Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, kaitseminister Hanno Pevkur ja siseminister Lauri Läänemets.

Peaminister vastab küsimustele poliitilise olukorra, rahanduse ja majanduse, uurimiskomisjoni loomise takistamise, riigi olukorra, riigieelarve, moraalsete standardite, samuti ametnike varalise vastutuse kohta riigile põhjustatud kahju eest, majanduspoliitika ning huvide deklaratsiooni kohta.

Kaitseminister vastab küsimusele ussisõnade kohta.

Siseminister vastab küsimustele järgmise aasta eelarve ja maksude kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Esimene lugemine – 13 eelnõu

Jätkub teisipäeval istungi tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (9 SE) arutelu. Eelnõus nähakse ette ingliskeelestumise peatamine Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides ja riigi rakenduskõrgkoolides.

Samuti lükkus tänasele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (16 SE). Eelnõu järgi pikendataks õppelaenu tagasimaksmise tähtaega neljale või viiele aastale, tõstetaks õppelaenu mahtu 10 miinimumpalgani ühes õppeaastas, sätestataks, et õppelaenu saavad ainult Eesti ja Eestis õppivate teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud, diferentseeritaks õppelaenu tagatised, nii, et Eestis õppivate Eesti kodanike puhul poleks käendust ega tagatist vaja. Samuti sätestaks eelnõu seaduseks saades, et riik kustutaks õppelaenust pool, kui laenusaaja loodud perekonnas on üks alaealine laps, ning kogu õppelaenu, kui laenusaaja loodud perekonnas on vähemalt kaks alaealist last.

Viimaks lükkus tänasele istungile Riigikogu liikmete Rene Koka ja Siim Pohlaku algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (32 SE) arutelu. Eelnõuga soovitakse muuta käibemaksuseaduse 1. augustil 2022 jõustunud redaktsiooni, mille tulemusena väheneks üldine käibemaksu määr.

Isamaa fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist tõsta majutusasutuste käibemaksu“ eelnõu (39 OE) eesmärk on loobuda plaanist tõsta majutusasutuste käibemaksu.

Isamaa fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda maksutõusudest ja kehtestada meetmed Eesti ettevõtluskeskkonna arendamiseks“ eelnõu (64 OE) mõte on maksutõusude ära jätmine, samuti pannakse eelnõuga ette töötada välja ning kehtestada meetmed Eesti ettevõtluskeskkonna arendamiseks.

Valitsuse algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (231 SE) sätestab täiendava aluse üldhariduskoolist õpilase väljaarvamiseks, samuti sätestatakse seaduse tasemel alused õpilase kutseõppeasutusest väljaarvamiseks ja lapse koolieelsest lasteasutusest väljaarvamiseks. Eelnõu järgi saab üldhariduskooli nimekirjast õpilase välja arvata ka alusel, kui õpilasel puuduvad Eesti elukoha andmed, välja arvatud juhul, kui on teada, et õpilane viibib Eestis ning vanem on esitanud kinnituse õpingute jätkamiseks selles koolis. Analoogne alus sisaldub ka õpilase kutseõppeasutusest väljaarvamiseks ja lapse koolieelsest lasteasutusest väljaarvamiseks. Eelnõuga nähakse tervikuna ette õpilase kutseõppeasutusest väljaarvamise alused, mis seni sisalduvad peamiselt kooli nõukogu kehtestatud õppekorralduseeskirjas. Alused on sarnased õpilase üldhariduskoolist väljaarvamise alustega (nt lõputunnistuse väljastamisel, vanema taotlusel, rikub korduvalt kodukorda jm). Eelnõu järgi kehtestatakse tervikloeteluna ka lapse koolieelsest lasteasutusest väljaarvamise alused (nt vanema taotlusel, koolikohustuse täitma asumisel jm). Kehtiva korra järgi kehtestab laste lasteaeda vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise korra valla- või linnavalitsus. Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu seadusena vastuvõtmine ei too kaasa kulusid, samuti olulisi täiendavaid tegevusi. Eelkõige on vaja lahendada küsimus näiteks Ukrainast Eestisse saabunud isikute osas, kui laps on kantud kooli või lasteaia nimekirja, aga õppe- ja kasvatustegevuses ei osale näiteks põhjusel, et pere on riigist lahkunud ja vanem ei ole kooli või lasteaeda sellest teavitanud.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (22 SE) sätestatakse koolilõuna toetusele alammäär ehk koolilõuna miinimummaksumuseks määratakse kaks eurot ööpäevas õpilase kohta. Eelnõu näeb ette, et tervisliku ja mitmekülgse koolilõuna jaoks eraldab riik igal aastal riigieelarvest raha koolilõuna toetuse alammäära ulatuses õpilase kohta. Seletuskirjas märgitakse, et hetkel kehtiva korra järgi kulub riigil ühe lapse koolilõuna peale üks euro päevas, millele lisandub omavalitsuse ja mõnel juhul ka lapsevanemate panus. Viimane riigipoolne koolitoidu toetuse tõstmine toimus viis aastat tagasi ehk aastal 2018, kui toetust tõsteti 0,78 eurolt 1 euro peale päevas õpilase kohta.

Isamaa fraktsiooni algatatud keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (20 SE) muudatusettepanekud on keelevaldkonna õigusraamistiku ajakohastamiseks, et tugevdada eesti keele staatust riigikeelena ning eesti keele positsiooni ja nähtavust avalikus ruumis. Muudatuste eesmärk on tagada, et eesti keel oleks ühiskonnas peamine teabe- ja suhtluskeel. Olulisemad muudatused puudutavad avalik-õiguslike juriidiliste isikute eestikeelset asjaajamist, võõrkeelsete kaubamärkide, audioreklaami ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste veebiaadresside keelsust, samuti platvormitööd tegevate isikute keelenõudeid. Ühistranspordiseaduse muudatuse sisuks on taksojuhile nõutaval tasemel riigikeele oskuse nõude sätestamine teenindajakaardi saamise eeldusena.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (141 SE) näeb ette tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetuse pere esimese ja iga järgmise lapse kohta 100 eurole kuus.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (206 SE) näeb ette tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetuse pere esimese ja iga järgmise lapse kohta 150 eurole kuus. Kehtiva seaduse alusel on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse summa 100 eurot. Eelnõuga tehtud muudatuse kohaselt tõstetakse iga lapse toetus 150 eurole kuus.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon algatatud Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (21 SE) soovitakse kehtetuks tunnistada eelnimetatud institutsioonide valimistel e-hääletamise võimalus ehk lõpetatakse Eestis e-valimised.

Riigikogu liikmete Ants Frochi ja Rain Epleri algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (74 SE) taotleb, et kohalike omavalitsuste volikogude valimiste põhimõtted ja alused tuleb viia kooskõlla Riigikogu valimiste korraga ehk kohalikele valimistele tohiksid nimekirju esitada vaid erakonnad. Eelnõu seletuskirja väitel valimisliidud, mis on juriidiliselt seltsingud, ei taga demokraatia toimimiseks vajaliku vastutuse põhimõtte rakendamist ning nimekirjade esitamise õiguse jätmine vaid erakondadele on vajalik poliitilise vastutuse tagamiseks kohalikes võimuorganites.

Riigikogu liikmete Jaak Valge, Varro Vooglaiu, Leo Kunnase, Henn Põlluaasa, Helle-Moonika Helme kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (77 SE) kohaselt võib kohaliku rahvahääletuse algatada volikogu või vähemalt 10 protsenti kohaliku volikogu valijatest ning rahvahääletuse tulemus on siduv, kui sellel osaleb vähemalt 30 protsenti kohaliku omavalitsuse valimisõiguslikest elanikest. Kohalikule rahvahääletusele ei saa seada riigielu küsimusi ega küsimusi, mille tulemus võib olla seadusega vastuolus.

Komisjoni istung

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli riikliku lennuettevõtte Nordica tegevuse ülevaatest, kutsutud Riigikontrolli esindajad.

Sündmused

Kell 11 – Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Tallinna Prantsuse Lütseumi gümnasistidega.

Kell 11–15 – Riigikogu konverentsisaalis toimub doonoripäev, kus Riigikogu liikmed, kantselei töötajad ja külalised saavad loovutada verd.

Kell 11.30 – Kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof avab graafik Kadri Toomi isikunäituse „Maa all ja maa peal“ (Toompea lossi kunstisaalis).

Välislähetused

18.–21. septembrini
Väliskomisjoni esimees ja NATO Parlamentaarse Assamblee (NATO PA) Eesti delegatsiooni liige Marko Mihkelson osaleb NATO PA kaitse- ja julgeolekukomitee ning poliitikakomitee ühisvisiidil Helsingisse ja Hämeenlinna Soome.

19.–20. septembril
Riigikogu liige Mart Maastik osaleb Euroopa põllumeeste partei EPP Grupi riikide parlamentide liikmete põllumajanduse kohtumisel Brüsselis Belgias.

20.–21. septembril
Riigikogu liige Urve Tiidus osaleb Europoli parlamentaarse järelevalve töörühma kohtumisel Brüsselis Belgias.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]