Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 21. maiks
Kell 12 – infotund
Riigikogu liikmete küsimustele vastavad peaminister Kristen Michal, kaitseminister Hanno Pevkur ja rahandusminister Jürgen Ligi.
Peaminister vastab küsimustele sõjast ja rahust, koormusest majandusele, avaliku huvi asemel kitsa ärihuvi teenindamisest, riigikaitse valmisolekust, maksudest, metsandusest, pensionäridest, julgeolekust ja demokraatia kriisist.
Kaitseminister vastab küsimustele intsidendist varilaevastiku tankeriga merel ja kaitsetööstuse arendamise kohta.
Rahandusminister vastab küsimusele IMFi teemal.
Kell 14 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – kaks eelnõu
Valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (561 SE) tõstetakse puudega lapse vanuse ülempiir 16-lt 18 aastale, mis tähendab, et puude raskusastet on võimalik tuvastada lastel kuni 18-aastaseks saamiseni ja töövõime hindamine algab 18. eluaastast.
Muudatusega tagatakse laste võrdne kohtlemine, mis on ühtlasi arusaadavam ka vanemate jaoks, sest edaspidi on nii lastekaitseseaduses, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses kui ka töövõimetoetuse seaduses laps alla 18-aastane isik. Muudatus on kooskõlas haridusseaduse muudatusega, mille kohaselt on laps õppimiskohustuslik kuni 18-aastaseks saamiseni.
Sotsiaalkomisjon tegi eelnõusse muudatuse, mille kohaselt säilib 16- ja 17-aastastele erihoolekandeteenuse järjekorda panemise võimalus, et pakkuda noortele ja nende peredele suuremat kindlustunnet. Selleks jäeti eelnõust välja säte, millega sooviti tunnistada vähemalt 16-aastaste noorte järjekorda panemise võimalus kehtetuks. Muudatuse vajadusele juhtisid tähelepanu nii Eesti Puuetega Inimeste Koda kui ka Eesti Linnade ja Valdade Liit.
Edaspidi võib Sotsiaalkindlustusamet jätkuvalt panna erihoolekandeteenuse järjekorda vähemalt 16-aastase teenust saama õigustatud inimese, kui tema toetusvajaduse hindamisel on tuvastatud erihoolekandeteenuse vajadus.
Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (588 SE) võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv, mille eesmärk on edendada soolist tasakaalu börsifirmade juhtkondades. Eelnõu kohaselt peab börsiettevõtte üldkoosolek soolise tasakaalu soodustamiseks kinnitama ühe kahest eesmärgist: vähemalt 40 protsenti nõukogu liikmetest või vähemalt 33 protsenti juhatuse ja nõukogu liikmetest on vähem esindatud soost. Valitud eesmärk tuleb täita 2026. aasta keskpaigaks ning sellest tuleb teavitada Finantsinspektsiooni.
Eestis on naiste osakaal börsifirmade juhatustes olnud püsivalt üks madalamaid ELis, samas on näiteks Lätis naiste osakaal eelmise kümnendiga pea kahekordistunud. Taanis on naiste osakaal organisatsioonide juhtorganites 40 protsenti ning Saksamaal, Rootsis ja Soomes on sama näitaja üle 33 protsendi. Eestis on naisi juhtkonna liikmete seas kümnendik.
Euroopa Komisjoni hinnangul on edukaks juhtimiseks oluline, et otsustajate ringis oleks esindatud nii naised kui ka mehed. Annete, kogemuste ja oskuste paljusus aitab teha paremaid otsuseid, parandab äriühingu üldjuhtimist ja soodustab majanduskasvu. Uuringute järgi parandab suurem sooline tasakaal juhtkonnas ka majandustulemusi ja kasumlikkust.
Direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad vaid suured börsifirmad, kus on üle 250 töötaja ja mille aastakäive on üle 50 miljoni euro või aastabilansi kogumaht ületab kokku 43 miljonit eurot. Eestis on selliseid ettevõtteid praegu 12. Meetmed on ajutist laadi, kuna nii eelnõu aluseks olev direktiiv kui ka seda üle võtvad sätted kaotavad kehtivuse 2038. aasta 31. detsembril.
Rahanduskomisjon tegi eelnõusse muudatuse, millega täpsustatakse organit, kes peab seadma individuaalse kvantitatiivse eesmärgi soolise tasakaalu parandamiseks ettevõtte juhatuses. Ettepaneku kohaselt seab selle eesmärgi üldkoosolek. Samuti täpsustati aktsionäride teavitamist soolise tasakaalu eesmärkidest ja nende saavutamise vahenditest ning sätestati, et Finantsinspektsioonile tuleb esitada teave eesmärkide seadmise ja täitmise kohta aktsiaemitendi juhtorganites esimest korda 2026. aasta 30. juuniks.
Teine lugemine – üks eelnõu
Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (572 SE) tugevdatakse meetmeid, et riiklik isikut tõendav dokument antaks vaid selleks õigustatud isikule.
Eelnõuga luuakse õiguslik alus, mille kohaselt tagastatakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlus läbi vaatamata, kui taotleja on sellise riigi kodanik, milles on suurem rahapesu- või terrorismi rahastamise oht või millega Eestil puudub justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöösuhe.
Politsei- ja Piirivalveamet saab eelnõuga õiguse nõuda DNA-ekspertiisi, kui inimene taotleb esimest korda Eesti kodaniku isikut tõendavat dokumenti ja tekib põhjendatud kahtlus, et välisriigis välja antud Eesti kodakondsusesse kuulumise tuvastamist võimaldav dokument ei ole ehtne või selle alusandmed ei ole õiged.
Lisaks loob eelnõu isikusamasuse kontrollimise võimaluse Eesti teabevärava mobiilirakenduse kaudu.
Esimene lugemine – kümme eelnõu
Jätkub eile istungi tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse, julgeolekumaksu seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (645 SE) esimene lugemine. Eelnõuga on kavas tühistada julgeolekumaks, mis oli kavandatud kehtima 2028. aasta lõpuni.
Julgeolekumaksu asemel tõstetakse eelnõu järgi alates 2026. aastast üldine tulumaksumäär 24 protsendile ja ettevõtlustulu maksumäär 22 protsendile, et tagada riigi kaitsekulude stabiilne rahastamine ja kaitsevõime pikaajaline tugevdamine. Samuti jääb jõusse käibemaksumäära tõstmine 2025. aasta juulist 24 protsendile, mis muutub tähtajatuks.
Ettevõtetele hakkab kehtima lihtne, ühetaoline ja ettevõtjasõbralikum tulumaks, kus tulemaksu tuleb tasuda üksnes jaotatud, mitte jooksvalt kasumilt. Seletuskirjas osutatakse, et muudatus on positiivne ka Eesti inimestele, eriti vähemkindlustatud maksumaksjatele, kuna tulumaks rakendub pärast maksuvaba tulu mahaarvamist. Kehtiv lahendus toonuks kaheprotsendilise maksukohustuse alates esimesest eurost.
Julgeolekumaksu rakendamine eeldas Maksu- ja Tolliametilt mitme teenuse arendust, mille vajadus eelnõu vastuvõtmisel ära langeb. IT-arenduste kulud oleks olnud hinnanguliselt 950 000 eurot 2025. aastal, 735 000 eurot 2026. aastal ja 525 000 eurot 2027. aastal. Samuti eeldas julgeolekumaksu kehtestamine Sotsiaalkindlustusameti, Tervisekassa ja Töötukassa IT-arendusi, mida pole samuti pärast seaduse jõustumist enam vaja.
Isamaa fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada Euroopa Liidus läbirääkimised kestlikkusaruannete koostamise kohustuse kehtetuks tunnistamiseks“ eelnõu (601 OE) eesmärk on kestlikkusaruannete koostamise kohustuse kaotamine ELis ja seeläbi ettevõtteid koormava bürokraatia vähendamine.
Eelnõu seletuskirjas tuuakse välja, et Eesti ettevõtjate esindusorganisatsioonid on kestlikkusaruannete esitamise kohustust kritiseerinud ja teinud ettepaneku kohustuse täitmine edasi lükata. Kohustatud ettevõtete jaoks on tegemist väga mahuka ja kuluka tööga. Väidetavalt võib kestlikkusaruande koostamine kaasa tuua ühele ettevõttele lisakulusid keskmiselt 100 000 eurot. Kestlikkusaruande esitamise kohustusega ettevõtteid on Eestis umbes 350.
Valitsuse algatatud jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustavast ja nende hävitamist nõudvast konventsioonist taganemise seaduse eelnõu (642 SE) kohaselt taganeb Eesti jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustavast ja nende hävitamist nõudvast konventsioonist, mis jõustus 1999. aastal ja millega Eesti ühines aastal 2004.
Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et pärast seda, kui Eesti üle 20 aasta tagasi Ottawa konventsiooni ratifitseeris, on Euroopa ja Läänemere piirkonna julgeolekukeskkond märkimisväärselt halvenenud ning sõjaline oht NATO liikmesriikidele kasvanud. Samal ajal jätkab Venemaa Föderatsioon sõjalist agressiooni Ukraina vastu ning rikub rängalt oma rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas rahvusvahelise humanitaarõiguse norme. Ottawa konventsiooniga ei ole Venemaa ühinenud ja kasutab jalaväevastaseid miine laialdaselt Ukraina-vastases sõjas.
Seletuskirja järgi annab konventsioonist lahkumine Eesti Kaitseväele suurema paindlikkuse ning vabaduse valida relvasüsteeme ja -lahendusi, mida vajadusel kasutada. Ottawa konventsioonist taganemine jõustub kuus kuud pärast vastava teate esitamist tingimusel, et riik ei osale selle aja möödumise hetkel relvakonfliktis.
Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (622 SE) näeb ette viia seadus kooskõlla ELi kestlike lennukikütuste määrusega ning tagada otsekohalduva määruse nõuetekohane täitmine Eestis. ELi kestlike lennukikütuste määruse eesmärgiks on soodustada kestlike lennukikütuste tootmisvõimaluste avardamist ning vältida ELi lennutranspordituru killustumist, võimalikke konkurentsimoonutusi ettevõtjate vahel ja ebaausaid tankimisvõtteid. ELi kestlike lennukikütuste määrust kohaldatakse järk-järgult üleminekuajaga, suurt osa üleminekuaja sätteid hakati kohaldama 1. jaanuarist 2025. Selleks täpsustatakse seaduses kestlike lennukikütuste tarnimist ja aruandlust käsitlevaid nõudeid, määratakse pädevad asutused ning nähakse ette järelevalve ja vastutusega seotud normid.
Kestlikud lennukikütused on taastuvenergia direktiivi kohased lennukikütused, mis on kas sünteetilised lennukikütused, lennukite biokütused või ringlusse võetud süsiniku põhised lennukikütused. Kestlike lennukikütuste hulka kuuluvad vedelad alternatiivkütused, mis on võrdväärsed tavapärase lennukikütusega ning sobivad kasutamiseks tänapäeval kasutuses olevates õhusõidukimootorites.
Isamaa fraktsiooni algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse bürokraatia vähendamiseks eelnõu (600 SE) eesmärgiks on muuta raamatupidamise seadust selliselt, et kestlikkusaruande esitamise kohustus lükatakse kahe aasta võrra edasi nende ettevõtjate jaoks, kes peavad kestlikkusaruannet esmakordselt esitama 2026. või 2027. aastal. Uued kestlikkusaruande esitamise tähtajad oleksid eelnõu kohaselt 2028. ja 2029. aastal. Samasisulise ettepaneku on teinud ka Euroopa Komisjon.
Isamaa fraktsioon algatatud maksurahu kehtestamise seaduse eelnõu (607 SE) näeb ette rea maksutõusude kehtetuks tunnistamise, et seeläbi kasvatada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning suurendada elanikkonna majanduslikku kindlustunnet.
Eelnõuga nähakse ette tunnistada kehtetuks käibemaksu tõstmine 2-protsendipunkti võrra, füüsilise isiku tulu maksustamise tõstmine 2-protsendipunkti võrra, ettevõtetele kasumimaks ja maksuvaba tulu arvestamise uus süsteem.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (597 SE) muudetakse tulumaksuseadust, mille tulemusena väheneb füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määr, mis praegu on 22%. Juriidilise isiku tulumaksu määra ei muudeta.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (596 SE) vähendatakse käibemaksu standardmäära, mille suurus on praegu 22%. Teatud kaupadele ja teenustele kehtivaid vähendatud määrasid (9% ja 5%) eelnõuga ei muudeta.
Ettekanne
Energeetika- ja keskkonnaministri Andres Suti 2025. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest.
Komisjoni istung
Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: jätkuarutelu täiendavate kaitsekulude rakendamisest ja mõjust eelarvele, kutsutud Kaitseministeeriumi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Riigikontrolli esindajad; Riigikontrolli kontrolliaruande „Haridusliku erivajadustega noorte kutseõpingute ja tööle siirdumise toetamine“, kutsutud Riigikontrolli esindajad (ruum L333).
Sündmused
Kell 10.00 – riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas ja raportöör Meelis Kiili kohtuvad koostamisel oleva Eesti julgeolekuolukorra teemalise raporti raames Kaitseministeeriumi kaitsevõime asekantsleri Kadri Peetersiga.
Kell 11 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Rumeenia kuningliku pere esindaja Tema Majesteet Margareta ja tema abikaasa prints Radu ning neid saatva delegatsiooniga. Kohtumisel osaleb ka Rumeenia suursaadik Eestis Călin Stoica.
Välislähetused
19.–22. mai
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali osaleb Eesti, Läti, Leedu, Taani, Rootsi, Soome ning Poola Seimi ja Senati Euroopa Liidu asjade komisjonide delegatsioonide kohtumisel Riias Lätis (19.-20.05) ja kõnelejana Euroopa-Ukraina koostöö teemalisel foorumil Brüsselis Belgias (21.-22.05).
19.–25. mai
Riigikogu liige Mati Raidma osaleb Kiievis Ukrainas toimuval rahvusvaheliste ekspertide kohtumisel, mille eesmärgiks on vastupidavuse tõstmine kriisijuhtimises.
21.–23. mai
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) juhtkomisjoni asepresident ning ENPA Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb ENPA juhtkomisjoni kohtumisel Vallettas Maltal.
21.–27. mai
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Raimond Kaljulaid ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osalevad assamblee kevadistungil Daytonis Ameerika Ühendriikides.
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]
