Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning keskkonnaminister Marko Pomerants.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele korruptsiooni ja automaksu kohta.

Keskkonnaminister Marko Pomerants vastab küsimustele suurtööstuse surve kohta metsanduses, RMK vastu algatatud uurimise kohta Leisi ja Karula valla raiete näitel ning metsaraie mahtude kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 1 eelnõu:

Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja Finantsinspektsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõuga (359 SE) rakendatakse Eestis ELi turukuritarvituse määrus, mis kehtestab reeglid väärtpaberituru, sealhulgas börsi kuritarvitamise vältimiseks, et takistada ebaseaduslikku tegevust väärtpaberitega kauplemisel. Turukuritarvitused ilmnevad peamiselt siseinfo kasutamise reeglite rikkumise või turuga manipuleerimisena. See kahjustab turu läbipaistvust ja usaldusväärsust ning investorite huve.

Eelnõu täiendab finantsinspektsiooni pädevust. Näiteks, kui kehtiva seaduse järgi saab finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, et nõuda teabe avalikustamise kohustuse täitmist, siis eelnõu kohaselt võib finantsinspektsioon ise infot avalikustada, kui seda ei ole nõuetekohaselt tehtud või parandada valeinfot, mis võiks mõjutada väärtpaberite hinnaliikumist turul. Samuti võib ta hoiatada avalikkust toime pandud rikkumise eest, et investorid ei lähtuks tehingute tegemisel vääratest eeldustest. Nii on finantsinspektsioonil võimalik rikkumistele reageerida kiiremini ja paindlikumalt.

Samuti on lisatud finantsinspektsiooni kohustus koostada ja avalikustada rikkumiste kohta saadud teavituste töötlemise kord. Kehtivas seaduses sellist kohustust ei ole ja teavitaja ei tea näiteks, kas ja kuidas on finantsinspektsioonil kavas temaga lisainfo saamiseks ühendust võtta.

Eelnõu tõstab turukuritarvituste sunniraha määra. Maksimummäär füüsilise isiku rikkumise korral tõuseb vastavalt 2 miljonilt eurolt 5 miljoni euroni ning juriidilise isiku puhul 10 miljonilt eurolt 12 miljonile eurole. Esimese rikkumise korral saab füüsilisele isikule määrata sunniraha kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot, kehtivas seaduses on see vastavalt 1200 ja 3200 eurot. Juriidilisele isikule kasvab sunniraha esimese rikkumise korral 3200 eurolt kuni 32 000 euroni ja järgmistel kordadel 32 000 eurolt kuni 100 000 euroni.

Teine lugemine – 5 eelnõu:

Valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (juriidilise isiku ja tema juhatuse või seda asendava organi asukoht) eelnõu (347 SE) loob võimaluse juhtida Eesti ettevõtteid välismaalt. Praegu peab nii äriühing kui ettevõtte juhatus asuma Eestis. Juhul kui Eesti ettevõtet soovitakse juhtida välismaalt, tuleb ettevõttel määrata Eesti asukohaga kontaktisik, kelleks saab olla näiteks notar, advokaat või audiitor.

Muudatus loob lisaks Eesti ettevõtjatele lisavõimalusi eelkõige E-residentide tegevuse jaoks. E-residentsuse projekti eesmärk on hõlbustada välisriikide ettevõtjatel Eestis pakutavate e-lahenduste kasutamist, sealhulgas juriidiliste isikute asutamist ning kuulumist nende juhtorganitesse. Praegu peab aga Eestis registreeritud ettevõtete asukoht olema kohapeal. Nüüd kehtestatakse regulatsioon, mis võimaldab ettevõtte juhtimist piiri tagant. Ettevõtjatele muutub kohustuslikuks esitada äriregistrile oma e-posti aadress, mille esitamine on praegu vabatahtlik.

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (189 SE) on välja töötatud vajadusest viia Eesti seadusandlus kooskõlla EL direktiiviga, mille eesmärgiks on lihtsustada vaba liikumise raames töötajatele ja nende pereliikmetele antud õiguste kasutamist ja tagada nende mittediskrimineerimine kodakondsuse alusel. Direktiivi kohaldatakse tööga seotud valdkondades, nt juurdepääs tööturule, töölepingu- ja töötingimused, juurdepääs sotsiaal- ja maksusoodustustele, ametiühingute liikmelisus, töötajate laste juurdepääs haridusele jm. Lisaks näeb direktiiv ette igas liikmesriigis kontaktpunkti määratlemise, kes seirab liikmesriigi töötajate ja nende pereliikmete vastavate õiguste järgimist. Eelnõu kohaselt on selleks kontaktpunktiks Eestis soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.

Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (361 SE) võetakse üle ELi kohustus, mille kohaselt peab aastaks 2020 liikmesriikides tarbitud transportkütustest moodustama taastuvast allikast toodetud kütus ehk biokütus 10 protsenti kütuste koguenergiast. 2015. aasta seisuga kasutati Eestis transpordis 0,2 protsenti taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuseid, põhiliselt roheelektrit.

Eelnõu muudatuse kohaselt tekib alates järgmise aasta maist kütuse müüjatele kohustus müüa kütust, mis sisaldab vähemalt 3,1 – 3,3 protsendi energiamahu ulatuses biokütust. Esialgses eelnõus oli see kohustus alates tänavu maist. Biokütuse lisamise kohustust ei rakendata talvisele diislikütusele 2018. aasta novembrist kuni 2019. aasta märtsi lõpuni.

Alates 2019. aasta aprillist peab biolisandit tarbimisse lubatud kütuses olema 6,4 protsenti. 2020. aasta alguseks peab vastav tase olema vähemalt 10 protsenti ja mitte vähem kui 6,4 protsenti koguenergias tarbimisse lubatud kütuse igas liitris.

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (290 SE) muudab taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetusskeemi põhimõtteid. Tootjad, kes alustavad taastuvenergia tootmist pärast 2018. aasta 1. juulit, saavad toetust uue toetusskeemi alusel. Tuuleparkide puhul muutub toetusskeem alatest 2021. aastast. Eelnõu eesmärk on muuta toetusskeem tarbijale vähem koormavaks. Peale 2020. aastat seotakse toetuste maksmine riigi taastuvenergia eesmärgiga ning riik ostab taastuvenergiat täiendavalt vähempakkumise korras. Vähempakkumise korraldab valitsus majandus- ja taristuministri ettepanekul. Lisaks sellele eristatakse olemasolevaid tootjaid, kes saavad 12-aastase toetusperioodi lõpuni praegu kehtivate määrade alusel toetust edasi. Seega toimub olemasolevate toetuste järkjärguline vähenemine.

Keskkonnakomisjoni algatatud looduskaitseseaduse § 20 täiendamise seaduse eelnõuga (373 SE) viiakse looduskaitseseaduse § 20 põhiseadusega kooskõlla, et leevendada nende maaomanike olukorda, kes on riigilt oma maa järelmaksuga erastanud ning riik on hiljem nendele maadele seadnud intensiivsed looduskaitselised piirangud. Eelnõu toetab õiguskantsleri ettepanekut looduskaitseseaduse § 20 põhiseadusega kooskõlla viimise kohta.

Esimene lugemine – 5 eelnõu:

Valitsuse algatatud metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (396 SE) muudab metsaomanikule metsade majandamisotsuste tegemise selgemaks. Metsaseaduse olulisemad muudatused näevad ette alandada viljakate kasvukohatüüpide kuusikute raievanust ja soodustada lageraiele alternatiivsete raieliikide – turberaiete ja valikraie – kasutamist. Eelnõuga leevendatakse nendele seatud piiranguid. Käesoleval ajal kehtivad reeglid nende raieliikide kohta ei soodusta metsa efektiivset uuendamist.

Eelnõuga alandatakse raiumiseks lubatavate viljakates kasvukohtades kasvavate kuusikute keskmist vanust 60 – 70 aastani. Seletuskirjas märgitakse, et hetkel peab raiutavate kuusikute keskmine vanus olema minimaalselt 80 aastat. 80 aastase viljakate alade metsa kvaliteet on aga madalam, sest sellisest metsast umbes kolmandik on enamasti juure- ja tüvemädaniku tõttu kahjustatud. Muudatus puudutab umbes 4200 hektarit metsamaad, mis on 0,2 protsenti Eesti metsadest, millest 3000 hektarit on riigimets. Minimaalne raievanus ei kohusta metsaomanikku raiuma. Eesti metsade elurikkuse kaitseks tagatakse vastukaaluks salu- ja laanemetsade range kaitse täiendavalt 27000 hektari ulatuses. Vastavad alad on leitud riigimaadel ning RMK on peatanud seal metsade majandamise.

Eelnõuga välistatakse olukord, kus metsaomandi kasutamine sõltub piirinaabri otsustest ja tegevusest. Samuti kaotatakse piirangud vääriselupaiga suurusele, mis praegu on kuni 7 hektarit. Riigimaal tagatakse kaitse kõikidele vääriselupaiga määratlusele vastavatele aladele, eramaadel jätkub kaitse vabatahtlikkuse alusel.

Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (397 SE). Seadusemuudatused on vajalikud keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) asutamiseks, mis koondab kõik erinevate keskkonnalubadega seotud taotlused, nende menetluse, juba välja antud load ühte infosüsteemi. See muudab keskkonnalubade väljastamise, loaga seotud seire ja aastaaruandluse lihtsamaks, samuti lihtsustab andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust. Keskkonnaloa taotlemine muutub odavamaks, kvaliteetsemaks ja kiiremaks.

Seletuskirjas märgitakse, et esimeses etapis aastatel 2015-2017 luuakse komplekslubade menetlemise funktsionaalsus ning teises etapis aastatel 2017-2019 lisatakse valdkondlikud keskkonnaload, samuti asendatakse viis erinevat infosüsteemi. Andmekogu asutab keskkonnaminister.

Uus andmekogu aitab vähendada bürokraatiat ja riigiga suhtlemise halduskoormust, seda ennekõike eeltäidetud aastaaruannete, andmete ühte kohta koondamise ja KOTKASe kaudu käiva infovahetuse kaudu.

Valitsuse algatatud alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõus (381 SE) kavandatavad alkoholiseaduse muudatused puudutavad alkoholimüüki, alkohoolse toote esitlust ja järelevalvet. Alkohoolsete jookide nähtavust kaupluses vähendatakse sellega, et need tuleb paigutada eraldi teistest kaupadest ja nende väljapanek ei tohi olla nähtav väljastpoolt müügikohta. Kauplustes, mille müügisaali pindala on üle 450 m², ei tohi alkohoolse joogi väljapanek olla nähtav ülejäänud müügisaalist.

Eelnõuga kohustatakse müüjat veenduma, et alkoholi ostja on täisealine. Alaealisele alkoholimüügi keelu rikkumise ja salakaubaga kauplemise tuvastamiseks seadustatakse kontrolltehinguid ning suurendatakse trahvimäärasid.

Reklaamiseaduse muudatustega piiratakse alkoholireklaami sisu ja kujundust. Samuti keelatakse alkoholireklaam välireklaamina, sotsiaalmeedia võrgustikes ning reklaami ajalehe ja ajakirja lisaväljaannete esi- ja tagakülgedel. Keelatakse müügiedendusvõtted, mis annavad soodustusi alkoholi ostmisel suuremas koguses. Samuti keelatakse alkoholi kaubamärgiga seotud tarbijamängud ja postitused sotsiaalmeedias.

Valitsuse algatatud tolliseaduse eelnõu (374 SE) viib tolliseaduse kooskõlla Euroopa Liidu uute tollialaste õigusaktidega. Euroopa Liidu õigusakte kordavad sätted jäetakse seadusest välja ning muudetakse terminoloogiat.

Alates 2016. aasta 1. maist kehtib Euroopa Liidus uus tolliseadustik, mis ühtlustab tollireegleid liidu sees. Ettevõtja jaoks muutub tolliga seonduv lihtsamaks ning asjaajamine muutub paberivabaks.

Uue seadustiku peamine eesmärk on ühetaoliste nõuete kehtestamine ja tollivormistuse uude, ühetaolisse elektroonilisse keskkonda viimine kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Elektrooniline keskkond luuakse järk-järgult aastaks 2020 ning aastatel 2016–2020 rakendatakse üleminekusätteid.

Tolliformaalsused on senisest ulatuslikumalt sätestatud otsekohalduvates Euroopa Parlamendi ja nõukogu ning komisjoni määrustes ja tolliseaduse samasisulised sätted on vaja tunnistada kehtetuks: nt tollimaksu tagatise esitamise kord, majandusliku mõjuga protseduuride ja ajutise ladustamise sätted ning tollideklaratsiooni esitamise kord.

Edaspidi enam ei eristata vabatsoone tüüpide kaupa ning ära kaotatakse vabalaod. Nii nagu eriprotseduuride hulka kuuluvate erinevate töötlemisviiside koondamine, on ka vabatsoonide tüüpide ja vabalao kaotamise eesmärk ühise tolliõiguse läbipaistvamaks ja lihtsamaks muutmine. Läbivalt on vaja Eesti õigusaktide terminoloogia kooskõlla viia tolliseadustikuga. Kuna muudatuste maht on suur, siis seaduse muutmisel seaduse loetavus kannataks, seetõttu koostati uue seaduse eelnõu, kus ühtlasi ajakohastatakse ka sätted, mis otseselt tolliseadustikust tulenevalt muutmist ei vaja: jäetakse välja haldusmenetluse seadust kordavad sätted, täiendatakse esinduse regulatsiooni, muudetakse tolliteenuse kulu arvutamise korda, täiendatakse seadust andmekogude sätetega, täpsustakse riigi omandisse toodud kauba sätteid, vähendatakse väärteokoosseise.

Eelnõuga ei muudeta Maksu- ja Tolliameti ülesandeid tollialaste õigusaktide rakendamisel, tolli tegevuseks vajalike ruumide andmist, vormiriietuse sätteid, salajase koostöö sätteid, Eesti tollitariifistiku haldamist, tolliformaalsusi reisirongis, kaitseotstarbelise kauba ja diplomaatide kauba tolliformaalsuseid, sõiduki massi rahvusvahelise tunnistuse väljastamise korda, TIR-märkmike kasutamise loa andmise korda, riikliku järelevalve sätteid.

Lisaks terminite ajakohastamisele muudetakse maksukorralduse seaduses, käibemaksuseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses tollimaksu ja aktsiiside tasumisega ning maksulao rajamisega seotud tagatise haldamise õiguslikke aluseid. Uueneb tollimaksu intressimäära arvutamise alus. Seadus on planeeritud jõustuma 1. mail 2017.

Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (386 SE) võetakse Eesti õigusesse üle konkurentsiõiguse eraõiguslikku rakendamist käsitlev direktiiv. Sätted reguleerivad muu hulgas nõudeid, mis tekivad konkurentsi kahjustavast kokkuleppest, ettevõtjate ühenduse otsusest või turgu valitseva seisundi kuritarvitamisest. Eelkõige puudutab see kartellikokkuleppeid ja monopoolse seisundi kuritarvitamisi. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 27. detsember 2016.

Eelnõu kohaselt on igal vastava kahju kannatanul võimalus saada kahju täielikku hüvitamist, mis tähendab otsese varalise kahju, saamata jäänud tulu ning viiviste hüvitamist. Kehtiva õiguse kohaselt saab kannatanud kindlaks teha üksnes tõlgendamise teel ning üldjuhul saamata jäänud tulu nõuda ei saa. Eelnõuga muudetakse vastavate nõuete viivise arvutamise algust, mille kohaselt tuleb viivist tasuda kahju tekkimisest kuni kahju hüvitamiseni. Kehtiva õiguse kohaselt alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas nõude hagi või maksekäsu kiirmenetluse avaldusena. Eelnõuga sätestatakse keelatud teo toimepanemisest tekkinud nõude aegumistähtajaks 5 aastat. Kehtiva õiguse kohaselt on nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Lisaks direktiivi ülevõtmisele antakse eelnõuga konkurentsiametile taas õigus teostada haldusjärelevalvet, mis tähendab teha ettekirjutusi kohaliku omavalitsuse üksusele, riigiasutusele või muule haldusülesandeid täitvale isikule.

Välislähetused

16. – 22. märts
Riigikogu liige Deniss Boroditš osaleb Aafrika koostööfoorumil Crans Montana Forum Marokos.

19. – 22. märts
Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Põhjamaade ja Balti riikide (NB8) spiikrite kohtumisel Gruusias.

20. – 21. märts
Riigikogu liige Anne Sulling on kohtumisel digitaalse agentuuri poliitikakomiteega (Comité d’orientation de l’Agence du Numérique) Pariisis, et tutvustada Eesti digiarenguid.

20. – 22. märts
Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso teeb lõpukõne küberturvalisuse teemal sümpoosionil Risks from a European Perspective Londonis.

20. – 25. märts
Riigikogu liige Kalle Palling osaleb “Future Leaders” programmis Pariisis, Prantsusmaal.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]