Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas siseminister Mart Helme peaministri ülesannetes, riigihalduse minister Jaak Aab ning keskkonnaminister Rene Kokk.

Mart Helme vastab küsimustele jälitustegevuse, poliitiliste valikute, ministri töö ja mitmekesisuse, võrdse kohtlemise, apteegireformi, siseministri hinges olevate okaste ning kõrghariduse kohta.

Jaak Aab vastab küsimustele maal elu võimalikkuse, riigireformi, prioriteetide, Ida-Virumaa tuleviku ning regionaalsete investeeringute kohta.

Rene Kokk vastab küsimustele rohelise põlevkivi ning metsanduse kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Esimene lugemine – viis eelnõu: 

Valitsuse algatatud riigikaitseseaduse eelnõuga (112 SE) luuakse ühtne ja terviklik kriisiolukordadeks valmistumise ja nende lahendamise raamistik, mis toetaks riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamist, rakendades selleks vajalikke abinõusid. Võetakse kasutusele kaitseolukorra mõiste, mis hõlmab endas nii erakorralist kui sõjaseisukorda. See võimaldab lähtuda riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtude ennetamisel, nendeks valmistumisel ja neile reageerimisel samadest alustest.

Täpsustatakse Vabariigi Valitsuse ja peaministri rolli kaitseolukorra lahendamisel ning suurendatakse kaitseolukorda lahendava asutuse volitusi. Kaitseolukorra juhtimine on viidud võimalikult madalale tasemele, et haldusesisene koostöö toimiks takistusteta ja oleks selge. Kaitseolukorra lahendamise juhtimisel on eelnõus lähtutud põhimõttest, et kaitseolukorras ei tohiks toimuda olemuslikke muudatusi riigivõimu teostamise põhimõtetest. Eelnõuga jaotatakse pädevused ja antakse selged volitused strateegilise tasandi ning operatiivtaktikaliseks juhtimiseks.

Luuakse ähvardavate ohtude ulatusest ja kahjustatavate õigushüvede olulisusest lähtuv isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete süsteem, millega tagatakse, et riik kohaldab neid piiravaid meetmeid, mis on vajalikud kriisiolukorra kiireks lahendamiseks ja demokraatliku ühiskonnakorralduse taastamiseks. Eelnõus lähtutakse, et olenemata olukorrast tuleb säilitada tasakaal põhiõiguste ja -vabaduste riive ulatuse ja intensiivsuse ning riivega taotletava eesmärgi kaalukuse vahel.

Eelnõu järgi peab iga asutus ja inimene täitma üldjuhul oma seniseid ülesandeid edasi ka kaitseolukorra ajal. Selleks, et tagada kaitseolukorra kiire lahendamine, täpsustatakse riigikaitseülesannete regulatsiooni ning määratakse isikutele riigikaitseülesanded. Riigikaitseülesanded määratakse näiteks elutähtsa teenuse osutajale, Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile, Eesti Rahvusringhäälingule, Eesti Haigekassale, Eesti Töötukassale ja õhukvaliteedi taseme hindajale. Lisaks täpsustatakse kohalike omavalitsus üksuste riigikaitseülesandeid. Püsivate riigikaitseülesannete määramise peamine eesmärk on tagada, et isikul või asutusel on piisavad vahendid ja personal kriisiolukorras riigi jaoks olulise ülesande koheseks ja kiireks täitmiseks.

Eelnõuga lisatakse riigikaitse eesmärkide hulka elanikkonna turvalisus.

Samuti ühtlustab eelnõu riigikaitseõiguse regulatsioone, sh lahendab kehtiva riigikaitseseaduse, hädaolukorra seaduse ja korrakaitseseaduse koos rakendamisel kerkinud probleeme ja kõrvaldab kehtivast õigusest dubleerivad ja vastukäivad regulatsioonid, ning koondab riigi sõjalise kaitse ja muud riigi julgeolekut puudutavad regulatsioonid võimalikult vähestesse loogiliselt süstematiseeritud õigusaktidesse. Eelnõus on ühendatud ja uuendatud seni eraldi seadustena kehtivad riigikaitseseadus, erakorralise seisukorra seadus ja riigikaitseliste sundkoormiste seadus.

Seletuskirjas märgitakse, et Eesti lähtub riigikaitses laiast käsitusest, mille kohaselt võimalike mittesõjaliste ja sõjaliste julgeolekuohtudega hakkama saamiseks panustavad riigikaitsesse vastavalt oma pädevusele nii sõjalise riigikaitse valdkonna kui ka tsiviilvaldkonna esindajad. Kaitseolukorra lahendamiseks või avaliku korra kaitseks võib riigil olla vaja võtta kasutusse või sundvõõrandada tsiviilsektorile kuuluvaid asju või panna isikutele ühekordseid töökohustusi ja kaasata neid korrakaitsesse. Eelnõuga täpsustatakse ja ühtlustatakse kehtivat asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise, töökohustuse panemise ja isikute korrakaitsesse kaasamise regulatsiooni, et tagada kiire ja paindlik tsiviilsektori ressursside kaasamine nii avaliku korra kaitsesse kui ka riigikaitsesse. Uudsena nähakse ette riivest tulenevalt hüvitise maksmine.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse (riigikaitsevastased süüteod) eelnõu (113 SE). Kaitseväeteenistusalaste süütegude näol on tegemist riigivastaste süütegude ühe eriliigiga, mis on suunatud sõjalise riigikaitse korraldamise ja kaitseväelise distsipliini vastu. Eksimused Kaitseväe ja kaitseväelise korra vastu võivad halvata riigi sõjalise valmisoleku, raskendada riigi kaitsmist, kujutada ohtu riigi või isikute seadusega kaitstud õigustele ja huvidele või seada ohtu Eesti riigi rahvusvaheliste sõjaliste kohustuste täitmise.

Muudatuste eesmärk on tagada, et kaitseväeteenistusalaste süütegude ning riigi kaitsevõime vastu suunatud süütegude eest ettenähtud karistused mõjuksid preventiivselt nii erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra kui ka loodava kaitseolukorra ajal ning mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ajal, samuti väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleva isiku poolt toimepandavate kaitseväeteenistusalaste süütegude suhtes.

Täiendatakse karistusseadustiku sätteid, mis näevad ette raskema karistuse (koosseisu raskendav asjaolu) teo eest, mis on toime pandud erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal, ka tegudele, mis on toime pandud kaitseolukorra, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ajal ning väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleva isiku poolt (salakuulamine, Kaitseväes võimuhaaramine, riigisaladuse ja salastatud välisteabe avalikustamine, mobilisatsioonikäsu täitmata jätmine ja kaitseväeteenistusest kõrvalehoidumine ning hukkuva sõjalaeva mahajätmine).

Lisaks tehakse kaitseväeteenistusalaste süütegude ja riigi kaitsevõime vastu suunatud süütegude juures muid muudatusi, et need oleks kooskõlas varasemalt tehtud muudatustega ametialaste kuritegude regulatsioonis ning karistusõiguse revisjoni põhimõtetega (näiteks dubleerivate koosseisude kaotamine, väärteo prejuditsioonist loobumine).

Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja karistusseadustiku ning teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal) eelnõuga (114 SE) tagatakse erakorralise seisukorra ning sõjaseisukorra ajal süüteo- ja kohtumenetluste kiire ja tõhus läbiviimine ning kohtute ressursi parem ja säästlikum kasutamine.

Süüteoasjade menetlemiseks planeeritud menetlejate, prokuratuuri ja kohtute ressurss ei pruugi olla piisav, et viia süüteo- ning kohtumenetlusi läbi samaväärselt tavaolukorraga ka erakorralises seisukorras või sõjaseisukorras, kus töökoormus võib kasvada või on süüteoasjade, tsiviil- või haldusasjade menetlemine muudel põhjustel raskendatud. Seetõttu on eelnõus esitatud muudatused, mis võimaldavad kiiremat menetlust ja õigusemõistmise läbiviimist või annavad rohkem aega menetlustoimingute tegemiseks.

Kriminaalmenetluses lihtsustatakse dokumentide vormistamise ja tõlkimise korda, kehtestatakse erisused erinevate toimingute tähtaegade osas, nähakse ette võimalus kohtuotsuse viivitamata täitmisele pööramiseks ning erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu menetluste peatamiseks. Kriminaalasja menetluse peatamisega kaasneb ka kriminaalasja aegumise peatumine. Väärtegude aegumine peatub erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajaks. Kuriteos kahtlustatavat võib kohtu loata kinni pidada jätkuvalt kokku kuni seitse ööpäeva. Lisaks pikeneb jälitustoiminguks loa vormistamise ja isikut tema suhtes tehtud jälitustoimingu tegemisest teavitamise aeg.

Kohtute töökorraldust muudetakse paindlikumaks. Riigikohtu esimees võib määrata kohtuniku tema nõusolekuta ajutiselt teenistusse teise sama astme või madalama astme kohtusse. Ühtlasi tekib riigikohtu esimehele õigus moodustada riigikaitsekolleegium ning käivitada see sõjaseisukorra ajal maakohtu või ringkonnakohtu juures riigi kaitsevõime ja kaitseväeteenistusalaste süütegude kiireks menetlemiseks.

Lisaks on eelnõu järgi võimalik edaspidi kohtuistungeid pidada ka väljaspool kohtu tavapärast tööaega, nt massiliste süütegude korral, kui see on õigusemõistmiseks vajalik.

Tsiviil- ja halduskohtumenetluses nähakse samuti ette, et erakorralisest seisukorrast ja sõjaseisukorrast tulenevatel erandlikel asjaoludel võib menetluse peatada ja anda kohtule võimalus vaadata asi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras.

Valitsuse algatatud perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse ja välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõuga (129 SE) täpsustatakse EL-i 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluva majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise rakenduskava rakendamist. Eelnõuga reguleeritakse täpsemalt Rahandusministeeriumi kui peamiselt liikmesriigi ülesannete täitja ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kui peamiselt korraldusasutuse ülesannete täitja vastutust rakenduskava ettevalmistamisel ja elluviimisel. Asutuste ülesanded jäävad sisuliselt samaks võrreldes 2018. aasta 1. septembrist ühtse toetuste rakendusteenuste pilootprojekti raames ümberstruktureerimise tulemusel määratuga. Lisaks leevendatakse väiksemamahuliste hangete korral riigihangete üldpõhimõtete järgimise kohustust.

Välissuhtlemisseaduses nähakse ette välisabist antava toetuse tagasinõudmisotsuse sundtäitemenetlusse andmise võimalus, mis on vajalik Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist antava toetuse, aga ka Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vahendite tagasinõudmiseks.

Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (130 SE) kehtestatakse ühelt poolt Eesti- siseselt rahvusvahelised standardid ja teiselt poolt võetakse üle EL-i direktiiv. Seeläbi tõhustatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist Eesti Vabariigis.

Sündmused

Kell 11.30 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas avab Ludmilla Siimu isikunäituse „Olemise ilu ja valu“ (Toompea lossi kunstisaal).

Kell 15.30 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott kohtub Tšehhi välisministri asetäitjaga Euroopa küsimustes Aleš Chmelařiga.

Kell 16 – Eesti-Tšehhi parlamendirühma esimees Aivar Sõerd kohtub Tšehhi välisministri asetäitjaga Euroopa küsimustes Aleš Chmelařiga.

Välislähetus

20.-25. jaanuar
ENPA delegatsiooni liige Raivo Tamm osaleb Aserbaidžaani eelvalimiste vaatlemisel Bakuus.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post [email protected]
päringud [email protected]