Kell 12 – infotund

Riigikogu infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas ja kaitseminister Hanno Pevkur.

Peaminister vastab küsimustele olukorrast riigis, Ukraina meestest, inimeste toimetulekust, personalipoliitikast ning õigusriigist. Kaitseminister vastab küsimustele Eesti kaitsevõimest ja kaitseinvesteeringutest.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – kolm eelnõu

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõuga (598 SE) lihtsustatakse Ukraina sõjapõgenikest tervishoiutöötajate, farmatseutide ja proviisorite tööle asumist oma erialal. Eelnõu kohaselt vabastatakse nad rahvusvahelise kaitse saamisel üheks aastaks Terviseameti registrisse registreerimisel ja kutsekvalifikatsiooni läbivaatamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Nii luuakse sõjapõgenikele võimalus jätkata oma erialast tööd ja vältida olukorda, kus see võiks takerduda rahapuuduse taha. Praegu peab välisriigis omandatud kutsega tervishoiutöötaja, proviisor või farmatseut tasuma nii registreerimise taotluse kui ka kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 195 eurot.

Valitsuse algatatud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse, töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (599 SE) viiakse Eesti õigus kooskõlla lähetatud töötajate direktiiviga. Lähetatud töötajate töötingimuste seadust täiendatakse töötaja ebasoodsat kohtlemist keelava sättega, mis kaitseb lähetatud töötajaid, kes on pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu või haldusorgani poole.

Samuti annab eelnõu ehitusvaldkonna töötajale võimaluse nõuda töötasu mitte ainult oma tööandjalt, vaid ka tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult. Seda saab teha juhul, kui ta on eelnevalt pöördunud töötasu nõudega tööandja vastu ja nõuet ei ole rahuldatud nelja kuu jooksul alates täitemenetluse alustamisest. Kui tööandjalt saab nõuda kogu töötasu, siis alltöövõtu tellinud isiku vastutus on piiratud töötasu alammääraga, mis on praegu 654 eurot kuus. Alltöövõtu tellinud isikul on võimalik vältida töötasu maksmist juhul, kui ta suudab tõendada, et on käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega.

Lisaks muudab eelnõu töötuskindlustusmakse määrade kehtestamise aegu töötuskindlustuse seaduses. Valitsus kinnitab töötuskindlustusmakse määrad Eesti Töötukassa nõukogu ettepanekul neljaks aastaks.

Valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (600 SE) kohaselt kuulub psühhiaatriline sundravi Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja seda hakatakse rahastama Haigekassa eelarvest.

Haigekassa kontrollib juba praegu lepingu alusel kõiki psühhiaatrilise sundravi ja vältimatu psühhiaatrilise abi eest esitatud raviarveid ning tasub ka ravikindlustamata inimeste vältimatu psühhiaatrilise abi, sealhulgas tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise abi osutamise eest. Tervishoiuteenuste rahastamise ühtlustamiseks lisatakse kohtu määratud psühhiaatrilise sundravi teenus Haigekassa eelarvest rahastatavate tervishoiuteenuste hulka. Praegu kaetakse psühhiaatrilise sundravi kulud Sotsiaalministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Esimese lugemise eel tegi sotsiaalkomisjon eelnõusse muudatused, mis annavad kliinilisele psühholoogile õiguse tegutseda iseseisva spetsialistina ehk osutada üld- või eriarstiabist lahus tegevusloa alusel psühholoogilist ravi.

Tegevusluba saab taotleda juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle juures töötab kliinilise psühholoogi kutsega või samaväärse ettevalmistusega inimene. Tegevusloa nõue aitab tagada, et iseseisvalt psühholoogilise ravi osutajad vastavad kvalifikatsiooninõuetele, nende tegevus ja rakendatavad sekkumised vastavad vähemalt psühholoogiliste sekkumiste miinimumtasemele ning ravi osutatakse tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega.

Haigekassa saab muudatustega õiguse sõlmida Terviseameti kontrollitud teenuseosutajatega psühholoogilise ravi osutamiseks lepinguid ning perearstidel tekib võimalus suunata kõik patsiendid, kes vajavad psühholoogilist ravi, Haigekassa lepingupartnerite juurde.

Teise lugemise eel täiendas sotsiaalkomisjon eelnõu muudatustega, millega lisatakse iseseisvalt tegutsevate spetsialistide hulka ka logopeedid ja füsioterapeudid, kellele hakkab samuti kehtima tegevusloa nõue. Kliiniliste psühholoogidega ühiselt on tervishoiuteenuste loetelu kaudu perearstide vahendusel rahastatud ka füsioterapeudid ja logopeedid, nende rahastuspõhimõtted ja teenuse osutamise põhimõtted on sarnased, mistõttu on põhjendatud ka nende spetsialistide võrdväärne kohtlemine. Tegevusloata võib ravi eesmärgil füsioteraapiat ning logopeedilist ja psühholoogilist ravi osutada 2024. aasta 30. juunini. Samuti saavad kõik need spetsialistid õiguse edastada andmeid tervise infosüsteemi, mis omakorda vähendab perearstide ebamõistlikku töökoormust.

Esimene lugemine – neli eelnõu

Eilse istungi tööaja lõppemise tõttu jätkub Riigikogu liikmete Helir-Valdor Seederi, Heiki Hepneri, Tarmo Kruusimäe, Raivo Tamme, Üllar Saaremäe, Priit Sibula, Andres Metsoja ja Mihhail Lotmani algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (594 SE) esimene lugemine. Eelnõu näeb ette tunnistada Eestis elavate välismaalaste, välja arvatud Euroopa Liidu kodanike, hääletamisõigus kohalikel valimistel kehtetuks. Praeguse seaduse järgi võivad kohalikel valimistel osaleda ka välismaalased, kes elavad Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiva elukoha aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse.

Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse eelnõuga (645 SE) soovitakse luua riigisisene õigusraamistik Euroopa Liidu kalandusele ja vesiviljelusele suunatud fondide rakendamiseks, kalanduse riigiabi andmiseks ja kalanduse ühise turukorralduse meetmete rakendamiseks. Eelnõu abil viiakse ellu ELi ühise kalanduspoliitika eesmärke ja ka riigisiseseid kalamajanduslikke eesmärke ning ELi eelarveperioodideks 2014–2020 ja 2021–2027 koostatud rakenduskavasid. Eelnõu aitab kaasa toetusteks eraldatud raha eesmärgipärasele kasutamisele ja tegevuste paindlikumale rahastamisele ning aitab tagada kalamajandusliku riigiabi andmist EL-is kehtivate reeglite kohaselt.

Valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (657 SE) luuakse töötuskindlustushüvitis, mille maksmise pikkus sõltub sellest, kuidas Eesti majandusel ja tööturul läheb. Praegu sõltub hüvitise maksmise periood üksnes kindlustatu tööstaažist ja hüvitist makstakse staaži pikkusest sõltuvalt 180, 270 või 360 päeva. Selline süsteem on vähese paindlikkusega, mis pakub nõrka kaitset majanduslanguse ajal ning tugevat kaitset majanduse kasvu faasis. Seadusemuudatuse kehtima hakkamisel määratakse inimesele töötuskindlustushüvitise taotlemisel hüvitise maksmise periood samuti vastavalt staažile 180, 210 või 300 kalendripäevaks, seejärel enne hüvitise maksmise perioodi lõppemist arvutab töötukassa välja registreeritud töötute arvu ning võrdleb seda varasema perioodi keskmise registreeritud töötute arvuga. Kui majanduses toimuvat peegeldav tööpuuduse näitaja on madal, siis töötuskindlustushüvitise maksmise periood ei pikene. Sõltuvalt kindlustatu töötuskindlustusstaažist ja tööpuuduse kasvust võrreldes varasema perioodi keskmisega võib töötuskindlustushüvitise maksmise periood pikeneda kuni 120 kalendripäeva võrra.

Valitsuse algatatud haldusmenetluse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (634 SE) luuakse automaatse haldusmenetluse läbiviimise võimalus, samuti nähakse ette haldusmenetluses isikuandmete töötlemise läbipaistvuse täiendavad nõuded. Automaatne haldusmenetlus tähendab, et siis, kui riigil on füüsilise või juriidilise isiku kohta andmeid piisavalt ja mitte midagi täiendavat uurida ei ole vaja, tehakse mõni otsustus ainult infosüsteemi vahendusel elektrooniliselt ehk ilma haldusorgani nimel tegutseva ametniku või töötaja vahetu sekkumiseta. Näiteks kui sünnib laps, siis võiks paari päeva pärast olla sünnitoetus tema vanema pangakontol.

Tulevikku silmas pidades sätestatakse võimalus kasutada selgitamiskohustuse täitmiseks või menetlusosaliselt ütluse, arvamuse või seletuse küsimiseks automaatseid dialoogisüsteeme, näiteks vestlusroboteid ja virtuaalseid assistente. Lisaks saab haldusorgan teatud juhtudel õiguse analüüside isiku profiili ja kasutada seda isikuga seotud aspektide hindamiseks.

Samuti luuakse inimestele kaitsegarantiid automaatse haldusmenetluse võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks. Garantiid on kontekstipõhiselt kirjas Euroopa Liidu andmekaitse üldmääruses, kuid eraldi sätestatakse, et arusaadavuse ja läbipaistvuse saavutamiseks peab menetlusosalisel olema õigus vahetule isiklikule kontaktile haldusorgani nimel tegutseva ametniku või töötajaga.

Komisjoni istungid

riigieelarve kontrolli erikomisjoni videoistungil – kell 9: Riigikontrolli kontrolliaruanne „Riigiteede rahastamise jätkusuutlikkus“, kutsutud Riigikontrolli esindajad;

riigikaitsekomisjoni erakorralisel istungil – kell 14.15: julgeolekuolukorra arengud, kutsutud kaitseminister Hanno Pevkur ja Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad.

Sündmused

Kell 14.30 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Ameerika Ühendriikide saatkonna ajutise asjuri Gabrielle Cowaniga.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]