Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 21. veebruariks
Kell 12 – infotund
Infotunnis osalevad peaministri ülesandeid täitev siseminister Lauri Läänemets, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja terviseminister Riina Sikkut.
Siseminister vastab küsimustele, mis puudutavad Vene agente kõrgkoolides, Vene kodanike hääleõigust, sõjahirmu külvavat kampaaniat Tallinna tänavatel, sanktsioone ja erakondade rahastamist, sisserännet ning sisejulgeolekut. Sotsiaalkaitseminister vastab küsimusele lasterikaste perede kohta.
Kell 14 – täiskogu istung
Teine lugemine – neli eelnõu
Valitsuse algatatud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu artikli 1 ja artikli 12 lõike 1 muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõuga (352 SE) kiidetakse heaks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu muudatused, mis puudutavad panga tegevuspiirkonna laiendamist ja kapitalipiirangu kaotamist.
Muudatustega laiendatakse panga tegevust Sahara-taguse Aafrika riikidesse ja Iraaki, võimaldades neil riikidel astuda panga liikmeks, võtta laenu struktuursete ja majandusreformide elluviimiseks ning osaleda panga töös. Teise muudatusega soovitakse kaotada panga asutamislepingu järgne kapitalipiirang panga tavategevuse korral. See puudutab panga antud laenu, omakapitali investeeringuid ja garantiisid, mille kogumaht ei tohi ületada panga kapitalivahendeid. Seletuskirja kohaselt ei too asutamislepingu muudatused Eestile täiendavaid eelarvekulusid.
Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (347 SE) luuakse selge õigusraamistik Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) õhusõidukite kasutamiseks. Seni ei ole PPA riiklikele õhusõidukitele ja nende käitamisele kehtestatud riigisiseselt lennundusnõudeid ega tehtud ka otsust, et PPA riiklike õhusõidukite suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu õigust.
Eelnõuga võimaldatakse PPA riiklike õhusõidukite lennukõlblikkuse vastastikune tunnustamine, pilootidel lendamine, pädevuse hoidmine ja koolitamine tsiviilloa alusel ning tagatakse lennumeeskondadele lennundusmeditsiini nõuete kohaldamine. Pärast kohaldamisotsust hakkab Transpordiamet tegema ka PPA tsiviillennunduse nõuete täitmise üle järelevalvet.
Lisaks sellele, et muudatused võimaldavad PPA riiklikel õhusõidukitel järgida EASA alusmääruse lennukõlblikkuse nõudeid, nähakse ette, et PPA riiklike õhusõidukite lennutegevuse osas kehtestatakse samaväärsed nõuded siseriiklikult. Sellega lahendatakse ühtlasi kiirabilendudega seotud õiguslünk ning luuakse õiguslikud alused, et kiirabilendude tegemine saaks riigis jätkuda. Kiirabilendude osas nähakse ette, et PPA kopteriga ettenägematus olukorras abivajaja transportimine on riigi ülesanne.
Kultuurikomisjoni algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (338 SE) võimaldab kultuurkapitali nõukogul otsustada kultuuriministri ettepanekul ja kultuurikomisjoni nõusolekul veel ühe riikliku tähtsusega kultuuriehitise rahastamise, kui see ei mõjuta juba kultuuriehitiste pingereas olevate objektide valmimist.
Eelnõu alusel välja valitav kultuuriehitis peab olema kultuurivaldkonna strateegilisi eesmärke täitev riikliku tähtsusega objekt, mis on oluline rahvuskultuurile. Nimekirja lisatud hoone valmides võib toetamiseks valida järgmise kultuuriehitise alles pärast seda, kui eelmisele objektile on kõik väljamaksed tehtud. Kultuurkapitali nõukogul tuleb eelnõu järgi Riigikogule kord aastas esitada kirjalik aruanne kultuuriehitiste rahastamisest ja ehituse seisust.
Eelnõuga soovitakse toetada ka vabakutseliste loomeinimeste toimetulekut, tagades neile sotsiaalsed garantiid. Selleks muudetakse Eesti Kultuurkapitali makstav loometöötoetus loometöötasuks. Seega saab kultuurkapital loometöö eest edaspidi maksta ka tasu. Stipendiume seejuures ei kaotata ega maksustata. Loometöötasu vormistatakse käsunduslepinguga, mis tagab tasu saajale nii ravi-, pensioni- kui ka töötuskindlustusmaksed. Loometööks ette nähtud tasu jagatakse loomeperioodi kuude arvuga ja makstakse välja igas kuus, et vabakutseline loomeinimene saaks püsiva sissetuleku ja sotsiaalkaitse.
Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamise otsuse võttis Riigikogu vastu 2021. aasta 13. septembril ning sellega kinnitati pingerida viie objektiga: Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, Rahvusooper Estonia praeguse hoone juurdeehitus ning Tallinna filmilinnak.
Mullu 23. novembril kiitis Riigikogu heaks seaduse, mis võimaldab toetada senise kahe asemel ühel ajal mitme riiklikult tähtsa kultuuriehitise valmimist, kui pingereas järgmise kultuuriehitise toetamine ei mõjuta eespool oleva objekti valmimist ja kultuurkapitalil on valmisolek asuda toetama ka eespool olevat kultuuriehitist.
Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõuga (346 SE) lisatakse seadusesse taaskasutusvee tootmiseks ja kasutamiseks vajalikud sätted. Eelnõuga luuakse võimalus anda kasutatud vett, näiteks heitvett, karjääri- või kaevandusvett, täiendavalt puhastatuna üle ettevõtetele, kes kasutavad seda põllumajanduses, haljastuses, tänavapuhastuses või tööstuslikes protsessides. Taaskasutusvee tootmine vajab eelnõu järgi veeluba ning taaskasutusvee kasutamine toob kaasa registreerimiskohustuse.
Taaskasutusse suunatava vee võrra väheneb suublasse juhitava vee keskkonnakoormus. Suublasse juhitakse aastas väljalaskude kaudu keskmiselt 2190 tonni lämmastikku ja 58 tonni fosforit. Taaskasutusvee tootmisel ja kasutamisel väheneb toitainete koormus veekogudele vastavalt sellele, kui palju taaskasutusvett kasutusele võetakse. Taaskasutatava vee koguste võrra jääb vesi põhjaveest või pinnaveest ammutamata, mis aitab säästa puhast veeressursi.
Esimene lugemine – 13 eelnõu
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades denonsseerimise seaduse eelnõuga (362 SE) denonsseeritakse 1993. aastal Moskvas alla kirjutatud ja 1995. aastal jõustunud Eesti ja Venemaa vaheline õigusabileping. Denonsseerimise ajendiks on Venemaa poolt Ukraina vastu toime pandud ja jätkuv sõjaline agressioon.
Eesti ja Venemaa vaheline õigusabileping pikeneb automaatselt viie aasta võrra. Lepingu denonsseerimiseks tuleb sellest teisele lepingupoolele teada anda vähemalt kuus kuud enne viieaastase kehtivusperioodi lõppu. Praegune viieaastane periood saab läbi 18. märtsil 2025, seega tuleb denonsseerimise noot edastada Venemaale enne 18. septembrit.
Riigikogu liikmete Rain Epleri, Ants Froschi ja Siim Pohlaku algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (263 SE) soovitakse langetada käibemaksumäär 18,9 protsendile, et vähendada maksukoormust ja leevendada inflatsiooni mõju Eesti elanike ostujõule. Selle aasta algusest on käibemaksumäär Eestis 22 protsenti.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (286 SE) soovitakse langetada toiduainete käibemaksumäär viiele protsendile, et pidurdada toiduainete hinnatõusu.
Riigikogu liikmete Siim Pohlaku, Henn Põlluaasa ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (265 SE) soovitakse langetada tulumaksumäär praeguselt 20 protsendilt 11,5 protsendile, et alandada kõrge hinnatõusu tingimustes inimeste maksukoormust.
Riigikogu liikmete Rene Koka, Leo Kunnase, Evelin Poolametsa, Siim Pohlaku ja Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (266 SE) soovitakse langetada tulumaksumäär 20-lt 11,9 protsendile.
Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Kert Kingo ja Evelin Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (267 SE) soovitakse langetada tulumaksumäär 20-lt 11,2 protsendile.
Riigikogu liikmete Kert Kingo, Martin Helme ja Rene Koka algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (268 SE) soovitakse langetada tulumaksumäär 20-lt 10,6 protsendile.
Riigikogu liikmete Martin Helme ja Siim Pohlaku algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (269 SE) soovitakse langetada tulumaksumäär 20-lt 11,7 protsendile.
Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Leo Kunnase ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (270 SE) soovitakse langetada tulumaksumäär 20-lt 19 protsendile.
Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Alar Lanemani algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (165 SE) eesmärk on, et Eesti Rahvusringhääling järgiks saadete ja programmide tootmisel ja edastamisel poliitilise tasakaalustatuse printsiipi. Samuti soovitakse muuta eelnõuga sisekontrolli tegemist, et tagada seadusest tulenevate nõuete täitmine.
Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Helle-Moonika Helme ja Mart Helme algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (166 SE) soovitakse kehtestada nõue, mille kohaselt peavad kohalike volikogude valimistel kandideerivad inimesed oskama eesti keelt vähemalt C1 tasemel, et tõsta eesti keele oskuse taset ning muuta volikogude töö eestikeelseks.
Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Helle-Moonika Helme, Mart Helme ja Jaak Valge algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valmise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (246 SE) soovitakse keelata Riigikogu liikmetel kuuluda samaaegselt linna- või vallavolikokku. Eelnõu näeb ette, et kui Riigikogu liige osutub kohalikku volikogusse valituks, peab ta valima, kumba mandaati kasutada.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (276 SE) soovitakse tagada valitsuse liikmete julgeolekukontroll kogu riigisaladuse loa kehtivuse perioodil.
Komisjoni istung
Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruanne „Liiklusohutus maanteedel ja raudteel”, kutsutud Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler Sander Salmu, teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter, Transpordiameti peadirektor Priit Sauk, AS Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Zimmermann, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti raudteetalituse juhataja Kadi Zavadskis, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen, auditijuht Silver Jakobson ning audiitorid Meeli Saksing ja Silja Einberg; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).
Sündmused
Kell 10 – Eesti-Hiina parlamendirühma aseesimees Helmen Kütt kohtub Hiina suursaadiku Guo Xiaomeiga.
Kell 10 – Eesti-Kanada parlamendirühma esimees Peeter Tali kohtub Kanada suursaadiku Laird Hindle’iga.
Kell 16 – Islandi endine peaminister Jón Baldvin Hannibalsson peab loengu „Maailma murrang: 1990 ja 1991. aasta“; loeng on avalik, toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal ja videosild).
Välislähetused
18.–21. veebruar
Riigikogu esimees Lauri Hussar on visiidil Berliinis ja Münchenis Saksamaal. Riigikogu esimeest saadavad visiidil väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja Eesti-Saksamaa parlamendirühma esimees Andres Sutt.
19.–21. veebruar
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Jüri Ratas osaleb NATO PA kaitse- ja julgeolekukomitee, majandus- ja julgeolekukomitee ning poliitikakomitee ühisistungil Brüsselis Belgias.
20.–23. veebruar
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Mati Raidma (22.–23. veebruar) ja liige Kristo Enn Vaga osalevad assamblee talvekohtumisel Viinis Austrias.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]