Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski peaministri ülesannetes, sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ning maaeluminister Tarmo Tamm.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski peaministri ülesannetes vastab küsimustele nn peibutuspartluse, Sotsiaalministeeriumi kaudu eraldatud toetuste asjaolude, valitsuse poliitiliste valikute ja Haigekassa eelarve kohta.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva vastab küsimusele sotsiaal- ja tervishoiupoliitika kohta.

Maaeluminister Tarmo Tamm vastab küsimustele asendusteenistuse rahastamise ja põllumajandustootmise kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Jätkub teisipäevasel istungil pooleli jäänud Eestimaa Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (470 SE) esimene lugemine. Eelnõu piirab kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääleõigust ainult Eesti kodanike ja Euroopa Liidu kodanikega. Kehtiv seadus võimaldab kohalikel valimistel hääletada ka neil alalistel elanikel, kes on mõne muu riigi kodanikud või kellel puudub üldse kodakondsus.

Teine lugemine – 3 eelnõu:

Valitsuse algatatud naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (475 SE). Konventsiooniga luuakse raamistik naistevastase vägivalla ja perevägivalla ohvrite kaitsmiseks ja abistamiseks. Samuti soovitakse konventsiooni abil edendada rahvusvahelist koostööd naistevastase vägivalla ja perevägivalla likvideerimiseks.

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna rahvusvahelise sihtasutuse asutamislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (446 SE), millega ratifitseeritakse Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna rahvusvahelise sihtasutuse asutamisleping, millele Eesti kirjutas alla 25. oktoobril 2016.

Kuus aastat tagasi asutati Hamburgis ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna (edaspidi CELAC) fond, mille eesmärgiks oli tugevdada ELi ja CELACi liikmesriikide partnerlust ning soodustada piirkondadevahelist vastastikust mõistmist ja nähtavust. Fond asutati eeldusel, et see muudetakse võimaluse korral edaspidi sõlmitava rahvusvahelise asutamislepinguga rahvusvaheliseks organisatsiooniks.

Lepingu eesmärk on asutada ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna sihtasutus rahvusvahelise organisatsioonina, millel on rahvusvahelise avaliku õiguse kohaselt juriidilise isiku staatus. Sihtasutust võib vaadelda kui ELi ühise välispoliitika vahendit, sest selle tegevus aitab lähendada liikmesriikide tegevust Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna suunal, tagades, et EL on suuteline panema kahe piirkonna partnerluse raames maksma oma huvid ja väärtused.

Sihtasutuse asutamine rahvusvahelise organisatsioonina aitab suurendada selle suutlikkust koguda oma liikmesriikidelt rahalisi vahendeid – paljud liikmesriigid ei saa praegu sihtasutuse vabatahtlikku rahalist panust anda, sest fond on asutatud Saksa tsiviilõiguse alusel. Kui fond saab rahvusvahelise organisatsiooni staatuse, võimaldab see tal kärpida ka teatavaid kulusid, saada kasu rahvusvahelisest õigusest tulenevatest privileegidest ja immuniteetidest ning kasutada paremini ära oma rahalisi vahendeid ja inimressursse. See omakorda võimaldab säilitada ja arendada edasi tegevust partnerluse toetamiseks.

Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (445 SE) kohaselt on loomade avalikul näitamisel lubatud kasutada looma, kelle liigiomased käitumisharjumused või eluviis seda võimaldavad ilma looma tervist kahjustamata. Nende looma- ja alamliikide loetelu, keda on lubatud loomanäitusel, -võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel kasutada, kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Tegevusloaga loomaaedadele see regulatsioon ei laiene. Lisaks loomade heaolu ja tervise kaitsmisele on eelnõu eesmärk ennetada avalikul üritusel loomadega seotud õnnetuste ohtu ning vältida inimestel, eriti lastel, tsirkuseetenduse käigus nähtud loomade mitte liigiomasest käitumisest tulenevaid võimalikke väärarusaamu, et loomad vabas looduses selliselt käituks.

Esimene lugemine – 6 eelnõu:

Valitsuse algatatud „laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel” ratifitseerimise seaduse eelnõuga (466 SE) ratifitseeritakse Euroopa Liidu ja Kanada vaheline majandus- ja kaubandusleping (CETA), millele Eesti kirjutas alla 28. oktoobril 2016.

CETA puhul on tegemist majanduslikus mõttes Euroopa Liidule tervikuna olulise ja seni kõige ambitsioonikama lepinguga, mida ELil on õnnestunud kolmanda riigiga läbi rääkida. CETAga saavad Euroopa ettevõtted võimaluse tegutseda samades konkurentsitingimustes nagu Kanada firmad. Näiteks avaneb CETAga esmakordselt välispartneritele Kanada provintside ja kohalike omavalitsuste riigihangete turg. CETA kaotab 99 protsenti tollimaksudest ja seda suures osas alates lepingu ajutisest kohaldamisest. Tööstus-ja kalatoodete ning veinide ja alkoholi osas toimub täielik liberaliseerimine. Tariifid kaotatakse samuti ELile olulistele ekspordiartiklitele nagu maiustused, küpsetised, puu- ja köögiviljad. Kaubanduse elavdamisele peaksid lisaks tariifide alanemisele kaasa aitama veel näiteks lihtsustused päritolureeglites, tehniliste normide vastastikuse tunnustamise lihtsustamine ning sanitaar- ning fütosanitaarreeglite protsesside sujuvamaks muutumine.

Lisaks avanevad Euroopa ettevõtjatele CETA kaudu uued võimalused Kanada teenuste turul. Liberaliseerimine puudutab energia, finantsteenuste, telekommunikatsiooni ja mereveo teenuste sektoreid. Lepinguga lihtsustub näiteks ka ettevõttesiseselt ajutiselt üleviidud spetsialistide ja juhtivtöötajate liikumine Euroopa Liidu ja Kanada vahel.

Eestil pole Kanadaga kehtivat investeeringute soodustamise ja kaitse lepingut. CETAs sisaldub ELi uus läbipaistvam ja institutsionaliseeritud lähenemisviis investeeringute kaitsele ja ka nendega seotud vaidlustele. Kõnealune leping on investeeringute osas – võrreldes Eesti tänaseni sõlmitud investeeringute kaitse kahepoolsete lepingutega – oluliselt õiguskindlam.

Lepingus käsitletakse sundvõõrandamise tingimusi ja õigust pöörduda kohtusse. Seega tuleb see ratifitseerida Riigikogus, sest leping ise sisaldab selliseid üksikisikutele otsekohaldatavaid õigusi ja kohustusi, mida põhiseaduse kohaselt saab sätestada ainult seadusega. Nimelt saavad lepinguosaliste kodanikud otse CETA alusel lepinguosalise riigi (k.a Eesti) vastu investeeringute peatüki sätete kohaselt nõudeid esitada.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (alaealiste õigusrikkujate kohtlemise muutmine) eelnõu (453 SE).

Eelnõu on ajendatud valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise eelnõust (360 SE), millega tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2018 alaealiste mõjutusvahendite seadus kehtetuks ja kaotatakse alaealiste komisjonid. Eelnõuga kavandatakse muudatused karistusseadustikus, karistusregistri seaduses, kriminaalmenetluse seadustikus ja väärteomenetluse seadustikus.

Muudatuste tulemusena tekib Eestis alaealiste ja noorte õigusrikkujate erikohtlemise süsteem, kus olulisel kohal on vastutuse võtmine toimepandud tegude eest. Eelnõu näeb ette riigi reageerimise nendele tegudele vastavalt alaealisega seotud riskide ja vajadustega. Eelnõu tagab alaealiste õigusrikkumistele kiirema reageerimise, vähendab ajakulu seoses alaealiste komisjonis toimuva menetlusega ja võimaldab menetlejal endal vajalik otsus vastu võtta. Selleks antakse asja menetlejale võimalus kasutada al    aealiste suhtes laiemat mõjutusvahendite ringi. Sätestatakse üldreegel, et alaealiste puhul tuleb eelkõige kasutada tema arengust lähtuvaid kasvatuslikke mõjutusvahendeid.

Eelnõu annab kohtule õiguse vabastada alaealine seaduse kohaselt mõistetavast karistusest ja kohaldada selle asemel alaealise mõjutusvahendit ka 18-21-aasta vanustele. Näiteks suunata noor sotsiaalprogrammi või sobivale ravile kui noore vaimse arengu tase vastab pigem alaealise omale.

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (447 SE) kaotatakse tegevväelase tegevteenistuspension, politseiametniku väljateenitud aastate pension ja prokuröri vanaduspension (eripensionid) alates 1. jaanuarist 2020. aastast. Kehtiv kord näeb ette tegevväelasel 50-aastaselt 20-aastase teenistusstaaži, politseiametnikul 55-aastaselt 20-aastase politseiametniku staaži ja prokuröril vanaduspensionieas 25-aastase prokuröristaaži puhul eripensioni saamise õiguse, mille suurus on sõltuvalt teenistuse liigist ja teenistusstaažist 50-75% vastava ametikoha palgast. Eelnõu kohaselt säilivad 2019. aasta 31. detsembril teenistuses olevatel tegevväelastel, politseiametnikel ja prokuröridel õigus eripensionile praegu kehtivate reeglite alusel. Nende isikute õigus eripensionile ei sõltu sellest, kui palju nad on 1. jaanuariks 2020. a vajalikust teenistusstaažist omandanud ja eelnõu kohaselt võivad nad eripensioni määramiseks vajaliku teenistusstaaži juurde teenida.

Teenistusest lahkunud isikutel, kellel on omandatud vajalik teenistusstaaž, säilib õigus eripensionile seni kehtiva korra alusel mõnede erisustega. Näiteks alates 1. jaanuarist 2020. a tegevteenistusse tagasi tulles isiku tegevteenistusstaaž ei suurene, kuna muudatuse tulemusena on pensioni saamise tingimuseks pidev staaž, ning pension määratakse vanusenõude täitumisel ainult varasema tegevteenistusstaaži alusel.

Prokuratuuriseadus võimaldab edaspidi prokuröri vanaduspensioni hakata saama ka isikutel, kes on prokuratuurist lahkunud enne vanaduspensioniea saabumist ja kellel on väljateenitud vähemalt 25-aastane prokuröristaaž. Muudatuse kohaselt on prokuröri vanaduspensioni saamise tingimus sarnane tegevväelase tegevteenistuspensioni saamise tingimusega, kus isik ei pea minema pensionile vahetult tegevteenistusest. Teistsugune reegel kehtib praegu ja ka edaspidi politseiametnikele, kellel peab viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelnema vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele.

Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (491 SE) tagatakse seaduse ettenähtud kalapüügiga seonduvate andmete kogumine ja nende kajastamine selleks moodustatud andmekogus, mis on kooskõlas kehtivate õigusaktidega registreeritud riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA). Eelnõuga tagatakse ka Euroopa Liidu õiguse ja seaduses kehtestatud kalapüügiga seonduvate andmete kogumine, analüüsimine ja edastamine kehtestatud volitusnormide alusel. Kutselise kalapüügi registrisse kogutavaid andmeid saavad kasutada nii andmete esitajad, kalapüügi korraldamise ja järelvalvega seotud ametkonnad, kalavarusid uurivad teadlased ja muud huvigrupid. Pärast kutselise kalapüügi registri nõuetekohast registreerimist RIHA-s ning seoses muude riiklike registrite ja andmekogudega kutselise kalapüügi registri jaoks vajalike liidestusvõimaluste kasutamisega lihtsustub andmete kättesaadavus  ja väheneb kodanike  halduskoormus.

Eelnõu muudab kalalaevade registri vaba püügivõimsuse kasutamise selgemaks ja tõhusamaks. Kutselise kalapüügiga tegeleval isikul tekib võimalus kiiremini leida püügil kasutatava kalalaeva registreerimiseks vajalik piiratud püügivõimsus, kuna vaba püügivõimsust omavatel ettevõtetel väheneb võimalus vaba püügivõimsust piiramatult enda omandis hoida. Seega lüheneb teatud juhtudel ooteaeg kalalaeva kalalaevade registrisse kandmiseks. Väheneb võimalus teha fiktiivseid tehinguid kalalaevade registris vaba aeguva püügivõimsuse konkreetse ettevõtja käes hoidmise aja pikendamiseks.

Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (465 SE) täiendatakse kalamajandusliku riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise korraldamise ja andmete avalikustamise reegleid. Euroopa Komisjoni määruse rakendamiseks kehtestatakse abi andmise läbipaistvamaks muutev menetlusprotseduur.

Siseriikliku menetlusreegli kohaselt peab abi andja maaeluministeeriumi kaudu veebilehel avalikustama kalamajandusliku riigiabi andmised, mis ületavad enam kui 30 tuhat eurot. Euroopa Komisjon on liikmesriikidele loonud ühtse vabatahtlikult kasutatava veebirakenduse TAM (Transparency Aid Module). Selle kaudu andmete avalikustamine on väiksema kulu ja töökoormusega, kui eraldi ühtse tõhusa otsingu ja allalaadimisfunktsiooniga veebilehe loomine.

Samuti kohustatakse abi andjaid (PRIA, Maaeluministeerium, sihtasutused, sh Keskkonnainvesteeringute Keskus, Maaelu Edendamise Sihtasutus jt) registreerima riigiabi puudutavat infot konkurentsiseaduse alusel loodud riigiabi andmise registris. See lihtsustab erinevate piirmäärade jälgimist. Muudatused kajastavad seni toiminud ja EL õigusaktides sätestatud reegleid.

Valitsuse algatatud toiduseaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (487 SE) viiakse seadusse viited uuele ELi vastavale määrusele uuendtoidu valdkonnas. Peamine muudatus on uuendtoidu kasutuselevõtmise loamenetlusega. Senine liikmesriigi tasandi loamenetlus muudetakse ELi-üleseks keskseks loamenetluseks. Seaduse jõustumisel pole enam vaja uuendtoidukomisjoni, kuna nimetatud toidu turule lubamise otsuse teeb edaspidi Euroopa Komisjon küsides ohutushinnangut Euroopa Toiduohutusametilt. Seletuskirjas märgitakse, et uuendtoit on toit, mida enne 1997. aastat ei ole ELis olulisel määral toiduna kasutatud.

Sündmused

Kell 9 – väliskomisjon koostöös Euroopa Komisjoni esindusega Eestis ja Kanada saatkonna esindusega korraldab seminari seoses Euroopa Liidu ja Kanada vahel sõlmitud laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) ratifitseerimise seaduse menetlemisega Riigikogus (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 12.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab Riigikogu III korruse kunstisaalis näituse „Päästeamet 25“.

Kell 18 – Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Eesti Tööandjate Keskliidu 100. juubeli pidulikul vastuvõtul (Lutheri Ärimaja).

Välislähetused

17. – 28. september
Riigikogu aseesimees Taavi Rõivas on visiidil Singapuris ja Malaisias, kus kohtub Singapuri parlamendi asespiikri ja peaministriga, astub üles rahvusvahelisel tehnoloogiakonverentsil Slush Singapore ning on üks peaesinejaid e-valitsemise ja digitaalse ühiskonna teemasid käsitleval konverentsil Innovation Labs World.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside