Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ja kultuuriminister Heidy Purga.

Peaminister vastab Riigikogu liikmete küsimustele lühinägeliku valitsemise, pantvangikriisi, sõnade ja tegude, riigiettevõtte kahjumi, Eesti ettevõtetes töötavate kolmandatest riikidest pärit isikute riigikeele oskuse, energiavarustuse ning WHO lepinguga seonduva kohta.

Haridus- ja teadusminister vastab Riigikogu liikmete küsimustele õpetajate palkade, õpetajate ja õpetajate tingimuste kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu

Valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (303 SE) muudetakse kulude jaotust programmide tegevuste lõikes ning vahendite jaotust kulude ja investeeringute vahel. Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus algatada riigieelarve seaduse muutmise vahendite kogumahtu muutmata hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu.

Teine lugemine – seitse valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõu

Jätkub teisipäevasel täiskogu istungil pooleli jäänud valitsuse usaldusküsimusega seotud valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (tagasipöörduja toetus, kojukanne, arvelduskonto küsimused) eelnõu (295 SE) arutelu. Eelnõu järgi lõpetatakse välismaalt tagasipöörduja toetuse maksmine neile, kes asuvad Eestisse elama pärast 2024. aasta 1. jaanuari, ning toetuse määramine 2029. aasta 1. aprillil. Praegu saab toetust 36 inimest.

Eelnõuga oli algselt kavas võimaldada Sotsiaalkindlustusametil keelduda hüvitise kojukandest, kui mõnd muud hüvitist makstakse hüvitise saaja arvelduskontole. Teise lugemise eel eelnõusse tehtud muudatusega võetakse sellekohased sätted eelnõust välja ja jäetakse praegu kehtiv põhimõte muutmata. See tähendab, et ka edaspidi on võimalik näiteks pension lasta posti teel koju kanda, isegi kui Sotsiaalkindlustusamet maksab mõnd muud hüvitist hüvitise saaja arvelduskontole.

Samuti tehti eelnõusse muudatus, millega täpsustatakse erihoolekandeteenuse rahastamise ja teenuse osutamiseks lepingu sõlmimisega seonduvat ning muudetakse toetatud töötamise teenuse aluseid. Erivajadusega inimesed on pikaajalist kaitstud tööd saanud seni pilootprojekti raames, kuid kuna katseperiood lõpeb, siis soovitakse eelnõuga alates järgmisest aastast tagada toetatud töötamise teenus riigiteenusena. Muudatused aitavad Sotsiaalkindlustusametil tagada erivajadusega inimestele uue eelarveaasta algusest sujuvama ülemineku uuele teenusele. Töötamise toetamise teenuse sisu täpsustamisega luuakse selgem teenuse kirjeldus, kus on sõnastatud töö pakkumise võimalus kaitstud tingimustes ja teenuseosutaja juures neile, kes iseseisvale tööle ei liigu. 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga plaanitakse eraldada erihoolekandeteenuste baaseelarvesse lisavahendeid kokku 6,11 miljonit eurot, millest plaanitakse rahastada ka vähemalt 170 töötamise toetamise teenuse kohta.

Lisaks lükatakse muudatusettepanekuga ühe aasta võrra edasi kinnise lasteasutuse teenusega seonduvate muudatuste jõustumise aeg. Varem vastuvõetud muudatuste järgi sooviti anda Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalast Sotsiaalministeeriumi haldusalasse Maarjamaa Hariduskolleegiumis osutatav kinnise lasteasutuse teenus, selle eelarve, kinnisvara ning muuta senist teenuse korraldust. Teenuse terviklikuks üleandmiseks vajalikud ettevalmistused on aga võtnud kauem aega ja teenuse korraldust ei ole võimalik 2024. aasta 1. juulist üle anda, mistõttu lükatakse kinnise lasteasutuse teenusega seonduvate muudatuste jõustumise aeg ühe aasta võrra edasi kuni 2025. aasta 1. juulini.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitasid Riigikogu liikmed sellele 50 muudatusettepanekut. 16. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda. Pärast esindajate ettekandeid ja läbirääkimisi toimub eelnõu lõpphääletus.

Samuti lükkus tänase istungi päevakorda valitsuse usaldusküsimusega seotud valitsuse algatatud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (lähtetoetused) eelnõu (293 SE) muudab paindlikumaks apteekrite lähtetoetuse saamise tingimused ning annab lähtetoetuse taotlemise võimaluse ka õdedele.

Eelnõu kohaselt on apteekritele makstava lähtetoetuse suurus 15 000 eurot kolme aasta kohta ja 25 000 eurot töötamise perioodiga viis aastat. Praegu on ette nähtud lähtetoetus viie aasta kohta suurusega 15 000 eurot. Töötamise varasemal lõppemisel luuakse eelnõuga toetuse proportsionaalse tagasimakse võimalus. Toetuse saamiseks jääb kehtima nõue asuda tööle tõmbekeskustest väljaspool asuvas apteegis koormusega vähemalt 30 tundi nädalas.

Samuti nähakse eelnõuga ette lähtetoetus õdedele. Õde võib lähtetoetust taotleda, kui ta on registreeritud õena tervishoiukorralduse infosüsteemis ega ole töötanud õena vähemalt viis viimast aastat. Sarnaselt eriarstidega võib õde taotleda lähtetoetust, kui ta asub õena tööle töökoormusega vähemalt 30 tundi nädalas haiglavõrgu kavas nimetatud haiglas või üldarstiabi osutava tervishoiuteenuse osutaja juures väljaspool Tallinna, Tartut või nendega vahetult piirnevaid omavalitsusi. Lähtetoetuse suurus on 30 000 eurot ning toetusi hakkab menetlema Terviseamet.

Lähtetoetuste maksmise tingimused ja kord kehtivad eriarstidele 2012. ning apteekritele 2015. aastast. Sellest ajast on suunatud lähtetoetuse abil tõmbekeskusest eemale tööle 94 arsti, kuid apteekrite lähtetoetuse saamise tingimused ei ole olnud piisavalt paindlikud ja seetõttu pole ükski apteeker seni lähtetoetust saanud.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitasid Riigikogu liikmed sellele 200 muudatusettepanekut. 16. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda. Pärast usaldusküsimusega seotud eelnõu esindajate ettekandeid ja läbirääkimisi toimub eelnõu lõpphääletus.

Viimaks lükkus tänase istungi päevakorda ka valitsuse usaldusküsimusega seotud valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (294 SE), mis annab väikelaste vanematele paremad sotsiaalsed garantiid nende endi või laste haiguse puhuks ning võimaldab neil paremini ühitada töö- ja pereelu.

Muudatus lahendab viimastel aastatel korduvalt õiguskantsleri ja lapsevanemate tõstatatud probleemi vanemapuhkuselt tööle naasvatele vanematele esimesel tööaastal haigus- ja hooldushüvitise maksmisel. Praegu võtab Tervisekassa ajutise töövõimetuse hüvitiste arvutamisel aluseks inimese isikliku, töövõimetuslehe algusele eelnenud kalendriaastal saadud ja sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Kui töövõimetuslehele jäämisele eelneval aastal oli vanem lapsega kodus ja tal puudus võimalus teenida tulu, siis maksab Tervisekassa lapsevanemale esimesel tööaastal pärast vanemapuhkuselt naasmist haigus- ja hooldushüvitist mitte rohkem kui töötasu alammääralt.

Eelnõuga luuakse Tervisekassale seaduslik alus maksta lapsevanemale või lapsendajale esimesel tööaastal pärast vanemapuhkust haigus- ja hooldushüvitist kas lähtuvalt lapsevanema enda eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud tulust või talle vanemapuhkuse vältel makstud jagatava vanemahüvitise suurusest, võttes seejuures aluseks inimesele soodsama variandi.

Kuna haigushüvitise arvestuse muutmine nõuab nii Sotsiaalkaitseameti kui ka Tervisekassa infosüsteemide arendust, siis jõustuvad muudatused eelnõu kohaselt järgmise aasta 1. juulil.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitasid Riigikogu liikmed sellele 100 muudatusettepanekut. 16. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda. Pärast usaldusküsimusega seotud eelnõu esindajate ettekandeid ja läbirääkimisi toimub eelnõu lõpphääletus.

Valitsuse usaldusküsimusega seotud valitsuse algatatud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (297 SE), millega muudetakse maksumenetluse tõhustamiseks dokumentide elektroonilise kättetoimetamise reegleid.

Eelnõu kohaselt loetakse juriidiliste isikute puhul dokumendid kättetoimetatuks viie tööpäeva möödumisel nende üleslaadimisest e-maksuametisse või nende edastamisest meilile. Praegu eeldab dokumentide kättetoimetamiseks lugemine seda, et juriidiline isik kas avab dokumendid e-maksuametis või kinnitab e-kirjaga nende kättesaamist. Eelnõuga piiratakse ka füüsiliste isikute õigust saada dokumente paberkandjal – inimene kaotab selle õiguse, kui ta on dokumendi elektrooniliselt juba kätte saanud.

Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda. Pärast usaldusküsimusega seotud eelnõu esindajate ettekandeid ja läbirääkimisi toimub eelnõu lõpphääletus.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitasid Riigikogu liikmed sellele 200 muudatusettepanekut. 16. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda. Pärast usaldusküsimusega seotud eelnõu esindajate ettekandeid ja läbirääkimisi toimub eelnõu lõpphääletus.

Valitsuse usaldusküsimusega seotud valitsuse algatatud ravimiseaduse, ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (299 SE) viib ravimiseaduse kooskõlla ELi õigusega, vähendab halduskoormust ravimituru osapooltele ning aitab parandada ravimite kättesaadavust ja arendada apteegiteenuseid.

Kui praegu tuleb ravimite apteeki tagastamisel koostada ja allkirjastada üleandmise-vastuvõtmise akt, siis eelnõu kohaselt võimaldatakse tarbijatel ravimijäätmeid tagastada lihtsustatud korras. Samuti antakse apteekidele võimalus viia läbi ravimitega reisimise nõustamist ning väljastada Ravimiameti asemel ravimitega reisimiseks vajalikke Schengeni tunnistusi. Muu hulgas lubatakse eelnõuga apteegil arsti retsepti alusel valmistatud või jaendatud ravimeid väljastada ka teistele apteekidele, võimaldades patsientidel saada ravimeid kätte neile sobivast apteegist.

Lisaks soovitakse eelnõuga parandada müügiloata ravimite kättesaadavust patsiendile olukorras, kus puuduvad muud võimalused kroonilise või eluohtliku haiguse raviks ning innovaatiliste ravimite ja meetodite kättesaadavus on jäänud patsiendile ainsaks võimalikuks lahenduseks. Samuti kaasajastada müügilubade regulatsiooni ja ravimireklaami nõudeid ning arendada ravimialast tegevust. Esimese ja teise lugemise vahel lisati eelnõule ka veterinaarravimeid puudutav säte.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitasid Riigikogu liikmed sellele 203 muudatusettepanekut. 16. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda. Pärast usaldusküsimusega seotud eelnõu esindajate ettekandeid ja läbirääkimisi toimub eelnõu lõpphääletus.

Valitsuse usaldusküsimusega seotud valitsuse algatatud maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu (296 SE), millega sätestatakse riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise tasudele kaheksa-aastane üleminekuperiood. Üleminekuperioodi jooksul suureneb riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise tasu igal aastal kuni 50 protsendi ulatuses kehtiva tasuga võrreldes, kuni jõutakse maa uute maksustamishindadega kooskõlas olevate uute tasumääradeni.

Eelnõu eesmärk on võimaldada tootjatel tõusnud maksustamishindadega järkjärguliselt kohaneda, sealhulgas leevendada hinnasurvet tarbijaile. Uuel aastal jõustuvad maapõueseaduse muudatused, mille kohaselt on riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise aastane tasumäär kolm protsenti maa maksustamishinnast.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 19. oktoobril ning tähtajaks esitasid Riigikogu liikmed sellele 201 muudatusettepanekut. 16. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda. Pärast usaldusküsimusega seotud eelnõu esindajate ettekandeid ja läbirääkimisi toimub eelnõu lõpphääletus.

Valitsuse usaldusküsimusega seotud valitsuse algatatud liiklusseaduse ja autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu (302 SE) esimest lugemist. Päevane teekasutustasu määr, mis praegu on 9–12 eurot, jääb eelnõu kohaselt vahemikku 4–40 eurot. Aastane teekasutustasu määr tõuseb praeguselt 500–1300 eurolt 200–2000 euroni. Teekasutustasu määrade diferentseerimisel maksavad saastavamad ja raskemad veokid proportsionaalselt rohkem kui vähem saastavamad sõidukid. Lisaks muutuvad eelnõuga trahvimäärad inimestele, kes lubavad teisi sõitma või juhivad ise veoautot teekasutustasu tasumata või kui teekasutustasu on tasutud väikesemas määras.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 19. oktoobril ning tähtajaks esitasid Riigikogu liikmed sellele 209 muudatusettepanekut. 16. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda. Pärast usaldusküsimusega seotud eelnõu esindajate ettekandeid ja läbirääkimisi toimub eelnõu lõpphääletus.

Esimene lugemine – 12 eelnõu

Riigikogu liikme Varro Vooglaiu algatatud karistusseadustiku täiendamise seaduse eelnõu (76 SE) eesmärk on karistusseadustikku täiendava kuriteokoosseisu lisamine, et tagada ravimite manustamise vabatahtlikkus ja selle osana vaktsineerimisvabaduse põhimõte.

Valistususe algatatud Riigikogu otsuse „Riigigarantii andmine Euroopa Investeerimispangale Ukraina ülesehitamise toetamiseks“ eelnõuga (336 OE) tehakse ettepanek toetada Euroopa Investeerimispanga (EIB) poolt Ukraina toetamiseks loodud fondi (EU4U) 10 miljoni euro suuruse riigigarantiiga. Garantii andmine toetuse asemel võimaldab hajutada kulusid tulevikku, olles samal ajal solidaarne teiste riikidega Ukraina toetamisel. Garantii suurus on samas suurusjärgus Läti ja Leedu planeeritava osalusega EU4U fondis. Koostöös teiste ELi liikmesriikidega aitab Eesti kaasa Ukraina makromajandusliku stabiilsuse taastamisele ning riigi kohese vastupanu- ja taastumisvõime tugevdamisele. See aitab tagada Ukraina valitsemissektori võla jätkusuutlikkust ja riigi võimet täita oma finantskohustusi. EIB kaudu tegutsemine on tõhusam, et saavutada abi piisavalt suur mõjuala ja tulemuslikkus, samuti aitab see vältida Ukraina ametiasutuste halduskoormuse suurendamist. Euroopa Liidu eelarve tagatised, millega ka EIB tegevusi Ukrainas on varem toetatud, on 2023. aastaks ammendunud. Loodud fondi kogutava rahaga saab EIB jätkata oma tegevust Ukrainas, mida hetkel EIB-l oma jõul pole võimalik teha. Fondi saavad panustada ELi liikmesriigid, Euroopa Komisjon, huvitatud riigid ja partnerid. Lisaks laenuressursile on fondis kavandatud 100 miljonit eurot tehnilise abiga seotud tegevusteks.

Riigikogu liikme Mart Maastiku algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (243 SE) näeb ette võrdsustada mopeedidega need B-kategooria sõidukid, mille lubatud täismass on kuni 2500 kilogrammi ja suurim füüsiliselt piiratud kiirus 45 kilomeetrit tunnis ning võimaldada selliste sõidukite juhtimist vähemalt 14-aastastel isikutel, kellele on antud AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Isamaa fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine mõttekoja SALK poolt valimiste mõjutamisega seotud asjaolude uurimiseks“ eelnõuga (251 OE) soovitakse luua komisjon, mis uuriks ajakirjanduses esitatud väiteid mõttekoja SALK tegevuse kohta Riigikogu valimiste mõjutamisel.

Riigikogu liikmete Anti Poolametsa, Helle-Moonika Helme ja Varro Vooglaiu algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (85 SE) eesmärk on surrogaatemaduse eest sanktsiooni karmistamine.

Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Arvo Alleri ja Martin Helme algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (80 SE) soovitakse muuta alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust, et vähendada elanike maksukoormust. Eelnõuga langetatakse diislikütuse aktsiisi. Seletuskirja kohaselt energia jaehinna alla surumine aitab kaasa elanike toimetuleku ning ostujõu säilimisele, hoiab ettevõtete konkurentsivõimet ning vähendab tööpuuduse kasvu.

Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa ja Anti Poolametsa algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (84 SE) soovitakse langetada pliivaba bensiini aktsiisi. Seletuskirja kohaselt energia jaehinna alla surumine aitab kaasa elanike toimetuleku ning ostujõu säilimisele, hoiab ettevõtete konkurentsivõimet ning vähendab tööpuuduse kasvu.

Riigikogu liikmete Kert Kingo ja Rene Koka algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (83 SE) soovitakse muuta tulumaksuseaduse 1. aprillil 2023 jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena suurendatakse töötaja isikliku sõiduauto hüvitise maksuvaba piirmäära.

Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu (308 SE) abil tehtavate muudatustega koondatakse seni kolme erineva loamenetluse – hoonestusloa, vee erikasutuse keskkonnaloa ja ehitusloa – nõuded üheks meretuulepargi hoonestusloa taotluseks. Kolme senise loamenetluse liitmisel tekkiv meretuulepargi hoonestusloa taotlemine on küll mahukam kui seni iga menetlus eraldi, ent see on kiirem, kuna dokumentide esitamist ja eri toiminguid on kokkuvõttes vähem.

Edaspidi mereala tuulepargi hoonestusloale lisaks ehitusluba ja veeluba ei anta. Eri menetluste ühendamine võimaldab vähendada nii taotlejate kui ka menetlejate koormust ja kiirendada loamenetluste protsessi. Muuhulgas koondatakse keskkonnamõjude hindamise toimingud vähematesse menetlusetappidesse, viies mitu seni üksteisele järgnenud hindamistegevust samaaegseks ja vähendatakse seega keskkonnamõjude hindamise etappidele kuluvat aega. Samuti lihtsustatakse eelnõuga elektrituulikute ja päikeseparkide uuendamist ja kehtestatakse menetluse riigilõiv uutele hoonestusloa taotlustele ja nendele, kes soovivad üle minna ühendloa menetlusse.

Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga (224 SE) viiakse infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga Eesti riiklik õigus vastavusse ELi määrusega, mille põhieesmärk on parandada koostööd veebisisu vahendajatega sh veebiettevõtted, MTÜd, seltsid ja uudisteportaalid, et tõhustada terroristliku veebisisu eemaldamist. Terroristlikuks sisuks peetakse seda, kui postitusega õhutatakse või ülistatakse terroriaktide sooritamist. Samuti käib sinna alla rühmituste tegevuse propageerimine või levitatavad detailsed juhised terroriaktide toimepanekuks. Regulatsioon puudutab vaid avalikke veebilehti. Veebimajutuse pakkujad on kohustatud terroristliku sisu esinemise korral selle eemaldama või blokeerima sellele juurdepääsu. Reeglites on kokkuleppele jõudnud Euroopa Liit, neid toetavad veebimajutusteenuse pakkujad, nagu Google, Facebook, X ja YouTube ning riikidevahelist koostööd korraldab EuroPol.

Lisaks muudetakse karistusseadustikku selliselt, et isikuid saaks vastutusele võtta mitte üksnes avalikult, vaid ka näiteks modereeritud foorumites ja gruppides tehtud üleskutsete eest. Tegu on kevadel Riigikogu menetlusest välja langenud eelnõuga, mille valitsus uuesti algatas.

Valitsuse algatatud vangistusseaduse, karistusseadustiku, kriminaalhooldusseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine) eelnõu (227 SE) eesmärk on lahendada vangistusseaduse rakendusalas praktikas tõusetunud probleeme, soodustada üleminekut digitaalsele asjaajamisele vanglas ning avardada kinnipeetavate võimalusi tehnoloogiat kasutada.

Eelnõuga avardatakse kinnipeetavate võimalusi, mis aitavad neil ühiskonda naasta. Eelnõu järgi on kinnipeetavatel võimalik kasutada enam internetti, ent seda jätkuvalt piiratud arvul lehekülgedel. Eesmärk on, et nad saaks ligi näiteks oma digitoimikule, tutvuda seadustega, teha halduskaebusi või haridusteed jätkata. Samuti võimaldatakse avavangla kinnipeetavatel ja lühiajalise väljasõidu ajal kasutada mobiiltelefoni, mille kaudu saab vangla vajadusel vangiga kontakti. Ühtlasi võimaldatakse eelnõu järgi vangidele hõlpsamini lühiajalisi kokkusaamisi, näiteks videosilla vahendusel.

Lisaks vähendatakse eelnõuga maksimaalse kartserikaristuse pikkust, et viia sätted kooskõlla rahvusvaheliste soovitustega. Eelnõu järgi peab kahe kartserikaristuse vahele jääma mõistlik aeg, mis ei saa olla lühem kui kaks ööpäeva. Selline paus peab olema ka siis, kui piirmäär on täis ehk kui vang on olnud kartseris järjest 14 päeva. Tegu on kevadel Riigikogu menetlusest välja langenud eelnõuga, mille valitsus uuesti algatas.

Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu (226 SE) näeb ette Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise. Eelnõus on viis statuudi muudatust, millest kolm on seotud keelatud relvade kasutamisega ning üks tsiviilelanike vastase sõjategevusega ning üks kustutab artiklis 124 sisalduva üleminekusätte.

Komisjoni istung

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruandest „Elektriga varustamise kindlus Eestis“, kutsutud kliimaminister Kristen Michal, rahandusminister Mart Võrklaev, riigisekretär Taimar Peterkop, Eesti Energia AS juhatuse esimees Andrus Durejko, Elering AS juhatuse esimees Kalle Kilk, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen, Riigikontrolli auditijuht Silver Jakobson ning Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmused

Kell 9.15 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas külastab Laagri Kooli.

Kell 10–16.30 – Arenguseire Keskuse hariduskonverents “Kuidas tagada õpetajate järelkasv?” Info päevakava ja esinejate kohta ning osalemiseks registreerumine siin (Riigikogu konverentsisaal ja videosild Worksupi kaudu).

Kell 11.30 – Riigikogu esimees Lauri Hussar avab Peeter Lauritsa isiknäituse „Biotoopia – eluvormide parlament“ (Toompea lossi kunstisaal).

Kell 14.30 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Poola parlamendi spiikri Szymon Hołowniaga (videosild).

Kell 14.30 – Eesti–Rumeenia parlamendirühm kohtub Rumeenia välisministeeriumi aseministri Daniela Gîtmaniga.

Välislähetused

18.–26. november
Majanduskomisjoni liige Andres Sutt osaleb tuumaenergia õppereisil Tokyos Jaapanis.

23.–26. november
Riigikogu liikmed Martin Helme, Rain Epler ja Arvo Aller osalevad Euroopa Identiteedi ja Demokraatia partei kongressil Lissabonis Portugalis.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]