eesti Haigekassa tulubaasi etapiline laiendamine ja sellega seotult riigieelarvest kulude üle viimine Eesti Haigekassasse. Valitsus kinnitas 23. aprillil riigi eelarvestrateegia 2018–2021 läbirääkimiste raames Eesti Haigekassa tulubaasi laiendamise ja otsustas panustada selle eelarvesse 2018. aastal 7 protsenti, 2019. aastal 10 protsenti, 2020. aastal 11 protsenti, 2021. aastal 12 protsenti ja 2022. aastal 13 protsenti mittetöötava vanaduspensionäri pensioni kohta.

Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (514 SE) näeb ette suurenenud ravivajadusega inimestele nende ravimitele tehtud kulutuste hüvitamist suuremas määras. Nii parandatakse suurte ravimikuludega inimeste jaoks ravimite kättesaadavust.

Esimene lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud maakatastriseaduse, maapõueseaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eelnõu (533 SE).

Selleks, et Maa-amet saaks vastavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnaga seotud ülesanded Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele (KEMIT) üle anda, on vaja muuta õigusakte, millega Maa-ametile on pandud infosüsteemide ning registrite pidamisega seotud ülesanded. Eelnõuga viiakse Maa-ameti IKT-valdkonna konsolideerimisega seotud infosüsteemide volitatud töötleja määramine määruse tasandile. Sellisel juhul ei pea tulevikus muutma edaspidi seadust olukorras, kui on vaja muuta  volitatud töötlejat.

Eelnõu peamine eesmärk on tõsta Keskkonnaministeeriumi valitsemisala siseselt IKT haldamise ja arendamise efektiivust ning infosüsteemide turvalisust. Maa-ameti sisuteenused tuginevad 90 protsenti infotehnoloogial. Seletuskirjas märgitakse, et riigi põhiregistrite pidamisel on vastutuse jagunemine väga oluline. Selleks, et riiklikult tähtsate infosüsteemide töötamine ja arendamine oleks tagatud ega tekiks õigusselgusetust tööülesannete ja vastutuse jaotuses Maa-ameti ja KEMIT-i vahel, on vaja sätestada võimalikult täpselt kummagi asutuse pädevus infosüsteemide pidamisel. IKT teenuste koondamine valitsemisala ühe asutuse alla, kelle ülesandeks on kogu ministeeriumi valitsemisala asutuste infosüsteemide arendamine ja haldamine, aitab vähendada teenuste osutamisel dubleerimist ja sellest tulenevat ebaefektiivsust.

Valitsuse algatatud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli 2016. aastal Kigalis tehtud muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu (528 SE).

Montreali protokolli reguleerimisalasse lisatakse fluorosüsivesinikud (HFC). Muudatuse olulisemaks eesmärgiks on HFC-de kasutamise järk-järguline piiramine ning seeläbi globaalse kliimasoojenemise vähendamine. Nimetatud aineid kasutatakse peamiselt konditsioneerides külmutus- ja jahutussektoris, aerosoolides, tulekustutussüsteemides ning vahutootmises.

Seletuskirjas märgitakse, et osoonikihti kahandavate ainete kasutamise piiramine on olnud globaalne eesmärk juba rohkem kui 30 aastat. 22. märtsil 1985 sõlmiti osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ning 16. septembril 1987 sõlmiti osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll. Eesti ühines Viini konventsiooni ja Montreali protokolliga 11. septembril 1996 vastu võetud seadusega. Viini konventsioonil ja Montreali protokollil on 197 osalisriiki. Viini konventsiooni peamiseks eesmärgiks on inimeste tervise ja looduskeskkonna kaitsmine osoonikihi kahanemisega seotud kahjulike mõjude eest. Montreali protokolli peamiseks eesmärgiks on osoonikihti kahandavate ainete kasutamise piiramine, seades lõppeesmärgiks nende ainete täieliku kasutusest kõrvaldamise.

Kigali muudatus sisaldab meetmeid HFC heitkoguste vähendamiseks ja see aitab rakendada Pariisi kokkulepet, eelkõige hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi, et piirata temperatuuri tõusu veelgi, et see jääks 1,5 °C piiresse võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega. Kigali muudatus võimaldab 21. sajandi lõpuks ära hoida ülemaailmse õhutemperatuuri tõusu hinnanguliselt 0,5 kraadi võrra. Seega on Kigali muudatusel oluline positiivne mõju loodus-ja elukeskkonnale.

Kigali muudatus võeti vastu Montreali protokolli osaliste 28. kohtumisel, mis toimus 10.–15. oktoobrini 2016 Rwandas Kigalis. Muudatuse ratifitseerimisega ei kaasne Eesti õiguse muutmise vajadust sest ELis reguleerib HFC-sid otsekohalduv vastav määrus. Muudatus toob kaasa Montreali protokolli liikmemaksu suurenemise seniselt 80 838 USD hinnanguliselt kuni 187 000 USD.

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: väljasõiduistung Riigikontrolli, ülevaade Riigikontrolli tööplaanist, Riigikontrolli arvamusest Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa reservide haldamise praktikast, Riigikontrolli arvamusest fiskaalpoliitika teemal.

Välislähetused

20. – 22. november
Väliskomisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus osaleb ettekannetega Euroopa Parlamendi arengukomisjoni ja välisasjade komisjoni ühisistungitel rahvusparlamentidega Brüsselis Belgias.

21. – 22. november
Õiguskomisjoni liige Liisa Oviir osaleb ettekandega Euroopa Parlamendi parlamentidevahelise naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni istungil „The Istanbul Convention: combating violence against women at national and EU level“ Brüsselis Belgias.

21. – 23. november
Balti Assamblee (BA) Eesti delegatsiooni esimees Aadu Must ja aseesimees Johannes Kert osalevad V Põhjamõõtme parlamentaarsel foorumil Brüsselis Belgias.

21. – 24. november
Riigikogu liige Barbi Pilvre osaleb poliitilise kommunikatsiooni konverentsil „Political Communication in Times of Crisis: New Challenges, Trends & Possibilities“ Zürichis Šveitsis.

22. – 24. november
Riigikogu liige Arto Aas esineb sõnavõtuga Ukraina parlamendi korraldataval küberkaitseteemalisl arutelul „TAIEX High-Level Workshop on Cyber-Security“ Kiievis Ukrainas.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]