Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, siseminister Andres Anvelt ja keskkonnaminister Siim Kiisler.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele otsustusvõime, ÜRO rändeleppe, aktsiisipoliitika ning koalitsioonilepingu täitmise kohta.

Siseminister Andres Anvelt vastab küsimustele Eesti riigi töö kohta diasporaa osas võrdluses Lätiga, Politsei- ja Piirivalveameti lähiaastate võimekuse kohta ning valitsuse tegevusprogrammi täitmise kohta Siseministeeriumi haldusalas.

Keskkonnaminister Siim Kiisler vastab küsimustele keskkonnapoliitika ning metsamajanduse arengukava kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 7 eelnõu:

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (662 SE) muudetakse regulatsioone paindlikumaks, andes ministritele võimalus delegeerida asutuse nimel toimingute ja otsuste tegemine ametnikele. Vabariigi Valitsuse seaduse, planeerimisseaduse ja omandireformi valdkonna seaduste kohaselt on üldjuhul praegu haldusmenetluse ja haldusjärelevalve läbiviijaks valdkonna eest vastutav minister.

Eelnõuga antakse ministrile õigus volitada riigisisese toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesande täitmine KOV koostööorganile. Kehtiva seadusandluse kohaselt on sellise haldusülesande täitmise õigus riigiasutusel või vastavalt ministri volitusele riigi sihtasutusel. Mitmete regionaalsete toetusprogrammide olemusega sobib aga paremini selle elluviimine KOV tasandil (näiteks kohaliku omaalgatuse programm, hajaasustuse programm).

Maareformi seaduse muudatusega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus volitada Siseministeeriumi piiriäärsete maa-alade erastamiseks seisukoha andmine Siseministeeriumi valitsemisala asutusele (Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet).

Teise lugemise käigus tegi põhiseaduskomisjon ettepaneku jätta riigisekretäri ametikohale alles juriidilise kõrghariduse nõue.

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (651 SE) soovitakse 1. jaanuarist 2019 ühendada Tarbijakaitseamet ja Tehnilise Järelevalve Ametiga, et tõhustada riiklikku järelevalvet ja suurendada pakutavate teenuste hulka.

Ametite ühendamine lähtub riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on dubleerimise vähendamine riigiametites, ametiasutuste arvu vähendamine ning avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemine. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala allasutuste ühinemise ettevalmistamisega on vaja teha muudatused 55 seaduses.

Lisaks täiendatakse eelnõuga Vabariigi Valitsuse seadust ja avaliku teenistuse seadust, et kõrvaldada elektrituru ja maagaasi  vastavate direktiivide ebapiisavast ülevõtmisest tingitud puudujääke Eesti õiguses, mille kohta on Euroopa Komisjon Eesti suhtes alustanud rikkumismenetlust. Avaliku teenistuse seadusesse lisatakse Konkurentsiameti peadirektori ametiaja täiendav piirang.  Viieaastast ametiaega saab edaspidi pikendada vaid ühe korra. Vabariigi Valitsuse seadusesse lisatakse välistus, mille järgi ei ole ministril teenistusliku järelevalve õigust Konkurentsiameti üle, kui see puudutab elektrituruseadusest ja maagaasi seadusest tulenevaid ülesandeid.

Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (675 SE) muudab maksumenetluse sujuvamaks ja lahendab praktikas kerkinud probleeme.

Kehtiva õiguse ja kohtupraktika kohaselt võib maksuvõlga sisse nõuda vaid äriühingu juhatuse liikmelt. Edaspidi saab seda nõuda ka äriühingu tegelikult juhilt, kes äriregistrisse kantud juhatuse liikme varjus tegutsedes on ettevõttele tahtlikult maksuvõla põhjustanud.

Kuna kehtiv regulatsioon võib põhjustada segadust ja tarbetuid vaidlusi maksukontrolli liigi määratlemisel, siis kaotatakse revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli mõisted, ühendades need ühtseks maksukontrolli liigiks. Suuremaid põhimõttelisi muudatusi sellega ei kaasne.

Maksu- ja Tolliameti veebilehel hakatakse tulevikus peale maksuvõla andmete avalikustama teavet isikute muude tasumata kohustuste kohta, mis on sissenõutavaks muutunud ja mida amet administreerib. Nendeks on näiteks maksuhalduri määratud sunnirahad, rahatrahvid ja vastutuskohustused. Seni kehtinud 10 euro suuruse maksuvõla avaldamise asemel hakatakse maksuvõlga koos võimalike kõrvalkohustustega avalikustama alates 100 eurost.

Maksuhalduri töö efektiivsemaks muutmise ja maksukohustuslaste kiirema teenindamise huvides sätestatakse seaduses võimalus maksuhalduril väljastada mõningaid haldusakte automaatselt. Maksuhaldurile jääb kontroll ja võimalus vajadusel sekkuda. Töötamise registrisse hakatakse peale muude andmete kandma töötajate ametinimetusi ning töö tegemise asukohta ja määra. Andmed on vajalikud Statistikaametile riikliku statistika kogumiseks.

Teise lugemise käigus tegi rahanduskomisjon muudatusettepaneku, millega lisatakse raskeveokimaksu seadusesse säte, mille järgi Maanteeametile esitatud andmed on ette nähtud ka Maksu- ja Tolliametile järelevalve teostamiseks ning sätestatakse Maksu- ja Tolliametile õigus nõuda raskeveoki omanikult või valdajalt Maanteeametile esitatud andmete parandamist, kui omanik või valdaja on liiklusregistrile esitanud valeandmeid ja tasunud ettenähtust vähem raskeveokimaksu. Teise muudatusettepaneku järgi ei pea Maksu- ja Tolliamet Haigekassat füüsilisest isikust ettevõtja abikaasa registreerimisest teavitama, vaid andmekogud vahetavad andmeid automaatselt.

Valitsuse algatatud ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse eelnõu (678 SE).

Ebaaus konkurents on kehtiva konkurentsiseaduse 7. peatüki tähenduses kõlvatu konkurents. Eelnõu eraldab kõlvatu konkurentsi regulatsiooni konkurentsiseadusest, kuhu see süstemaatiliselt ei sobi, korrigeerib keeleliselt kõlvatu konkurentsi terminit selliselt, et see ühtiks selle ingliskeelse vastega ning võtab Eesti õigusesse üle ELi ärisaladuse kaitse vastava direktiivi.

Eelnõu ei muuda sisuliselt kehtivat kõlvatu konkurentsi regulatsiooni muus osas kui ärisaladuse kaitse direktiivist tulenevalt, mille alusel loodud sätted defineerivad ärisaladuse ja selle ebaseadusliku saamise, kasutamise ning avaldamise. Eelnõu kehtestab ärisaladuse kaitseks täiendavad õiguskaitsevahendid ning õiguse nõuda mittevaralist kahju ja saamata jäänud tulu ka deliktiõigusest tulenevate nõuete puhul.

Lisaks taastab eelnõu karistusõigusliku vastutuse kohtumenetluses teatavaks saanud konfidentsiaalse teabe avaldamisele ning laiendab tsiviilkohtumenetluses hagi tagamise regulatsiooni tagatise vastu viisil, et põhjendatud juhtudel peab hageja hagi tagamisel maksma tagatise peale kostja ka kolmandatele isikutele tekkida võiva kahju ulatuses.

Teise lugemise käigus tehti eelnõule kaks muudatusettepanekut. Üks muudatusettepanek tagab õigusselguse kohtuistungi avalikkuse piiramisel (kinnine kohtuistung) või asja menetlemisel teatavaks saanud asjaolu saladuses hoidmise kohustuse seadmisel ka juhul, kui kohtuistung ei ole kinniseks kuulutatud, kuid saladuse hoidmine on ilmselt vajalik, tuleb need kohtu otsustused vormistada põhistatud määrusena (s.t mitte protokollilise määrusena), mis on määruskaebuse lahendamise korras vaidlustatavad. Seoses viimati nimetatuga on vajalik kehtetuks tunnistada kriminaalmenetluse seadustiku § 385 punkt 1, mis on seni välistanud kohtuistungi avalikkuse piiramise määruse vaidlustamise. Samuti tuleb kriminaalmenetluse seadustiku § 408 lõikes 5 sätestada, et mõlemad kriminaalmenetluse seadustiku §-s 12 nimetatud määrused (nii lõige 2 kui lõige 41) jõustuvad nende tegemisest, et tagada asjassepuutuvate andmete saladuses hoidmine ka määruskaebuse esitamise tähtaja (15 päeva) vältel ja võimaliku määruskaebuse menetlemise ajal. Sellisel juhul ei takista võimalik määruskaebuse esitamine kriminaalasja edasist menetlemist.

Valitsuse algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ning võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (627 SE) muudab kohtulahendi või muu täitedokumendiga tunnustatud tsiviilõiguse teatud nõuete aegumistähtaega. Praegu aeguvad kõik täitedokumendiga tunnustatud tsiviilõiguse nõuded kümneaastase tähtaja jooksul.

Eelnõuga sätestatakse, et kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevate nõuete ja kriminaalmenetluse raames esitatud tsiviilhagi alusel väljamõistetud nõuete aegumistähtaeg pikeneb kümnelt aastalt 20-le. Näiteks kui kohtuotsusega on ohvri kasuks välja mõistetud hüvitis kehavigastuse tekitamise eest, siis on tulevikus selle nõude aegumistähtajaks 10 aasta asemel 20 aastat. Muudatuse eesmärk on parandada võlausaldaja õiguslikku positsiooni.

Muude tsiviilõiguse nõuete, näiteks müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise nõude või laenulepingust tuleneva nõude aegumistähtajaks jääb 10 aastat.

Maaelukomisjoni algatatud tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (648 SE) näeb ette jätta erisoodustuse alt välja kulutused, mida tööandja teeb töötajatele tööl käimisega seotud ühistranspordi piletihinna hüvitamiseks. Erand ei kehti taksoveo kohta. Seletuskirjas öeldakse, et muudatus annab võimaluse tagada töölkäijatele soodsamad tingimused ning toetab kaudselt ka kommertsliinide jätkamist ja olemasoleva liinivõrgustiku toimimist.

Teise lugemise käigus täiendati eelnõu sättega, mille kohaselt ei maksustata tulumaksuga Euroopa Liidu struktuuritoetusest füüsilisele isikule makstavat toetust kinnistule vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks või kogumismahuti paigaldamiseks. Sätet rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. juunist.

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (699 SE) tahetakse kehtestada intensiivselt gaasi tarbivatele ettevõtjatele maagaasi soodusaktsiisimäär, mis on 11,30 eurot 1000 m3 kohta. Soodustus ei laiene ettevõtjatele, kelle põhi- või kõrvaltegevusala on elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine.

Teise muudatusena näeb eelnõu ette jätta ära aastateks 2019 ja 2020 planeeritud alkoholi aktsiisimäärade tõus. Selle muudatuse eesmärk on vähendada täiendavat survet piirikaubanduse hoogustumisele ja sellest tulenevat aktsiisitulu alalaekumist.

Eelnõule esitati teise lugemise käigus kaks muudatusettepanekut. Üks muudatusettepanek koondab koostöös Rahandusministeeriumiga ettevalmistatud tehnilisemaid muudatusi. Teise muudatusettepanekuga täpsustatakse Rahandusministeeriumi ettepanekul dokumentide vormistamise korda relvajõudude õhusõidukite tankimisel.

Teine lugemine – 10 eelnõu:

Valitsuse algatatud jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise 1972. aasta konventsiooni 1996. aasta protokolli 2009. ja 2013. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (711 SE) näeb ette kiita heaks jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise konventsiooni protokolli muudatused.

Muudatustega lisati protokolli kaadamise eesmärgil veeldatud süsinikdioksiidi eksportimise ja muude geotehniliste tööde (hetkel vaid ookeani väetamise) läbiviimise reeglid. Protokolli muudatuste sisuline mõju on üleilmne, kuid Eestile on mõju pigem väike.

Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (660 SE).

Muudatusega korraldatakse ümber keskkonnatasudest laekuva raha liikumine. Edaspidi eraldatakse keskkonnatasudest riigieelarvesse laekunud rahast vastava aasta riigieelarvega kindlaks määratud osa Keskkonnaministeeriumile. Praegu laekuvad keskkonnatasud riigieelarvesse ning sealt kindlaksmääratud ulatuses sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Seletuskirjas märgitakse, et keskkonnavaldkonna rahastamise maht on seejuures kavas säilitada vähemalt senises mahus. Muudetakse vaid rahastuse strateegilise planeerimise põhimõtteid, raha kasutamise korraldamist ning raha liikumist eelarveridade vahel. Seetõttu ei kaasne muudatusega osapooltele negatiivset mõju.

Muudatus on vajalik, sest rahastuse mahu sätestamine 2009. aastast kehtinud tasumääradega on nüüdseks põhjendamatu ja pigem piirav. Rahastuse mahtu ei saa suuremahulisemate projektide jaoks paindlikult ette planeerida ega vajadusel ka tõsta.

Muudatuse kohaselt ei sõltuks keskkonnakaitseks sihtotstarbeliselt eraldatavad summad enam keskkonnatasude laekumisest ega tasumääradest, vaid selle raha kasutamine kujundataks riigi eelarvestrateegia käigus seatud prioriteetide, keskkonnakaitse vajaduse ning pikaajalise strateegilise vaate alusel.

Samuti lõpeks seaduse muudatusega olukord, kus ka Keskkonnaministeerium ja selle haldusala asutused taotlevad KIKist raha oma põhitegevuse kulude, näiteks seire, rahastamiseks. Põhitegevusi rahastatakse edaspidi otse Keskkonnaministeeriumi eelarvest. Seeläbi suureneb haldusala rahastuse läbipaistvus ning väheneb töökoormus. Eelnõuga muudetakse ka atmosfääriõhu kaitse seadust, halduskoostöö seadust ja keskkonnaseire seadust.

Jaak Madisoni, Kalle Laaneti, Jaanus Karilaidi, Toomas Vitsuti, Raivo Aegi, Uno Kaskpeiti, Valdo Randpere, Külliki Kübarsepa, Margus Tsahkna ja Liisa Oviiri algatatud abipolitseiniku seaduse muutmise seaduse eelnõu (631 SE) näeb ette luua paindlikumad võimalused abipolitseinike kaasamiseks politseitöös.

Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (679 SE).

25. maist 2018 hakkas isikuandmete kaitse õigust reguleerima otsekohalduv ELi vastav määrus füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta. See tingib ka vajaduse praegu kehtiv riigisisene regulatsioon üle vaadata.

Seni on isikuandmete kaitse õiguse küsimusi reguleerinud üldseadusena isikuandmete kaitse seadus (IKS), millega on üle võetud ELi varasem direktiiv, mis aga tunnistati 25. maist 2018 kehtetuks. Kuigi üldmääruse puhul on tegu ELi otsekohalduva õigusaktiga, on teatud küsimustes jäetud liikmesriikidele kaalutlusõigus riigisiseselt täpsustada, kehtestada ja säilitada üldmääruses sätestatud isikuandmete töötlemisega seotud küsimusi.

Eesti uus IKS loob üldised raamid isikuandmete töötlemisele, milles meil on ELi üldmäärusest tulenev diskretsioon. Samuti võetakse uue IKSiga üle ELi direktiiv, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus õiguskaitseasutuste direktiivi kohta.

Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (650 SE).

Alates 25. maist 2018 kehtib Euroopa Liidus isikuandmete kaitse üldmäärus ning selle rakendamiseks tuleb Eesti seadustesse viia sisse vastavad muudatused. Eelnõuga tehakse muudatusi 130 seadusesse.

Eelnõuga ajakohastatakse andmekogude regulatsioone – täiendatakse isikuandmete töötlemise eesmärke ja andmekoosseise, samuti piiratakse andmete säilitamise tähtaega. Andmekogude põhimääruste kehtestamine on viidud võimalusel valitsuse tasandilt ministri pädevusse.

Samuti ühtlustatakse õiguskaitse- ja julgeolekuasutustes ning kaitseväes isikuandmete töötlemise ja andmesubjekti õiguste piiramise alused õiguskaitseasutusi puudutava direktiiviga. Lisaks reguleeritakse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) valvatavatel objektidel (nt Kadrioru loss, Toompea loss, Stenbocki maja, ministeeriumite ühishoone jne) külaliste ja teenuse osutajate taustakontrolli tegemist. Selle käigus on inimese kirjalikul nõusolekul PPA-l õigus töödelda tema isikuandmeid näiteks elukoha, karistuste ja välispiiri ületuste kohta, samuti tohib PPA töötaja vajadusel küsida täiendavaid andmeid ja vestelda tööandja või õppeasutusega.

Seaduse jõustumisel tuleb uuendada 81 riikliku andmekogu põhimääruseid. Uuenenud isikuandmete regulatsioonide rakendamine toob riigile kaasa kulusid. Hinnanguliselt vajavad nelja ministeeriumi haldusalas andmekogud täiendavaid IT-arendusi kokku 860 000 euro ulatuses seoses logitöötlussüsteemi, andmete kustutamise ja pseudonüümimise funktsionaalsustega, samuti serveriparkide nõuetele vastavusse viimisega.

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (698 SE) näeb ette anda Eesti Haigekassale üle ravikindlustusega hõlmamata isikute vältimatu abi ning tervise- ja tööministri määruses nimetatud, rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste eest tasu maksmise kohustus.

Eelnõus sätestatud tervishoiuteenuste eest tasumise kohustuse üleminek Eesti Haigekassale tuleneb 2017. aastal tehtud tervishoiu rahastamise otsustest ja 2017. aasta detsembris Riigikogus vastu võetud seadusemuudatusest. Üleminekuga on juba arvestatud Eesti Haigekassa eelarvesse laekuva riigieelarvelise eraldise arvutamisel.

Rahastamise korra muutmine eeldab ka rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse, psühhiaatrilise abi seaduse ning surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmist nende tervishoiuteenuste osas, mida kehtiva korra kohaselt hüvitatakse kindlustamata inimestele samuti riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa vahel sõlmitud lepingu alusel.

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (626 SE), mille järgi tuleb kõigil kolmandatest riikidest saabunud arstidel, hambaarstidel, õdedel ja ämmaemandatel läbida enne Eestis töötamiseks loa saamist tööpraktika ja sooritada eestikeelne teooriaeksam.

Eelnõu näeb ette korra arsti, hambaarsti, õe ja ämmaemanda kvalifikatsiooninõuete paremaks kontrollimiseks, kui inimene on omandanud kvalifikatsiooni väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriike või Šveitsi. Uus kord on läbipaistvam ja õigusselgem ning tõhustab järelevalvet.

Kvalifikatsiooni hindamises hakkavad eelnõu järgi osalema Terviseamet, Tartu Ülikool ning Tartu või Tallinna Tervishoiukõrgkool. Kõrgkoolid hakkavad korraldama ka tööpraktikale suunamist ja eestikeelset teooriaeksamit. Märgiti, et aastas esitab taotluse Eestis arstina tööle asumiseks umbes 40 ja õena tööle asumiseks 1–2 kolmandatest riikidest pärit inimest.

Teine oluline muudatus puudutab arst-residente. Eelnõu järgi tagatakse kõigile tööpraktikat sooritavatele arst-residentidele sõltumata nende töölepingu kestvusest katkematu ravikindlustuskaitse. See puudutab umbes 60 peremeditsiini arst-residenti, kes teevad residentuuri praktilise koolituse ühekuulisi tsükleid erinevates baasasutustes.

Sotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõuga (657 SE) tahetakse muuta psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekut ja elukvaliteeti toetavate erihoolekandeteenuste saamise teekond lühemaks ja selgemaks nii teenuste kasutajatele kui ka korraldajatele. Samuti luuakse teenustele suunamise ja teenuste osutamise ühtlane korraldussüsteem. Eelnõuga tahetakse tagada psüühikahäirega abivajavatele täisealistele nende tegelikule toetusvajadusele vastav abi, et ennetada inimese toimetuleku ja elukvaliteedi halvenemist. Eelnõu eesmärk on tagada vajaduspõhise ja paindliku erihoolekandeteenuse osutamine, milleks tuuakse erihoolekandeteenuse vajaduse hindamine ja inimese nõustamine Sotsiaalkindlustusameti juurde.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (705 SE) kehtestab täiendavad reeglid maksudest kõrvalehoidumise takistamiseks.

Eelnõuga võetakse üle üldine kuritarvituste vastane reegel, tulumaks lahkumisel ja välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad ning reguleeritakse ülejääva laenukasutuse kulu maksustamist.

Üldise kuritarvituste vastase sätte kohaselt ei võeta tulumaksuga maksustamisel arvesse tehinguid või tehingute ahelat, mille eesmärk on saada maksueelis, mis on vastuolus kohaldatava maksuõigusega ega ole kõiki asjasse puudutavaid asjaolusid arvesse võttes tegelik.

Tulumaksuga maksustatakse vara väljaviimist Eestist, kui Eestile ei jää enam õigust ülekantud vara maksustada. Võrreldes kehtiva õigusega tuleb eelnõu kohaselt maksustada ka vara väljaviimisel Eesti peakontorist välismaal asuvasse püsivasse tegevuskohta.

Eelnõuga seatakse piirang intresside mahaarvamisele, et rahvusvahelised kontsernid ei saaks vähendada maksukoormust ülemääraste intressimaksete kaudu.

Välismaise kontrollitava äriühingu kasumit maksustatakse Eestis tulumaksuga, kui see kasum on saadud näilikest tehingutest, mille peamine eesmärk oli saada maksueelis. Välismaine äriühing on Eesti äriühingu püsiv tegevuskoht välisriigis ja Eesti äriühingu tütarühing välisriigis.

Valitsuse algatatud 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (700 SE).

Riigieelarve eelnõu kulude ja investeeringute maht on kokku 11,31 miljardit ja tulude maht 11,06 miljardit eurot. Eelarve on nominaalselt 133 miljoni euroga ülejäägis ja struktuurses tasakaalus. Maksukoormus jääb järgnevatel aastatel senisele tasemele. Valitsussektori võlakoormus langeb praeguselt 8,2 protsendilt 2019. aastal 7,4 protsendile ning jõuab prognooside järgi 2022. aastaks 5,4 protsendi tasemele.

Eelnõu järgi eraldatakse Politsei- ja Piirivalveameti palgatõusuks 13 miljonit ja Päästeameti palgafondi kasvuks kaheksa miljonit eurot. Üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk jõuab järgmisel aastal riigieelarvelise lisaraha toel 1500 euroni. Lisaks tõusevad ka lasteaiaõpetajate, sotsiaalhoolekande, kultuuri ja teiste valdkondade spetsialistide sissetulekud.

Haigekassa eelarve saab järgmisel aastal lisaraha 180 miljonit eurot. Erihoolekande teenuste rahastamine kasvab pea 37 miljoni ja sotsiaalse rehabilitatsiooni rahastamine 12,7 miljoni euroni. Lapsetoetuste eelarve kasvab 299 miljoni euroni. Järgmisest aastast on pere esimese ja teise lapse toetus 60 eurot. Keskmine vanaduspension kasvab uuel aastal 7,6 protsendi võrra 447 eurolt 481 euroni.

Järgmise aasta kaitse-eelarve on praeguste hinnangute järgi ligi 2,2 protsenti SKP-st. Tõuseb tegevväelaste palk. Erinevateks kaitsehangeteks on plaanitud pea 40 protsenti kogu Eesti kaitse-eelarvest.

Kohalike omavalitsuste sissetulekud kasvavad järgmisel aastal 5 protsenti, ulatudes pea 2,2 miljardi euroni.

Jätkatakse põllumajanduses otsetoetuste maksmist. 2019. aastal makstakse otsetoetusi kokku 143,9 miljonit eurot.

Investeeringuteks olulistesse transpordi- ja taristuprojektidesse, maaelu edendamisse kui kultuuri- ja spordiprojektidesse on plaanis suunata enam kui 360 miljonit eurot.

Esimene lugemine – 13 eelnõu:

Valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (750 SE) kehtestatakse kord, mis näeb ette krediidiasutuse (panga) emiteeritud tagamata võlainstrumentidest tulenevate nõuete rahuldamisjärgud panga maksejõuetus- ja kriisilahendusmenetluses.

Eelnõuga ajakohastatakse pankade ning investeerimisühingute kapitali-, juhtimise ja ühinemise ning kindlustusandjate nõudeid ja automaatse liikluskindlustuse tekkimise aluseid. Lisaks täiendatakse pankade ja investeerimisühingute kriisilahenduse aluseid ning täpsustatakse Tagatisfondi koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikide tagatisskeemide ja EL-i institutsioonidega.

Kui praegu on pankadel lubatud ühineda üksnes pankadega, siis edaspidi on pankadel teatud juhtudel võimalik ühineda muude äriühingutega. EL-i õigus niisugust muudatust ei nõua, kuid arvestades, et EL-is on krediidiasutuste regulatsioon märkimisväärses ulatuses harmoniseeritud, võib praegu kehtiv erisus anda krediidiasutuse jurisdiktsiooni valikul olulise eelise mõnele teisele EL-i liikmesriigile, kus taolised piirangud ei kehti.

Eelnõuga suurendatakse finantsstabiilsust ning tagatakse finantssektori usaldusväärsus ja läbipaistvus ning turu jätkusuutlik toimimine.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Ühendkuningriigi poolt Euroopa Investeerimispangas märgitud kapitali asendamine“ eelnõu (751 OE) näeb ette asendada Ühendkuningriigi poolt Euroopa Investeerimispangas märgitud kapital.

Seletuskirjas märgitakse, et seoses Ühendkuningriigi lahkumisega EL-ist tuleb asendada Ühendkuningriigi osa Euroopa Investeerimispanga kapitalis ülejäänud liikmesriikide osadega. Kui see tegemata jätta, väheneks panga võimekus laenata, samuti satuks ohtu panga AAA krediidireiting, mis võimaldab laenata madalama intressimääraga.

Otsusega volitab Riigikogu rahandusministrit Euroopa Investeerimispanga juhatajate nõukogus hääletama uue kapitalijaotuse poolt. Uue kapitalijaotuse kohaselt asendavad liikmesriigid proportsionaalselt Ühendkuningriigi osa panga kapitalis. Eesti märgitud kapital suureneb 173 020 000 eurolt 206 248 240 euroni. Eesti sissemakstav kapital suureneb 2 963 711 euro võrra kokku 18 395 811 euroni. Otsest rahalist kohustust ei kaasne, sest sissemakstav osa kasvab Euroopa Investeerimispanga varasemate aastate kasumist tekkinud reservide arvelt. Otsus vajab Riigikogu heakskiitu, kuna Eesti riigi kaudne varaline kohustus suureneb.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu (744 OE) näeb ette kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 50 kaitseväelast NATO või selle liikmesriigi, ELi või ÜRO juhitaval ÜRO põhikirja VI või VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil esmakordsel panustamisel. Sellise mandaadi andmine tuleneb vajadusest võimalikult paindlikult reageerida kiiresti eskaleeruda võivale olukorrale, näiteks kui Eesti julgeolekupoliitiline huvi nõuab Kaitseväe üksuste kiiret lähetamist operatsioonile, mis ei mahu muude riigikaitseseaduses sätestatud kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla (nt NATO reageerimisjõudude koosseisus osalemine). 2018. aastal panustas Eesti samuti kuni 50 kaitseväelasega.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu (748 OE) näeb ette osaleda kuni viie kaitseväelasega NATO missioonil NMI (NATO Mission Iraq) Iraagis.

Uus mittelahinguline väljaõppe- ja kaitsevõime ülesehitamise toetamise missioon loodi tänavu 11.-12. juulil NATO tippkohtumisel Brüsselis. Selle aluseks on Iraagi valitsuse palve osutada lisatoetust valitsuse jõupingutustele stabiliseerida riiki ning võidelda terrorismiga.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia“ eelnõu (745 OE) näeb ette panustada kuni kuue kaitseväelasega operatsiooni EUNAVFOR Med/Sophia. EUNAVFOR Med/Sophia ülesanne on piirata Liibüa rannikul tegutsevate inimkaubitsejate liikumisvabadust ning tuvastada, hõivata ja hävitada alused ja muu vara, mida kasutatakse või on kahtlus, et seda kasutatakse isikute ebaseaduslikuks üle piiri toimetamiseks või inimkaubanduseks. Eesti alustas operatsioonil osalemist 2015. aasta augustis ning jätkab osalemist ka järgmisel aastal.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ eelnõu (739 OE) näeb ette osalemise kuni kuue kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissioonil Lähis-Idas ka aastal 2019. Tegevuspiirkond on Lähis-Ida, täpsemalt Iisrael, Egiptus, Liibanon ja Süüria. Eesti sõjalised vaatlejad osalevad missiooni koosseisus alates 1997. aastast. 2014. aastast suurendati Riigikogu otsusega Eesti panust missioonil kuni kuue kaitseväelaseni.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude koosseisus“ eelnõu (738 OE) näeb ette osalemise kuni 52 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) reageerimisjõudude (NRF) koosseisus. Eesti on varem panustanud NRFi NATO alaliste mereväeüksuste (NATO Standing Naval Forces − SNF) koosseisus mereväe staabi- ja toetuslaeva ning miinitõrjelaevadega, demineerimis- ja sõjaväepolitseiüksuste, erivägede, liikumise koordineerimise üksuse, staabiohvitseride ning koos teiste Balti riikidega NRF-14 koosseisu ühise jalaväepataljoniga.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ eelnõu (747 OE) näeb ette osaleda jätkuvalt kuni kümne kaitseväelasega rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. USA juhitav ISILi vastane rahvusvaheline sõjaline operatsioon Inherent Resolve käivitus 15. juunil 2014. Operatsiooni eesmärgiks on ISILi vastane otsene ja toetav sõjaline tegevus, seda nii Iraagis kui ka piirkonnas laiemalt. Eesti osalemine operatsioonil Inherent Resolve algas augustis 2016.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismismissioonil Afganistanis“ eelnõu (743 OE) näeb ette osaleda jätkuvalt kuni 46 kaitseväelasega NATO juhitaval väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis. Eesti on osalenud NATO juhitud rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude ISAF (International Security Assistance Force) operatsioonil Afganistanis 11 aastat (2003−2014) ning plaanib jätkata liitlaskohustuste täitmist NATO juhitud väljaõppe- ja nõustamismissioonil senises mahus.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahutagamismissioonil Malis“ eelnõu (746 OE) näeb ette osaleda jätkuvalt kuni kümne kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Malis (EUTM Mali) ja jätkuvalt kuni kümne kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamis missiooni Malis (MINUSMA). Eesti panus EUTM Mali missiooni on oluline, sest Eesti riigi üks prioriteet on osaleda ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel ning arendada koostööd strateegiliste liitlastega. Mali missioonist on kujunenud ELi üks tähtsamatest sõjalistest operatsioonidest. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu (740 OE) näeb ette osalemise kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisus. JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon. Eesti jaoks oli liitumine JEFiga loomulik jätk väga heale, lähedasele ja pikaajalisele kahepoolsele poliitilisele ning sõjalisele sidemele Ühendkuningriigiga.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis“ eelnõu (741 OE) näeb ette osalemise kuni 50 kaitseväelasega Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil „Barkhane“ Malis. Eesti kaitsepoliitika huvi on toetada stabiilset julgeolekukeskkonda üleilmselt ja Euroopa riikide solidaarset panustamist Euroopat mõjutavate ohtude vastases võitluses ning seda võimalusel nende tekkekohas. Alates augustist 2018 osaleb Eesti operatsioonil kokku kuni 50 kaitseväelasega.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis“ eelnõu (742 OE) näeb ette osalemise kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) missioonil UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon). Eesti osales UNIFILis aastatel 1996–1997, mil panustati rahuvalvekompaniiga (135 kaitseväelast). Alates 2015. aasta kevadest kuni 2018. aasta sügiseni panustas Eesti jalaväerühma ja toetuselemendiga Soome ja Iiri ühispataljoni koosseisus UNIFILis Liibanonis. Ettepanek on jätkata missioonil osalemist senise 50 kaitseväelase asemel kuni kolme kaitseväelasega.

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: Riigikontrolli kontrolliaruande tutvustus, kutsutud Riigikontrolli esindajad.

Sündmused

Kell 10 – Riigikogu esimees Eiki Nestor ja aseesimees Kalle Laanet osalevad riigireformi konverentsil (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 11.15 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Välisministeeriumi ja Tallinna Ülikooli tutvustusprogrammi raames välisajakirjanikega Sri Lankalt.

Kell 19 – Riigikogu esimees Eiki Nestor annab noortekonverentsil „Lahe koolipäev“ üle auhinna tunnustuskonkursi „Hea eeskuju“ selleaastasele laureaadile (Alexela kontserdimaja).

Välislähetused

14. – 21. november
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Hannes Hanso ja Oudekki Loone osalevad NATO PA aastaistungil Halifaxis Kanadas.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]