Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 22. aprilliks
Kell 12 – infotund
Infotunnis osalevad peaminister Kristen Michal, rahandusminister Jürgen Ligi ning regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.
Peaminister vastab küsimustele riigi juhtimise, Eesti majanduse konkurentsivõime, julgeolekuolukorra, Reformierakonna orbaniseerumise, Kiievi koefitsiendi ja toidujulgeoleku kohta. Rahandusminister vastab küsimustele põlevkivi kaevandamise õiguse ka kaevanduslubade kohta.
Kell 14 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – üks eelnõu
Valitsuse algatatud keskkonnajärelevalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti vahetu sunni kohaldamise õiguse laiendamine) eelnõuga (811 SE) antakse Keskkonnaametile õigus kasutada riikliku järelevalve tegemisel eriolukordades lisaks füüsilisele jõule ka gaasirelva, külmrelva (ennekõike teleskoopnuia) ja käeraudu. Volituste laiendamisega lisandub keskkonnainspektoritele täiendav väljaõpe, mis koosneb nii baas- kui ka jätkukoolitustest.
Muudatuse eesmärk on tagada Keskkonnaametis töötavate keskkonnainspektorite turvalisus ja võimaldada neil kasutada piisavalt abivahendeid, et reageerida keskkonnale tõsist kahju tekitavatele rikkumistele, näiteks ohtlike jäätmete põletamise, reovee vette või ohtlike ainete pinnasesse laskmise katkestamiseks. Seletuskirjas märgitakse, et inspektoritel peab olema võimalik adekvaatselt reageerida, rikkumine lõpetada ja vajadusel rikkuja kinni pidada.
Praegu on Keskkonnaametil salaküttimise ja kalastamise järelevalves õigus kasutada eriolukorras tulirelva. Eelnõu ei laienda tulirelva kasutamise õigust, see jääb ka edaspidi üksnes jahi-, metsa-, kalapüügi- ja lennundusseaduse alusel tehtava riikliku järelevalve juurde. Gaasi- või külmrelva võib eelnõu järgi kasutada juhul, kui muud meetmed ei anna tulemust.
Teine lugemine – kuus eelnõu
Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse (teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga) eelnõuga (784 SE) võetakse üle kaks ELi direktiivi: liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust käsitlev direktiiv (Rootsi direktiiv) ning direktiiv, millega viiakse nõukogu otsus vastavusse isikuandmete kaitset käsitlevate ELi õigusnormidega.
Rootsi direktiivi kohaselt peavad kõik ELi liikmesriikide õiguskaitseasutused vahetama teavet, mida on vaja süütegude tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks. Teabevahetus toimub üldjuhul ööpäev läbi töötavate ühtsete kontaktpunktide kaudu. Eelnõuga sätestatakse, et teiste ELi liikmesriikide õiguskaitseasutustele ja Europolile tuleb tagada oma riigi asutustega samaväärne ligipääs kuritegevust puudutavale teabele, et avastada ja ennetada kuritegusid, viia läbi kriminaalmenetlusi või kuritegevuse vastaseid operatsioone.
Terrorismialase teabevahetuse reeglid viiakse vastavusse liidu õigusnormidega, mis käsitlevad isikuandmete kaitset.
Riigikaitsekomisjoni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (ajateenistuse keelenõue) eelnõu (825 SE) kohaselt peavad kõik ajateenistusse asuvad kutsealused valdama alates 2027. aastast vähemalt B1-tasemel eesti keelt. Kui kutsealune ei ole haridust omandanud eesti keeles või tema keeleoskust ei ole võimalik andmekogude põhjal tuvastada, tuleb tal sooritada B1-taseme keeleeksam.
Eelnõu näeb ette, et kui kutsealune B1-taseme eksamit ei soorita, peab ta aasta jooksul läbima Integratsiooni Sihtasutuse korraldatava keelekursuse ning seejärel eksami uuesti tegema. Esmakordse keeleõppe läbimise eest tasub riik. Keelekursusel ja tasemeeksamil osalemise eest nähakse ette ka hüvitis. Keeleeksamil ja keelekursustel osalemise kogukulud – hinnanguliselt 400 000 eurot aastas – kaetakse riigieelarvest.
Kui kutsealune jätab korduvalt mõjuva põhjuseta keeleõppesse või tasemeeksamile minemata, saab Kaitseressursside Amet rakendada tema suhtes haldussunnimeetmeid, sealhulgas peatada juhtimis- või jahipidamisõiguse, aga ka kalastuskaardi või relvadega seotud lubade kehtivuse. Samu meetmeid saab praegu kasutada korduvalt ja põhjuseta terviseseisundi hindamisel osalemise või ajateenistusse ilmumise kohustuse täitmata jätmisel.
Eelnõu seletuskirja kohaselt eeldab ajateenistuse läbimine piisavat eesti keele oskust, et mõista käske, järgida ohutusnõudeid ja osaleda väljaõppes, ning muudatus võimaldab Kaitseväel keskenduda oma põhiülesandele ehk sõjaväelise väljaõppe andmisele.
Riigikaitsekomisjon soovis ajateenijatele keeleoskusnõude seada juba mullu novembris vastu võetud seadusega, ent kui president jättis selle välja kuulutamata, otsustati küsimus lahendada eraldi eelnõuga. Eelnõu töötas välja riigikaitsekomisjoni moodustatud töörühm, kuhu kuulusid Riigikogu liikmete kõrval Kaitseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Kaitseressursside Ameti, Haridus- ja Noorteameti ning Integratsiooni Sihtasutuse esindajad.
Eelnõu teise lugemise käigus täpsustati eelnõu sõnastust ning tõsteti kutsealuste terviseseisundi hindamisele või muudele kohustuslikele toimingutele ilmumise sunniraha ülemmäär 640-lt eurolt 1280-le eurole.
Kultuurikomisjoni algatatud kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (843 SE) täpsustatakse alustavaid õpetajaid puudutavat regulatsiooni. Eelnõu võimaldab kutseõppeasutusel sõlmida kuni kolmeaastase tähtajalise töölepingu kutseõpetajana tööle asuva inimesega, kes omandab samal ajal õpetaja kvalifikatsiooni, ning üldharidusainete õpetajaga, kes läbib kõrghariduse tasemel õpetajakoolitust või omab või omandab magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni. Nagu kvalifikatsiooninõuetele vastavatele õpetajatele kehtib ka neile eelnõu kohaselt õpetajate töötasu alammäär.
Seletuskirja kohaselt lubab eelnõu koolidel paindlikumalt värvata alustavaid õpetajaid olukorras, kus kvalifikatsiooninõuetele vastavaid kandidaate ei leidu. See toetab kutseõpetajate järelkasvu ning aitab leevendada õpetajate vananemisest ja tööjõupuudusest tulenevaid riske.
Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõupuudusega tegevusalade erisus) eelnõu (785 SE) eesmärk on leevendada kvalifitseeritud tööjõu puudust, mis piirab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja pidurdab majanduskasvu.
Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse seire- ning prognoosisüsteemi (OSKA) prognoosid näitavad, et igal aastal jääb Eestis puudu umbes 1400 tippspetsialisti ja 700 oskustöötajat, kelle vajadust Eesti haridussüsteemi lõpetajad ei kata. Eelnõuga asendatakse senine lühiajalise töötamise erisus tööjõupuudusega tegevusalade erisusega, mis võimaldab ettevõtetel värvata välistööjõudu paindlikumalt. Nendel tegevusaladel ei kohaldata sisserände piirarvu ega nõuta Töötukassa luba ning palgakriteeriumiks seatakse 80 protsenti Eesti keskmisest brutokuupalgast.
Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu koostatakse arvestades OSKA prognoose, ekspordi osatähtsust ja tegevusalade keskmist palgataset. Esialgse analüüsi kohaselt on suurim vajadus töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse valdkonnas, kuid loetelu ajakohastatakse vastavalt majanduskeskkonna muutustele ning valitsus kehtestab selle kuni viieks aastaks.
Et hoida tööturu vajaduste ja ühiskonna vastuvõtuvõime vahel tasakaalu, kehtestatakse erisuse alusel väljastatavatele elamislubadele aastane mahupiirang, mis sõltub majandusseisust: kasvuperioodil kuni 0,2 protsenti alalisest elanikkonnast ehk umbes 2600 luba ning muudes tingimustes kuni 0,1 protsenti alalisest elanikkonnast ehk umbes 1300 luba. Majandusseisu hindamisel lähtutakse Rahandusministeeriumi jooksva aasta SKP reaalkasvu prognoosist.
Eelnõu teise lugemise käigus täpsustati kasvuettevõtetele tehtavaid erisusi ja täpsustati seaduse senist sõnastust nähes ette, et edaspidi peab kohalik omavalitsusüksus jälgima, et tema territooriumil viibival välismaalasel oleks Eestis ajutiseks viibimiseks, elamiseks ja töötamiseks seaduslik alus ning kui välismaalasel puudub nimetatud seaduslik alus, siis peab kohalik omavalitsusüksus sellest Politsei- ja Piirivalveametit teavitama.
Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (ühtne luba) eelnõuga (786 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, mis reguleerib kolmandate riikide kodanike elamis- ja töötamisõigust ning tagab välistöötajate võrdse kohtlemise.
Edaspidi võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal vahetada tööandjat ilma uut elamisluba taotlemata ning piisab sellest, kui uus tööandja registreerib töökohavahetuse Politsei- ja Piirivalveametis. Uue tööandja juures töötamisel kehtivad tavapärased töötamise nõuded, näiteks palgakriteerium ja Töötukassa luba.
Töötamiseks antud elamisloa alusel võib välistöötaja edaspidi olla tööta kuni kolm kuud, kui elamisluba on kehtinud alla kahe aasta, ning kuni kuus kuud, kui elamisluba on kehtinud vähemalt kaks aastat. Erandjuhtudel võib töötuse periood pikeneda kuni üheksa kuuni. Pikema kui kolme kuu pikkuse töötaoleku puhul tuleb tõendada piisavate rahaliste vahendite olemasolu Eestis elamiseks.
Pikaajalise viisaga töötamisel Eestis viibivatel inimestel tekib eelnõu kohaselt õigus mitmetele sotsiaalkindlustushüvitistele, nagu vanemahüvitis ning töövõime- ja pensionihüvitised, kui nad töötavad tegelikult Eestis ja täidavad üldised kvalifitseerumistingimused. Peretoetused välistöötajatele ei laiene.
Arvestades viimastel aastatel kasvanud õigusrikkumiste hulka välismaalaste töölevõtul ning asjaolu, et trahvimäärad pärinevad 2010. aastast, ajakohastatakse eelnõuga ka juriidiliste isikute trahvimäärasid ning nähakse ette, et oluliste rikkumiste korral võib edaspidi määrata kuni 100 000 euro suuruse trahvi.
Valitsuse algatatud erakonnaseaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (585 SE) laiendatakse erakondade rahastamise järelevalve komisjoni uurimisvolitusi, sealhulgas luuakse volitusnormid, mille alusel saab kohustada erakonda, valimisliitu ning erakonna ja valimisliidu nimekirjas kandideerinud inimest, samuti üksikkandidaati, erakonna sidusorganisatsiooni ja kolmandaid isikuid esitama komisjonile dokumente, teavet ja selgitusi.
Eelnõuga täpsustatakse annetuse mõistet ja keelatud annetuste kataloogi ning muudetakse keelatud annetuse vastuvõtmisele kohaldatavaid tagajärgi. Muudatuse kohaselt lisatakse seadusesse tähtaeg – 30 päeva alates annetuse saamisest –, mille jooksul on annetuse saajal võimalik kanda keelatud annetus annetuse teinud isikule tagasi. Tähtaja möödumisel tuleb keelatud annetus kanda riigi tuludesse.
Eelnõuga laiendatakse ka erakonna sidusorganisatsiooni mõistet, nii et sidusorganisatsiooniks olemine ei sõltu edaspidi üksnes sellest, kas erakond on sihtasutuse või mittetulundusühingu asutaja või liige. Samuti täpsustatakse erakondade aruandluskohustust ning nähakse ette, et erakonnad peavad edaspidi avaldama poliitiliste kulude all ka uuringute ja andmekorje kulud. Lisaks kaotatakse eelnõuga erakondadele laenulepingutest tulenevate kohustuste summa ülempiir, mis praegu on 25 protsenti erakondadele riigieelarvest eraldatavast summast.
Teise lugemise käigus esitati eelnõule 15 muudatusettepanekut ja neid kõiki palus juhtivkomisjon arvestada täielikult. Muuhulgas täpsustati aktiivse valimisperioodi pikkust, lisati eelnõusse viide ELi poliitreklaami läbipaistvuse määrusele, täpsustati Euroopa Parlamendi eelarvest pärinevate keelatud annetuste tagastamise reegleid jmt.
Esimene lugemine – viis eelnõu
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed huvihariduse kättesaadavuse parandamiseks“ eelnõuga (826 OE) tehakse valitsusele ettepanek töötada välja meetmed laste huvihariduse kättesaadavuse parandamiseks.
Seletuskirjas märgitakse, et Eesti inimarengu aruanne 2026 „Haridus ühiskonna peeglis“ toob ühe fookusena välja huvihariduse kättesaadavuse probleemid. Huviharidust ei võeta Eestis veel piisavalt olulise osana haridussüsteemist, kuigi huviharidust ei tohiks kuidagi võtta lihtsalt vaba aja veetmise viisina, vaid kogu ühiskonda turvalisemaks ja paremaks tegeva ennetusmeetmena.
Eelnõu esitajate hinnangul on vaja välja töötada meetmed huvihariduse kättesaadavuse suurendamiseks sotsiaalmajanduslikult vähem kindlustatud perede laste ja väljaspool maakonnakeskusi elavate laste seas. Samuti tuleks suurendada 16–19-aastaste noorte huviharidusega hõlmatust, et vähemalt kaks korda rohkem selles eas olevatest noortest osaleksid vähemalt ühes huviringis. Samuti on vajalik keelepõhise huvihariduse muutmine huvipõhiseks huvihariduseks, et aidata kaasa segregatsiooni vähenemisele.
Valitsuse algatatud riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning spordiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (824 SE) korrastatakse kultuuri- ja spordivaldkonnas antavate preemiate ja stipendiumide süsteemi.
Kultuuripreemiate osas nähakse seaduses konkreetse numbri asemel ette preemiate piirarv. Eelnõu järgi antakse edaspidi väljapaistvate loominguliste saavutuste eest kultuuri alal kuni kolm elutööpreemiat ja kuni viis aastapreemiat. Määratavate preemiate arvu ja suuruse üle hakkab otsustama kultuuriminister lähtudes riigieelarve võimalustest.
Spordipreemiate liigid ja määramise korra kehtestab eelnõu järgi valitsus ning preemia suuruse valdkonna eest vastutav minister. Laureaatide otsuse teeb mõlema preemialiigi puhul valdkonna eest vastutav minister vastavalt komisjonide ettepanekutele. Kultuuripreemiate komisjoni liikmed kinnitab edaspidi valitsuse asemel kultuuriminister.
Eelnõu järgi kaovad senised spordistipendiumid, mille vahendid suunatakse ümber. Spordistipendiumide asemel saab taotleda sporditoetust Eesti Olümpiakomiteelt.
Algne eelnõu nägi ette ka kultuuristipendiumide kaotamise. Kultuurikomisjon juhtivkomisjonina sellega ei nõustunud ja saatis eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Muudetud teksti kohaselt jäävad stipendiumid alles, kuid muutub nende sihtrühm.
Praegu on kultuuristipendium mõeldud tudengitele, ent kuna hariduse omandamiseks nii Eestis kui ka välismaal on mitmeid stipendiume, siis kujundatakse stipendium eelnõu järgi ümber nii, et seda saaks taotleda noored, kuni 35-aastased kõrghariduse juba omandanud loovisikud, et toetada nende professionaalse tegevuse alustamist oma erialal, enese täiendamist ning rahvusvaheliste kontaktide loomist.
Seejuures on kultuuristipendiume edaspidi lihtsam taotleda, kuna seda pole enam vaja teha loomeliitude kaudu. Stipendiumide jagamine hakkab toimuma ministri määruse alusel. Kultuuristipendiumi suuruseks on seletuskirja järgi kavandatud senise 2300 euro asemel 10 000 eurot ning kultuuristipendiumideks kokku 50 000 eurot aastas.
Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (849 SE) tehakse muudatusi kõrghariduse korralduses, et suurendada õppimisvõimaluste paindlikkust, tugevdada kõrgkoolide rahastamise jätkusuutlikkust ning parandada õppe vastavust tööturu vajadustele.
Eelnõu annab ülikoolidele lisavõimalusi eraraha kaasata – kõrgkool saab õppetasu küsida eestikeelsel üheaastasel magistriõppekaval õppimise eest, kus saavad üldjuhul õppida need, kellel on üks magistrikraad juba olemas. Samuti võib õppekulude hüvitamist nõuda kolmandate riikide kodanikelt, kes tulevad siia doktoriõppesse.
Praegu on kõrgkoolides 30 alla kaheaastast magistriõppekava, ent ülikoolidel on soov avada ka uusi. Samuti moodustavad doktoriõppes õppivatest inimestest 40 protsenti välismaalased, kellest omakorda kolmveerand on kolmandatest riikidest. Kehtiva seaduse järgi neilt õppetasu küsida ei saa.
Eelnõuga ajakohastatakse ka proviisoriõpet, et see vastaks paremini tööturu vajadustele. Proviisori- ja farmatseudi õpet saab edaspidi korraldada eraldiseisvate bakalaureuse- ja magistriõppekavade alusel. Praegu toimub see integreeritud õppena. Pärast farmatseudiõppe bakalaureuse lõpetamist võib suunduda tööturule üld- või haiglaapteeki. Proviisorina töötamiseks peab läbima ka magistriõppe, mis võimaldab tööle asuda ka näiteks ravimiteadlasena ravimitööstuses.
Lisaks tuuakse seaduse tasandile kõrghariduse kvaliteediagentuuri regulatsioon ning sätestatakse kõrgharidusasutuste üle tehtav järelevalve.
Sotsiaalkomisjoni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (886 SE) sätestab, et tervishoiutöötaja võib teatud erandlikes olukordades endale retseptiravimeid välja kirjutada. Antud muudatuse eesmärk ei ole soodustada tervishoiutöötajate pidevat eneseravi ega kujundada sellest laialdast ravipraktikat, just seetõttu on endale retseptiravimite määramine lubatud vaid erandlikus olukorras.
Erandlikuks olukorraks loetakse ägeda mööduva ehk kerge haiguse tavapärast ravi või ravimi väljakirjutamist kroonilise seisundi tõttu varem määratud ravi järjepidevuse tagamiseks. Kuigi selles olukorras saab rääkida tervishoiuteenuse osutamisest diagnoosimise ja ravi määramise tähenduses, ei sõlmita seejuures tervishoiuteenuse osutamise tavapärast lepingut kahe osapoole vahel võlaõigusseaduse tähenduses. Endale retseptiravimi väljakirjutamist ja sellega seotud diagnoosi tuvastamist käsitletakse seega erandliku tervishoiuteenusena ja seadusest tulenevalt tervishoiutöötajat iseenda patsiendina.
Kehtiva ravimiseaduse alusel ei saa tervishoiutöötajad iseendale ravimeid välja kirjutada. Ravimit saab seaduse kehtiva sõnastuse kohaselt välja kirjutada üksnes teise isiku raviks. See olukord ei ole kooskõlas varasemalt levinud praktikaga. Eelnõus sätestatud muudatuste eesmärk on tagada õigusselgus ja selgesõnaliselt võimaldada tervishoiutöötajal endale ravimit välja kirjutada, täpsustades seejuures, et lähtuvalt levinud arstieetika põhimõtetest tuleks seda teha ainult erandlikus olukorras ägeda mööduva ning seega kergema haiguse tavapäraseks raviks või kui see on vajalik ja otstarbekas, siis varem määratud kroonilise haiguse ravi jätkamiseks.
18 Riigikogu liikme algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga (828 SE) tehakse ettepanek keelustada alates 2035. aasta 1. jaanuarist toidumunade tootmise eesmärgil peetavate kanade, sealhulgas kanatibude ja noorkanade (edaspidi koos munakanad) pidamine puuris. Muudatuse eesmärgiks puuris pidamise keelustamisega parandada munakanade heaolu.
Lisaks nähakse eelnõuga ette, et alates 2027. aasta 1. jaanuarist ei tohi loomapidaja munakanade pidamisega alustamise korral nende pidamiseks ehitada ega kasutusele võtta puuri. Seega tuleb toidumunade tootmisega tegeleval ettevõtjal alates 2027. aastast kasutusele võetav tootmissüsteem ehitada ja sisustada selliselt, et selles oleks võimalik pidada munakanu puurivabalt.
Eelnõu järgi jõustub seadus 2027. aasta 1. jaanuaril.
Sündmus
Kell 20.15 – Riigikogu esimees Lauri Hussar võtab Riigikogu nimel vastu Paides süüdatud Jüriöö märgutule, mille toovad Pikne MC motoklubi liikmed.. Tule vastuvõtu tseremooniaga mälestatakse Asutava Kogu kokkutulemise aastapäeva (Kuberneri aias).
Välislähetus
19.–23. aprill
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Kadri Tali (21.–23.04) ning liikmed Eerik-Niiles Kross ja Aleksei Jevgrafov (19.–22.04) osalevad ENPA kevadistungil Strasbourgis Prantsusmaal.
21.-22. aprill
Riigikogu liige Ester Karuse osaleb naispoliitikute võrgustiku Women Political Leaders korraldatavatel üritusel „Sanna Marin in Conversation“ ja „Europe Secure: values, strategy, investment“ Brüsselis Belgias.
22.–26. aprill
Riigikogu liige Kristo Enn Vaga osaleb Kiievi Julgeolekufoorumil ja kohtumistel Kiievis Ukrainas.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
