Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, kultuuriminister Indrek Saar ja sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele Kohtla-Järve riigigümnaasiumi, eesti keele, Ida-Virumaa olukorra ja meelsuse ning maksuteemade kohta.

Kultuuriminister Indrek Saar vastab küsimustele Tartu Maarja kiriku taastamise ning Vana Baskini Teatri tegevuse lõpetamise kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Teisipäevase täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu lükkus kolmapäevase täiskogu istungi päevakorda Vabaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele, et kehtestada sanktsioonid seoses Ukraina aluste ründamise ja hõivamisega Kertši väinas“ eelnõu (782 OE) esimene lugemine ning valitsuse algatatud Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja teiste seaduste täiendamise seaduse (Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust) eelnõu (781 SE) ja valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Eestis tehtud vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamise menetluse loomine) eelnõu (749 SE) teine lugemine.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele, et kehtestada sanktsioonid seoses Ukraina aluste ründamise ja hõivamisega Kertši väinas“ eelnõuga (782 OE) tehakse valitsusele ettepanek kehtestada seoses Vene Föderatsiooni õigusvastase relvastatud ründega Ukraina aluste vastu Kertši väinas Mustal merel ja nende aluste meeskondade vangistamisega sissesõidukeeld Eesti Vabariigi territooriumile ning kogu Schengeni konventsiooni piirkonda Vene Föderatsiooni kodanikele, kes on agressiooni soodustanud või aktiivselt õigustanud.

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja teiste seaduste täiendamise seaduse (Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust) eelnõu (781 SE) reguleerib Ühendkuningriigi kodanike ja nende pereliikmete Eestis elamise tingimusi pärast Brexitit.

Eelnõuga tagatakse väljaastumislepinguga määratud tingimused Eestis elamiseks nii Ühendkuningriigi kodanikele kui ka nende praegustele ja tulevastele perekonnaliikmetele.

Eelnõuga tahetakse kindlustada, et juhul kui Ühendkuningriik otsustab Euroopa Liidust lahkuda, on endiselt reguleeritud Eestis elavate brittide õiguslik seisund. Euroopa Liidu kodaniku seaduse reguleerimisala laiendatakse eelnõuga Ühendkuningriigi kodanikele, kes elavad Eestis väljaastumislepingus määratud üleminekuaja lõpus.

Alates 2021. aasta aprillist Eestisse saabuvad Ühendkuningriigi kodanikud kuuluksid juba välismaalaste seaduse reguleerimisalasse.

Eelmise aasta novembri seisuga oli oma elukoha Eestis registreerinud ja omasid kehtivat ID-kaarti 1301 Ühendkuningiriigi kodanikku, neist alalist elamisõigust omas 337 inimest.

Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Eestis tehtud vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamise menetluse loomine) eelnõuga (749 SE) viiakse vahekohtute regulatsioon vastavusse Riigikohtu praktikaga. Peamise muudatusena soovitakse ühtlustada Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise nõuded. Luuakse kohustus, mille kohaselt tuleb kõigi Eestis tegutsevate vahekohtute otsused täidetavaks tunnistada, välja  arvatud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu ja Notarite Koja vahekohtu menetluses tehtud otsused.

Eelnõu sisaldab sätteid vahekohtumenetluse regulatsiooni muutmise kohta. Peamise muudatusena ühtlustatakse Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise nõudeid ning luuakse kohustus, mille kohaselt tuleb kõigi Eestis tegutsevate vahekohtute otsused täidetavaks tunnistada, v.a Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu ja Notarite Koja vahekohtu menetluses tehtud otsused. Vahekohtumenetluse regulatsiooni muutmise raames muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku, täitemenetluse seadustikku, riigilõivuseadust, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust, notariaadiseadust ning väärtpaberituru seadust.

Kolmas lugemine – 26 eelnõu:

Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (776 SE) eesmärk on võimaldada kohtunikele valveaja lisatasustamine.

Eelnõu seletuskirjas seisab, et valveaja lisatasustamise eesmärk on tagada sujuv õigusemõistmine ka kohtu töövälisel ajal olukordades, kus seadus seda ette näeb, arvestades, et kohtunike palgasüsteem peab olema kooskõlas kohtunikele esitatavate kõrgendatud ametialaste nõudmiste ja piirangutega ning soodustama kestvat ja kvaliteetset teenistussuhet.

Kehtiv regulatsioon ei võimalda kohtunikule lisatasu maksta siis, kui kohtunik peab riigipühadel ja nädalavahetustel tegema menetlusseadustikes sätestatud kiireloomulisi menetlustoiminguid või olema nende tegemiseks kättesaadav (st olema valves). Kohtuniku ametipalgaga ei ole hõlmatud kohtuniku valveaeg.

Eelnõule esitati teise lugemise käigus kaks muudatusettepanekut. Mõlemad esitati põhiseaduskomisjoni poolt. Ühe muudatusettepanekuga nähakse ette, et kui Riigikohtu liige soovib ametist vabastamist omal soovil või vanuse tõttu, siis nendel juhtudel vabastab Riigikohtu liikme ametist Riigikohtu üldkogu, mitte Riigikogu. Teise muudatusettepanekuga täiendatakse seaduse jõustumissätet.

Põhiseaduskomisjoni algatatud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (778 SE) näeb ette Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendumise eri õigusvaldkondades.

Eelnõus on sätestatud isikuandmete töötlemise täpsed eesmärgid ja alused ning isikuandmete töötlemise lubatud ulatus.

Eelnõuga tehakse muudatusi 126 seaduses. Alates 25. maist 2018 kehtib Euroopa Liidus isikuandmete kaitse üldmäärus ning selle ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendamiseks tuleb Eesti seadustesse viia sisse vastavad muudatused.

Eelnõuga ajakohastatakse andmekogude regulatsioone – täiendatakse isikuandmete töötlemise eesmärke ja andmekoosseise, samuti piiratakse andmete säilitamise tähtaega. Andmekogude põhimääruste kehtestamine on viidud võimalusel valitsuse tasandilt ministri pädevusse.

Põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (762 SE) antakse Riigikogu juhatuse pädevusse määrata lisaks alatistele komisjonidele ka eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide isikkoosseisud ja kinnitada muudatused nendes.

Lisaks muudetakse paindlikumaks täiskogu töökorraldus. Kui seni kehtis põhimõte, et arupärimistele vastatakse üksnes esmaspäevastel istungitel ning eelnõude lugemised toimuvad teisipäevastel, kolmapäevastel ja neljapäevastel istungitel, siis eelnõuga võimaldatakse arupärimistele vastata ning eelnõude lugemisi läbi viia kõikidel istungipäevadel. Esmaspäevasele istungile kehtestatakse kellaajaline piirang.

Täpsustatakse Vabariigi Valitsusele, peaministrile või  ministrile umbusalduse avaldamise arutelu regulatsiooni. Samuti tehakse normitehnilisi muudatusi.

Eelnõu eesmärgiks on vähendada Riigikogu töökorralduses bürokraatiat ning muuta tööprotsessid kiiremaks ja paindlikumaks.

Teise lugemise käigus tehti eelnõule mitmeid muudatusettepanekuid. Ühe muudatuse eesmärk on pikendada Riigikogu infotundi ühe tunni võrra tuues selle algusaja varasemaks. Lisaks nähakse teise muudatusena ette, et infotunnis antakse küsimuse esitamiseks aega kaks minutit senise ühe minuti asemel ning vastamiseks kolm minutit kahe minuti asemel.

Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (elatise võlgnike survestamine) eelnõu (737 SE) näeb ette täiendavate meetmete rakendamise laste elatisraha maksmisest kõrvalehoidjatele.

Kehtiva õiguse järgi on võimalik peatada elatise võlgnike õigusi ja lubasid (nt mootorsõiduki juhtimisõigus, relvaluba, kalastuskaart), keelduda võlgnikule toetuse maksmisest (nt erametsaomanike toetus), nõuda kolmandalt isikult võlgniku eest tasutud raha arestimist või avalikustada võlgnike nimed. Need meetmed jõustusid 1. märtsil 2016.

Eelnõu võimaldab täiendavalt tunnistada kehtetuks elatise võlgniku reisidokumendid (nt Eesti kodaniku pass, ajutine reisidokument, meremehe teenistusraamat, meresõidutunnistus) ja keelata ka nende väljaandmine. Kuna ID-kaardi omamine on Eestis kohustuslik alates 15. eluaastast, ei saa seda elatise võlgnikul kehtetuks tunnistada ning piirata tema vaba liikumise õigust Euroopa Liidus. Küll aga piiraks meede elatise võlgniku õigust reisida Euroopa Liidust väljapoole.

Kui kohtutäituril ei ole õnnestunud elatise võlgnikult kahe kuu jooksul elatist välja nõuda, saab kohtutäitur reisidokumendi kehtetuks tunnistamiseks ja uue andmise keelamiseks pöörduda kohtusse.

Eelnõuga soovitakse luua liiklusregistrisse lisamärge, mille alusel saab politsei võlgniku sõiduki kohtutäiturile üle anda.

Eelnõuga kohustatakse kolmandaid isikuid (nt pangad, kasiinod, pandimajad jms), kellel on kohustus isikut tuvastada, keelduda elatise võlgnikule üle 5000 euro suurusest rahalise kohustuse täitmisest sularahas.

Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (759 SE) kehtestatakse piirangud tsiviilkohtumenetluses, täitemenetluses ja pankrotimenetluses edasikaebeõigusele. Piirangud puudutavad peamiselt õigust kaevata edasi Riigikohtule maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuste kohta tehtud ringkonnakohtu määruste peale. Ettepanekud piirangute seadmiseks puudutavad nii menetluslike määruste peale edasikaebamist kui ka hagita asjade lõpplahendite peale edasikaebamist. Riigikohtu tehtud ettepanekute eesmärgiks on menetlusökonoomia tagamine ja kohtupidamise ressursi parem kasutus. Eelnõuga täpsustatakse ka pankrotihalduri tasu ja kulude riigi vahenditest hüvitamise piirmäära. Rakendussätte kohaselt kuuluvad edaspidi internetis avaldamisele alates 1. jaanuarist 2006 jõustunud kohtulahendid.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (658 SE) üldine eesmärk on korduvkuritegevuse vähendamine ja ühiskondliku turvalisuse suurendamine.

Eelnõuga luuakse võimalus kohaldada eluaegset vangistust varasema retsidiivse minevikuga isikutele, kes on uuesti toime pannud tapmise või seksuaalkuriteo. Raske kuriteo ohvriks langenud kannatanule antakse võimalus avaldada arvamust süüdlase ennetähtaegse vabastamise kohta. Muudatuse eesmärk on pöörata enam tähelepanu kannatanu õigustele ja kurjategija vastutusele.

Lisaks korrastatakse eelnõuga eluaegse vangistuse regulatsiooni. Kehtiva õiguse kohaselt saab eluaegsest vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda 30-aastase vangistuse kandmise järel. Eelnõuga võimaldatakse paigutada eluaegne vang avavanglasse, kui ta on vangistusest ära kandnud vähemalt 23 aastat. Eelnõuga luuakse võimalus vabastada eluaegset vangistust kandev kinnipeetav tingimisi ennetähtaegselt, kui ta on vangistusest ära kandnud vähemalt 25 aastat. Eluaegsest vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud isik kohustub alluma käitumiskontrollile, et tema toimetulek ühiskonnas oleks turvaline.

Eelnõuga luuakse ka võimalus sõlmida välismaalasega kokkuleppemenetluse raames kokkulepe riigist lahkumiseks (välja arvatud raskes kuriteos süüdistatava suhtes), millega kaasneb sissesõidukeeld.

Riigikogu liikmete Andres Metsoja, Raivo Aegi, Tarmo Kruusimäe, Helir-Valdor Seederi, Priit Sibula, Aivar Koka, Sven Sesteri, Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa, Maire Aunaste, Marko Pomerantsi, Mart Nuti, Valeri Korbi, Jaanus Karilaidi, Märt Sultsi, Inara Luigase ja Tanel Talve algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnõuga (789 SE) tehakse muudatused Vabariigi Valitsuse seadusesse ja 38 muusse seadusesse eesmärgiga ühendada Keskkonnaministeeriumi valitsemisala valitsusasutused Keskkonnaamet (KeA) ja Keskkonnainspektsioon (KKI).

KeA ja KKI ühendamine lähtub riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on dubleerimise vähendamine riigiametites, ametiasutuste arvu vähendamine ning avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemine. Soovitus keskkonnavaldkonna ühendameti loomiseks on tehtud ka riigiülesannete analüüsis.

KeA ja KKI ühendamise eesmärk on tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täideviimist keskkonnavaldkonnas, kasutada tõhusamalt ja mõjusamalt olemasolevaid ressursse ning pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid ja vastata ühiskonna ootustele ka pikemaajalises perspektiivis.

Loodav amet jääb täitma kõiki seniseid kahe ameti põhifunktsioone. Sama pealkirjaga eelnõu (710 SE) oli ka varem Riigikogu menetluses, kuid ei saanud seadusena vastuvõtmiseks vajalikku toetust, milleks oli vaja vähemalt 51 poolthäält. Nüüd anti sama eelnõu uuesti menetlusse ja see läbis täna teise lugemise.

Valitsuse algatatud kaubamärgiseaduse, tööstusdisaini kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (765 SE) antakse intellektuaalomandiõigusega seonduvate vaidluste lahendamise ainupädevus Harju Maakohtule. Kehtivas õiguses on intellektuaalomandit puudutavate tsiviilasjade lahendamise pädevus kõigil Eesti maakohtutel, praktikas aga jõuab enamus intellektuaalomandi vaidlusi Harju Maakohtusse, mis on ka ainus kohus, kus on intellektuaalomandile spetsialiseerunud kohtunikke. Lisaks saab muudatusega Patendiamet võimaluse kasutada kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste puhul elektroonilist menetlust, millega soodustatakse Patendiameti ja isiku vahelist elektroonilist suhtlust. Selleks nähakse ette võimalused teabe elektrooniliseks esitamiseks ja väljastamiseks. Muudatustega lihtsustatakse ka patendivoliniku kutse omandamist vandeadvokaatidel. Kehtiva seaduse järgi peab patendivoliniku kutse soovija olema töötanud vähemalt viimased neli aastat patendivoliniku juures või patendivoliniku äriühingus. Edaspidi loetakse kutse omandamiseks nõutava staaži hulka ka advokaadibüroos tööstusomandi valdkonnas õigusteenuse osutamise aeg. Vandeadvokaatidele aga säilib nõue sooritada patendivoliniku kutseeksam.

Õiguskomisjoni algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõus (752 SE) märgitakse, et kehtiva kiiruskaamerate regulatsiooni sätted ei ole seni võimaldanud kasutusele võtta teisaldatavaid kiiruskaameraid. Kuigi liiklusseaduse kohaselt võib liiklusjärelevalvet teha teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga, sätestavad  seaduse sama paragrahvi lõiked  automaatse liiklusjärelevalve süsteemi  puhul võimaluse kasutada üksnes statsionaarseid vahendeid.

Praegu on Eestis võimalik kasutada kahte kiirusemõõtmise lahendust kolmest ehk käsikaameraga mõõtmist ja statsionaarse kaameraga mõõtmist. Mobiilse kiiruskaamera kasutamise võimalus ei muuda kehtivat õiguskorda ehk tagajärg isikule jääb samaks, kuid selle eesmärk on võimaldada liiklusjärelevalve teostajal mõjutada oluliselt suuremat hulka isikuid ka piirkondades, kus see varasemalt võimalik ei olnud.

Teisaldatavate kiiruskaamerate paigaldamise eesmärk on liikluse rahustamine ja seeläbi õnnetuste arvu vähendamine.

Eelnõule esitati teise lugemise eel muudatusettepanek, mille eesmärk on täiendada eelnõu ja lisada liiklusseadusse kaks sätet reguleerimaks olukorda, kus Eestis kehtib ka Eesti liiklusregistris registreeritud mootorsõiduki ja selle haagise tehnoülevaatus, mis on tehtud teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Muudatuse eesmärk on võimaldada liiklusregistris registreeritud, kuid peamiselt rahvusvahelises liikluses (Euroopas) osaleval sõidukil läbida tehnoülevaatust väljaspool Eestit. Samas kohustab muudatus väljaspool Eestit teostatavat kontrolli läbi viima samaväärsete nõuete kohaselt, kui liiklusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud. Nõuete järgimise tagab asjaolu, et koostöölepingus määratletakse ära kindlad isikud, kellel võimaldatakse liiklusregistris registreeritud sõidukitele tehnoülevaatust läbi viia. Enne vastava koostöölepingu sõlmimist hindab Maanteeamet asjaomase riigi vastavaid nõudeid ja teostab vajadusel koostöölepinguga määratud isikutele põhjaliku koolituse ning väljaõppe. Seega sõiduki omanikule, vastutavale kasutajale või sõiduki ülevaatusele esitajale tehnoülevaatuse läbimise osas muutusi ei kaasneks. Muudatuse positiivse mõjuna suureneb transpordiettevõtete konkurentsivõime, kellel avaneb võimalus teostada oma masinapargile tehnoülevaatusi väljaspool Eestit.

Valitsuse algatatud riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõuga (794 SE) reguleeritakse andmehaldust, mis sätestab kindlad reeglid, millele andmekogudes olevad andmed ja andmehaldus peab vastama. Andmehalduse koordineerimine antakse Statistikaametile. Praegu ei ole riigi andmehalduse ühistes reeglites kokku lepitud ja seetõttu ei ole võimalik rakendada ka andmete ühekordse küsimise reeglit. Samuti ei ole kehtivas seaduses reguleeritud, kes peaks andmehaldust riiklikul tasandil koordineerima. Avaliku teabe seadusesse lisatakse eelnõuga andmete jagamise teenus, mis võimaldab edaspidi eri andmeallikate sidumist ja andmete teaduslikul või statistilisel eesmärgil töötlemist. Muudatustega saab andmekogudes olevaid andmeid omavahel siduda, paremaid teenused osutada, halduskoormust vähendada ja teha juba kogutud andmete alusel riiklikku statistikat.

Eelnõule esitati esimese ja teise lugemise vahel kaks sarnast sisu kandvat ettepanekut. Muudatuse eesmärk on sätestada andmekogusse andmete kogumisel andmete ühekordse küsimuse põhimõte. Põhimõte on vajalik selleks, et vähendada andmete esitajate halduskoormust ja tagada riigi tõhusam toimimine. Andmekogu kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Kui nende ülesannete täitmiseks on mõnes andmekogus juba vajalikud andmed olemas, siis tuleb neid andmeid ka kasutada, mitte täiendavalt küsida. Seetõttu on mõistlik seadusesse lisada põhimõte, et andmete kogumisel andmekogusse lähtutakse andmete ühekordse küsimise põhimõttest.

Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (795 SE) muudetakse masintöödeldav arve avaliku sektoriga arveldamisel kohustuslikuks. Muudatuste eesmärk on vähendada töömahtu ja ajakulu avaliku sektoriga arveldamisel.

Teise lugemise käigus tehti eelnõule kaks muudatusettepanekut. Üks muudatusettepanek täpsustab eelnõu teksti selliselt, et riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või raamatupidamiskohustuslasele, kelle üle eelnimetatutel on otseselt või kaudselt valitsev mõju või kes on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, peab e-arve esitama üksnes raamatupidamiskohustuslane.

Raamatupidamiskohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Selle täpsustusega ei oleks e-arvete esitamise kohustust välismaa ettevõtjatel. See on vajalik seetõttu, et e-arvete saatmise võimalused ei pruugi olla samaväärselt head teistes riikides ja seetõttu e-arve nendelt nõudmine ei ole mõistlik.

Valitsuse algatatud kaubamärgiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (793 SE) võetakse üle EL-i liikmesriikides kaubamärgiõigust ühtlustav vastav direktiiv. Kehtivas õiguses kaotatakse nõue, et kaubamärgina kaitstav tähis peab olema graafiliselt kujutatav. Kaubamärk on tähis, mille abil on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate sarnastest kaupadest või teenustest. Eelnõu lihtsustab mittetraditsiooniliste kaubamärkide, nt heli-, multimeedia- ja hologramm-märkide kaitsmist, kuna neid on edaspidi võimalik patendiametile esitada ka heli- või videofailina. Kehtiva õiguse kohaselt aga peab iga kaubamärki olema võimalik kujutada graafiliselt. Kehtiva õiguse järgi kontrollib kaubamärgi registreerimise käigus Patendiamet, et ei esineks kaubamärgi registreerimist takistavaid absoluutseid (nt tähisel puudub eristusvõime või see on üksnes kirjeldav) või suhtelisi (nt varasema äravahetamiseni sarnase kaubamärgi olemasolu) keeldumisaluseid. Eelnõu järgi Patendiamet edaspidi enam suhtelisi keeldumisaluseid ei kontrolli. Direktiivi nõuete täitmiseks viiakse apellatsioonikomisjon Justiitsministeeriumi juurest Patendiameti juurde. Kuna direktiiv nõuab, et komisjon asuks liikmesriigi tööstusomandi keskameti juures. Komisjon on sõltumatu organ, mis lahendab tööstusomandiga (kaubamärk, patent, tööstusdisainilahendus) seotud vaidlusi kohustusliku kohtueelse menetluse korras. Lisaks muudetakse apellatsioonikomisjoni ülesehitust. Senise kaheksaliikmelise komisjoni asemel nähakse ette kahest alalisest liikmest koosnev komisjon. Sarnaselt kehtiva süsteemiga lahendab komisjon ka edaspidi vaidlusi kolmeliikmelises koosseisus, kaasates vastava valdkonna eksperdina koosseisu täiendava liikme või liikmed. Eelnõu kohaselt laiendatakse ka komisjoni pädevust. Lisaks Patendiameti otsuste peale esitatud kaebustele ja kaubamärkide vaidlustamisavaldustele hakkab komisjon lahendama ka kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks või lõppenuks tunnistamise avaldusi ning teiste tööstusomandi esemete tühistamise avaldusi, mida praegu lahendavad maakohtud. Eelnõu kohaselt nähakse ette ka meetmed komisjoni menetluse kiiremaks ja tõhusamaks muutmiseks.

Valitsuse algatatud sadamaseaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (780 SE) rakendatakse ELi määrus, millega loodi üleeuroopalisse transpordivõrku ehk TEN-Ti kuuluvates sadamates sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantstegevuse läbipaistvuse normid. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus jõustub 24. märtsil 2019.

Määrusest tulenevalt lisatakse sadamaseadusesse nõuded sadamate pidajatele sadama kasutajate ja sidusgruppidega konsulteerimiseks. Konsulteerima peab sihtrühmadega juhul, kui kavandatakse muudatusi määruse (EL) 2017/352 artiklis 15 nimetatud valdkondades. Eelnõuga määratakse Konkurentsiamet lahendama määruse kohaldamisest tingitud kaebusi. Kehtestatakse kaebuste menetlemise kord ning sunniraha määramise võimalus, kui sadam ei täida rikkumise korral ettekirjutust.

Eestis kuuluvad üleeuroopalisse TEN-Ti võrku kümme sadamat: Tallinna Vanasadam, Paldiski Lõunasadam, Muuga, Paljassaare, Rohuküla, Heltermaa, Kuivastu, Virtsu, Pärnu ja Sillamäe sadam.

Eelnõuga viiakse sisse muudatus ka vedelkütuse seadusesse. Kuivõrd eelmise aasta 1. mail jõustunud seadusemuudatuse rakendamisel on selgunud, et ebatäpse terminikasutamise tõttu vedelkütuseseaduse §-s 21 lõikes 1 ei ole alates 2019. aasta 1. jaanuarist tarnijate vahel biokütuse statistilist ülekandmist võimalik teha biometaani arvelt. Biometaan on üks biokütuse liikidest ja eelnõuga parandatakse tekkinud viga.

Valitsuse algatatud tööstusheite seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (736 SE) täpsustatakse kehtiva seaduse sätteid ja kõrvaldatakse ELi õigusega vastuolud, millele osutas Euroopa Komisjon. Muudatused on eelkõige tehnilist laadi: parandatakse sätete sõnastust, kasutatakse ühtsemat mõistete süsteemi, täpsustatakse keskkonnaalase erakorralise kontrolli aruande esitamise ning avalikustamise nõudeid. Eelnõu näeb ette, et kujunemisjärgus tehnika katsetamisel ja kasutamisel võib loa andja teha reeglites ajutise erandi võimaliku tehnika ning saastatuse vältimiseks. Eelnõu annab võimaluse asjakohaste ennetusmeetmete rakendamise nõude kohaldamiseks üheksa kuu jooksul. See lihtsustab kujunemisjärgus tehnika katsetamist ning kasutamist võrreldes kehtivas õiguses kehtestatud nõudega.

Eelnõule tehti teise lugemise käigus kolm muudatusettepanekut. Ühe muudatusettepaneku eesmärk on täiendada eelnõuga alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust. Täiendamine tuleneb asjaolust, et keskkonnavaldkonnas on juba pikemat aega otsitud lahendust vanarehvide probleemile. Nüüdseks on selgunud, et rehvihaket saaks edukalt kasutada põlevkiviõli tootmise sisendina. Edaspidi ei pea põlevkivikütteõli olema toodetud sajaprotsendiliselt põlevkivist, vaid 70 protsenti põhikomponendi massist peab olema põlevkivi, ülejäänud 30 protsendi ulatuses võib kasutada teisi tooraineid või kütusekomponente.

Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu (721 SE) ajakohastab ja korrastab rahvusvahelise sanktsiooni seadust. Uue rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tervikteksti eelnõul on neli peamist eesmärki: korrigeerida rahvusvahelise sanktsiooni riigisisese rakendamise pädevusjaotust selliselt, et see oleks kooskõlas arenenud sanktsioonirežiimidega; lisada Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamist puudutav õiguslik raamistik olukordadeks, kus sanktsioonide kehtestamise osas ei jõuta ÜROs või ELis kokkuleppele; ajakohastada finantssanktsiooni eriregulatsiooni ja muuta karistusseadustikku selliselt, et see võimaldaks sanktsiooni rikkumisi tõhusalt menetleda.

Uuel seadusel on positiivne mõju Eesti välissuhtlusele, kuna see aitab täita Eesti rahvusvahelisest ja ELi õigusest tulenevat kohustust rahvusvahelist sanktsiooni viivitamata ja korrektselt rakendada. Ajakohastatud regulatsioonil on ka riigisisene positiivne mõju, kuna sanktsiooni rakendamisega seotud kohustused muutuvad nii avaliku kui ka erasektori jaoks mõistetavamaks.

Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse, päästeteenistuse seaduse ning kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (768 SE) korraldatakse senisest paindlikumalt Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektori asetäitja teenistusse võtmine ning politseiametnike teenistusastmete ülendamine ja täpsustatakse päästeteenistuja riikliku vanaduspensioni määramine.

Kehtiva korra kohaselt määratakse päästeteenistujale vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Lisaks näeb päästeteenistuse seadus ette vanaduspensioni suurenduse 10-50 protsenti olenevalt päästeteenistuja staaži pikkusest (alates 10. aastast). Praktikas on tekkinud küsimus, kas inimene, kellel on nõutav päästeteenistuse staaž olemas, kuid kelle pensioniiga saabub pärast 1. märtsi 2023, jääb pensioni suurendusest ilma. Eelnõu kohaselt säiliks isikul õigus saada vanaduspensioni suurendust.

Samuti nähakse eelnõuga ette õigus saada päästeteenistuja vanaduspensioni suurendust ka inimestel, kes olid seaduse jõustumise ajal (1. märtsil 2008) päästeteenistuses, kuid kes on pärast seda teenistusest lahkunud ja ei lähe pensionile päästeteenistusest. Kehtiva korra kohaselt määratakse ja makstakse päästeteenistuja riiklikku vanaduspensioni pärast töötamise lõpetamist päästeteenistuja ametikohal. Kuni 2017. aasta lõpuni tõlgendati seadust selliselt, et päästeteenistuja vanaduspensioni suurendust saab ainult see päästeteenistuja, kes läheb pensionile vahetult päästeteenistusest. Eelnõu kohaselt saavad päästeteenistuja vanaduspensioni suurendust ka need päästeteenistujad, kes ei jää pensionile vahetult päästeteenistusest, kui pensioni saamise tingimused on täidetud. See puudutab neid, kes olid seaduse jõustumise ajal päästeteenistuses ja kellel on vanaduspensioni suurendamiseks vajalik päästeteenistuse staaž. Suurendust makstakse tagasiulatuvalt ka neile, kellele seni vanaduspensioni suurendust ei arvutatud.

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (783 SE) laiendatakse Kaitseväe õigusi isikute taustakontrolli tegemiseks, et veenduda nende sobivuses töötada Kaitseväes või teha koostööd Kaitseväega. Eelnõu kohaselt saab Kaitsevägi taustakontrolliks vajaliku teabe hankimiseks teha toiminguid senisest registrikontrollist laiemas ulatuses ja kasutada konspiratsioonivõtteid, et tagada teabe kogumise varjatus. Samuti nähakse Kaitseväele kaitseväeluure teostamisel uue ülesandena ette koguda ja töödelda teavet Kaitseväe julgeolekuala kaitseks.

Eelnõuga antakse Kaitseväele teabe kogumise ja töötlemise õigus, et tagada nende julgeolekuala kaitse ning ennetada võimalikku ohtu. Nimetatud muudatused on vajalikud selleks, et Kaitsevägi oleks võimeline julgeolekut otseselt mõjutavate intsidentide korral ise ohtu õigel ajal tuvastama ja sellele reageerima.

Maaelukomisjoni algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (788 SE) soovitakse sätestada valitsusele volitusnorm ebasoodsate ilmastikutingimuste kindlakstegemiseks. Eelnõu kohaselt võib valitsus teha korraldusega kindlaks põllumajandustootjatele olulist majanduslikku kahju tekitavate ja olulisel määral tavapärastest erinevate ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise.

Eelnõu on välja töötatud seoses vajadusega sätestada volitusnorm valitsusele kinnitada korraldusega sellise olukorra esinemine, mille puhul ilmaolud võivad tekitada olulist kahju põllumajandustootjate majandustegevusele. Sellega antakse riigi tasandil nii ühiskonnale kui ka põllumajandustootjatele ning teistele põllumajandussaaduste väärtusahelaga seotud isikutele ja organisatsioonidele sõnum, et tegemist on erakordse olukorraga.

Vajadus maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmiseks teravnes 2018. aasta erakordselt kuuma ja põuase suve tõttu, kuid põllumajandussektori jaoks oli keeruline ka 2017. aasta sügis, mis oli keskmisest tunduvalt sademete rohkem.

Seletuskirjas seisab, et viimastel aastatel on sagenenud ilmaolud, mis on pikaajalistele vaatlusandmetele tuginedes olulisel määral erinevad tavapärastest ilmastikutingimustest. Näiteks oli 2017. aasta vegetatsiooniperioodi algus tavapärasest jahedam ja seetõttu lükkus ka koristusperiood hilisemaks. Koristusperiood oli aga vihmane ning paljudel põllumajandusettevõtjatel jäi saak koristamata või olid koristusjärgsed kulud oluliselt kõrgemad tavapärase aastaga võrreldes. 2018. aasta kevad ja suvi olid väga kuivad ja põuased, mis kahandasid põllukultuuride saaki prognoosi kohaselt ligi 30 protsenti.

Mõlema kirjeldatud juhu tulemusena võib tekkida olukord, kus põllumajandusettevõtjad satuvad majanduslikesse raskustesse, kuna ei suuda tagada kokkulepitud tarnekogust või neil ei ole käibevahendite puudusel võimalik teenindada laenukohustust. Sellest tulenevalt on mitmed põllumajandusettevõtjad ja nende esindusorganisatsioonid leidnud, et valdkonna eest vastutaval ministril peab olema suurem võimalus eelnevalt kirjeldatud olukorras põllumajandusettevõtjate abistamiseks. Eelnimetatud ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemist kindlaks tegev korraldus aitab moraalselt põllumajandusettevõtjaid läbirääkimistel koostööpartneritega.

Ilmastikutingimuste hindamisel võetakse aluseks tavapäraste aastate kohta kogutud pikaajalised vaatlusandmed. Eelnõus nimetatud korraldus on informatiivse sisuga ning ei mõjuta põllumajandustootjate lepingulisi suhteid.

Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, halduskoostöö seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (733 SE) kaasajastab seadust, vähendab riigi funktsioone ja suurendab tootjate omavastutust.

Eelnõuga lihtsustatakse seemnete sertifitseerimise süsteemi selliselt, et seemnetootjal oleks võimalus teha sertifitseeritud seemnekategooria korral põldtunnustamist, kõigi seemnete sertifitseeritavate kategooriate korral võtta proove ja neid ka analüüsida. Neil, kes soovivad teha põldtunnustamist, proovivõtmist või laboratoorset proovide analüüsimist või pakkuda eespool nimetatud teenust, peab olema majandustegevuse luba.

Eelnõu muudatused puudutavad veel puuvilja- ja marjakultuuri sortide sordilehte võtmist. Sordilehte võetavate liikide sortide hulka lisatakse puuvilja- ja marjakultuuride liikide sordid. Siiani on olnud võimalik puuvilja- ja marjakultuuri sorte registreerida, kuid sordilehte neid ei kantud. Alates 2017. aasta 1. jaanuarist hakati koostama Euroopa Liidu ühtset sortide nimekirja FRAUMATIS ning sellega seonduvalt luuaksegi võimalus puuvilja- ja marjakultuuri sordid ka Eestis sordilehte kanda.

Eelnõu muudatus puudutab omatarbeks toodetud seemnete kohta teabe kättesaadavust ja sordiomanikule kaitsealuse sordi kasutamise eest litsentsitasu maksmist. Ehk erisusena on lubatud teatud oluliste põllukultuuride seemet toota oma tarbeks kasutamiseks, kuid ka selle eest tuleb maksta sordiomanikule tasu. Praeguse seaduse kohaselt ei saa sordiomanikud piisavalt teavet omatarbeks toodetud sortide seemnetest, samuti ei saa nad tasu sortide kasutamise eest ning sellest ajendatult ei oma ka informatsiooni ega alust oma õiguste kaitse rakendamiseks. See on viinud sordiomanike huvi langemiseni Eesti turu vastu, mistõttu ei ole Eesti turul kõige uuemaid, saagikamaid ja haiguse ning kahjurikindlamaid sorte. Selleks, et muuta Eesti turu seisu paremuse poole ning tõsta saagikust, on vaja eelnõuga muuta sordikaitse ulatuse sätteid.

Eelnõuga tõstetakse seemnete sertifitseerimisega seonduvaid riigilõive. Riigilõivu tasumisest on vabastatud need seemnetootjad, kes kasutavad eelnõuga loodavat võimalust teha asjakohase tegevusloa olemasolul ise põldtunnustamist ja võtta sertifitseeritavast seemnepartiist proove või kes kasutavad selleks asjakohast tegevusluba omava isiku teenust.

Eelnõu teise lugemise käigus tehti mitmeid eelnõu teksti täpsustavaid muudatusettepanekuid. Muu hulgas nähakse ette põllumajandustootmises kasutatavate sortide ja seemnete kohta andmete kogumiseks teavitamise süsteemi loomine.

Valitsuse algatatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse eelnõuga (728 SE) kehtestatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seadus, millega nähakse ette akadeemia eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga.

Eelnõuga nähakse ette akadeemia vastutusala muusika ja teatrikunsti valdkondades, samuti akadeemia roll muusikaalase üldhariduse ja kutsehariduse edendamisel. Eelnõuga uuendatakse akadeemia juhtimisstruktuuri nähes ette, et akadeemia juhtorganiteks on nõukogu, senat ja rektor. Eelnõu järgi on akadeemias strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav seitsmeliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Kehtiva ülikooliseaduse regulatsiooni järgi on nõukogu akadeemiline otsustuskogu, kuhu väliseid liikmeid ei kaasata ja ülikoolivälised liikmed kuuluvad kuratooriumi, mille koosseisu määrab valitsus. Eelnõuga nähakse täiendavalt akadeemia juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor akadeemia juhtorganina ja senati esimehena vastutab akadeemia põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.

Akadeemia tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse eelnõus ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis eelnõu järgi ei ole akadeemia asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.

Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020.

Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse ja taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (681 SE) näeb ette loobumise geneetiliselt muundatud (GM) põllukultuuride asukohtade ja käitlejate andmekogu loomisest, selle asemel luuakse võimalus asjakohaste andmete kandmiseks taimetervise registrisse. Samuti tuleb eelnõu kohaselt edaspidi GM põllukultuuri kasvatamiseks saavutada eelnevalt kokkulepe mesinikuga, kelle mesilaspere jääb põllust kuni kolme kilomeetri kaugusele.

GM põllukultuuri käitlemiseks, mis hõlmab Euroopa Liidu turustamisloa alusel nende kasvatamist põllul, kasvatamisega seotud vedu (enne külvi põllule ja pärast saagikoristust ladustamisele) ning ladustamist enne turustamist, tuleb esitada majandustegevusteade Põllumajandusametile.

Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis, on lubatud kasvatada ainult üht GM põllukultuuri – maisi MON 810. Selle maisiliini sordid on aretatud kasvatamiseks lõunapoolsetes piirkondades ja seepärast ei ole seni ükski põllumajandustootja Eestis lubatud GM põllukultuuri kasvatamise vastu huvi tundnud. Eestis ei kasvatata hetkel GM põllukultuure, seetõttu puudub vajadus uue riikliku andmekogu asutamiseks.

Kehtiva seaduse kohaselt peab GM põllukultuuri kasvatada sooviv isik teavitama kirjalikult GM põllukultuuri käitlemise kavatsusest mesila omanikku, kui mesila asub kuni kolme kilomeetri kaugusel põllumaast.

Teavitamise kohustusest loobutakse, kuna mesitarust kolme kilomeetrise raadiuse juures on mee saastumine GMO-dega üsna tõenäoline. Seega ei anna üksnes teavitamine vajalikku tulemust ning hilisemate vaidluste vältimiseks on oluline saavutada kokkulepe, millega mesinik muu hulgas avaldab nõusolekut mee võimalikuks saastumiseks GMO-dega ja arvestab sellega kaasnevate tagajärgedega.

Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse eelnõu (725 SE) korrastab ja lihtsustab kõrgharidusega seonduvaid regulatsioone. Eelnõu suurendab paindlikkust nii üliõpilaste kui ka kõrgkoolide jaoks, soodustab kõrgkoolide vahelist koostööd, tugevdab ülikoolide ja ühiskonna seoseid ning võimaldab akadeemilistele töötajatele atraktiivse karjäärimudeli kujundamist.

Eelnõuga ei muudeta kõrgharidussüsteemi põhialuseid, see tähendab tasuta õpet, kõrgkoolide ulatuslikku autonoomiat ja kolmeastmelist kõrgharidusõpet.

Eelnõus luuakse akadeemilise töötaja ametikoha regulatsioon, mis võimaldab luua kõrgkoolides ja teadusasutustes selged karjäärimudelid. Eelnõus tuuakse välja, et kõrgeimal ametikohal töötajate (professor, teadur) eeldatava haridusnõue on reeglina doktorikraad. Lisaks täpsustatakse ka akadeemilise töötaja puhkuse pikkust (üldjuhul 42 või 56 päeva) ja korrastatakse emeriteeriumise reeglid.

Eelnõu on kavandatud jõustuma seadusena 1. septembril 2019.

Valitsuse algatatud Eesti Maaülikooli seaduse eelnõuga (727 SE) kehtestatakse Eesti Maaülikooli seadus, millega nähakse ette ülikooli eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga.

Eelnõuga nähakse ette ülikooli vastutusala maaelu ja maamajanduse arendamisega seotud valdkondades. Eelnõuga uuendatakse ülikooli juhtimisstruktuuri nähes ette, et ülikooli juhivad nõukogu, senat ja rektor. Eelnõu järgi on ülikoolis strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav seitsmeliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Kehtiva ülikooliseaduse regulatsiooni järgi on nõukogu akadeemiline otsustuskogu, kuhu väliseid liikmeid ei kaasata ja ülikoolivälised liikmed kuuluvad kuratooriumi, mille koosseisu määrab valitsus. Eelnõuga nähakse täiendavalt ülikooli juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor ülikooli juhtorganina ja senati esimehena vastutab ülikooli põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.

Ülikooli tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse eelnõus ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis eelnõu järgi ei ole ülikooli asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.

Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020.

Valitsuse algatatud Eesti Kunstiakadeemia seaduse eelnõuga (730 SE) kehtestatakse Eesti Kunstiakadeemia seadus, millega nähakse ette akadeemia eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga.

Eelnõuga nähakse ette akadeemia vastutusala kunsti, disaini ja arhitektuuri valdkondades, samuti tuuakse välja kõrgkooli ülesanne viljeleda kunsti ja teadust, mille hulka kuulub ka spetsiifiline teadusvorm – loomeuurimus. Eelnõuga uuendatakse akadeemia juhtimisstruktuuri nähes ette, et akadeemia juhtorganiteks on nõukogu, senat ja rektor. Eelnõu järgi on akadeemias strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav üheksaliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Kehtiva ülikooliseaduse regulatsiooni järgi on nõukogu akadeemiline otsustuskogu, kuhu väliseid liikmeid ei kaasata ja ülikoolivälised liikmed kuuluvad kuratooriumi, mille koosseisu määrab valitsus.

Eelnõuga nähakse täiendavalt akadeemia juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor akadeemia juhtorganina ja senati esimehena vastutab akadeemia põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.

Akadeemia tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse eelnõus ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis eelnõu järgi ei ole akadeemia asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.

Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020.

Valitsuse algatatud Tallinna Ülikooli seaduse eelnõuga (726 SE) kehtestatakse Tallinna Ülikooli seadus, millega nähakse ette ülikooli eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga.

Eelnõuga nähakse ette ülikooli vastutusala haridus-, humanitaaria-, loodus- ja sotsiaalteadustes, samuti kunstis, õpetajakoolituses ja kasvatusteadustes. Eelnõuga uuendatakse ülikooli juhtimisstruktuuri. Nähes ette, et ülikooli juhtorganid on nõukogu, senat ja rektor.

Eelnõu järgi on ülikoolis strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav üheteistkümneliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Kehtiva ülikooliseaduse regulatsiooni järgi on nõukogu akadeemiline otsustuskogu, kuhu väliseid liikmeid ei kaasata ja ülikoolivälised liikmed kuuluvad kuratooriumi, mille koosseisu määrab valitsus.

Eelnõuga nähakse täiendavalt ülikooli juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor ülikooli juhtorganina ja senati esimehena vastutab ülikooli põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.

Ülikooli tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse eelnõus ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis eelnõu järgi ei ole ülikooli asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.

Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020.

Valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse eelnõu (684 SE) eesmärk on tasakaalustada riigi ja mälestise omanike õigusi ja kohustusi. Eelnõus rõhutatakse, et kultuuripärandi säilitamine ja väärtustamine on ühiskonna ühine kohustus.

Selleks võtab riik enda kanda osa kulusid, mida peab kultuurimälestise omanik seoses mälestisega kandma. Näiteks hakatakse kultuurimälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise omanikule hüvitama uuringule ja muinsuskaitselisele järelevalvele tehtud kulusid, samuti on seni mälestise omaniku kulul toimunud muinsuskaitse eritingimuste koostamine edaspidi Muinsuskaitseameti ülesanne. Lisaks mälestise säilitamise toetusele, mida on eraldatud ka kehtiva seaduse alusel, tekib täiendav võimalus toetada omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste säilimist omandireformi reservfondist.

Eelnõus on kirjas, et ajaloolises keskkonnas tehtavate muudatuste puhul tuleb arvestada puuetega inimeste erivajadustega ning täpsustatakse, et mälestisel töid tehes kasutatakse algupäraseid materjale ja traditsioonilisi tehnoloogiaid võimalusel ja põhjendatud juhtudel.

Mitmel pool rõhutatakse omaniku kaasamise vajadust otsuste tegemisel ning pööratakse tähelepanu menetluse lihtsustamisele, näiteks jäetakse mõningate tegevuste (osad tööd ja uuringud) puhul välja senine kohustus taotleda tegevusluba ja see asendatakse teavituskohustusega.

Eelnõuga soovitakse tähtsustada nõustamis- ja ennetustegevust.

Eelnõu on kavandatud jõustuma seadusena 1. mail 2019.

Teine lugemine – 3 eelnõu:

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (790 SE).

Leping allkirjastati 7. detsembril 2018 ning lepingu jõustumise eelduseks on selle ratifitseerimine Riigikogus.

Lepingu eesmärk on tagada isikutele ühest riigist teise liikumisel pensionikindlustus. Samuti määratakse kindlaks, kumma riigi õigust kohaldatakse nende isikute töötasult makstavate maksude suhtes, kes elavad ühes, aga töötavad teises riigis või on lähetatud tööle teise riiki.

Leping puudutab Eestis ja Valgevenes elavaid vanaduspensioniealisi isikuid, kes soovivad saada vanaduspensioni. Samuti tööeas isikuid ja lapsi, kes soovivad teises riigis saada oma sooduspensioni või toitjakaotuspensioni. Lisaks puudutab leping ka tööealisi isikuid, kes elavad ühes ja töötavad teises riigis (nt transpordiettevõtetes töötavad isikud, meremehed, ettevõtjad) või on lähetatud tööle teise riiki. Üldjuhul rakendatakse lepingupoole territooriumil töötava isiku suhtes selle riigi õigusakte, kus isik reaalselt töötab (erandid on nt laevapere liikmed). Statistikaameti andmetel elas 2017. aasta alguses Eestis umbes 11 800 valgevenelast.

Valitsuse algatatud Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (791 SE) eesmärk on laevade lammutamise keskkonnamõju vähendamine ja selle tegevusega seotud tööohutuse tingimuste parandamine. Konventsioon kehtestab laevade lammutamise keskkonnakaitse ja tööohutuse nõuded.

Laevade ringlusesse võtmine ehk lammutamine võib negatiivselt mõjutada nii keskkonda kui ka inimese tervist. Näiteks võib töötlemisele minev laev sisaldada keskkonnaohtlikke aineid: asbesti, raskmetalle, fossiilse kütuse jääke ja osoonikihile kahjulikke ained. Konventsiooniga ühinemine mõjutab ka laevade ringlusesse võtmise kohti, kus lammutatakse 500 ja suurema kogumahutavusega laevu. Laevaomanikel tekib kohustus koostada ohtlike materjalide loend ja abistada riigiasutusi haldusmenetluse teabega. Konventsiooniga ühinemine mõjutab ka neid riigiasutusi, mis on seotud laevade ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtetele tegevus- ja keskkonnalubade andmise ja nende järelevalvega. Praeguseks on konventsiooni ratifitseerinud kuus riiki.

Riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigireformi ja hea halduse põhialused“ eelnõuga (777 OE) soovitakse panna paika põhimõtted tõhusamaks ja inimesekesksemaks riigivalitsemiseks.

Eelnõuga kehtestatakse riigireformi ja hea halduse põhialused, millest lähtudes tähendavad riigireform ja hea haldus valitsussektori töö parandamist selliselt, et olulisele keskendudes lahendatakse probleemid kiirelt ning loobutakse ebavajalikest tegevustest ja liigsest halduskoormusest. Lähtutakse jõukohasest ja tõhusast haldusest, mis toetab üldist heaolu ning majanduskasvu.

Eesmärgi täitmisel lähtutakse otsuse eelnõus kirjeldatud halduse ja valitsemiskorralduse põhimõtetest, mis kehtivad ühel ajal ja kõikides valdkondades.

Otsuse eelnõu koosneb seitsmest punktist, mis kannavad järgmisi alapealkirju: „inimesekesksus“, „põhiseaduse aluspõhimõtteid ei muudeta“, „kohanemisvõimeline Eesti“, „väiksem halduskoormus“, „õigusselgus ja arusaadavus“, „tõhus riigihaldus“ ja „selge vastutus“.

Justiitsminister Urmas Reinsalu poliitiline avaldus seoses põhiseaduse analüüsiga.

Sündmus

Kell 10.30 – Riigikogu liige Mart Nutt kohtub Liibanoni delegatsiooniga (ruum L 241).

Välislähetused

17. – 20. veebruar
Riigikogu liige Hannes Hanso osaleb kohtumistel Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks kandideerimise kampaania raames Bagdadis Iraagis.

20. – 21. veebruar
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liige Erki Savisaar osaleb assamblee presiidiumi ja Läänemeremaade parlamentaarse konverentsi alalise komitee istungitel Brüsselis Belgias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
tel 631 6456; 58 213 309
e-post [email protected]
päringud [email protected]