Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kristen Michal, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja terviseminister Riina Sikkut.

Peaminister vastab küsimustele põhiseaduse muutmise, poliitika sisu, riigi olukorra, energeetika, taristu, riigi rahalise seisu ning inimeste toimetuleku kohta. Sotsiaalkaitseminister vastab küsimustele, mis käsitlevad pensionäride väntsutamist ning toetusi peredele ja eakatele, kes on toidu kallinemise tõttu raskustesse sattunud.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – seitse eelnõu

Valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (468 SE) eesmärk on tugevdada kaitsetööstust ja tagada sellele Eestis konkurentsivõimeline keskkond. Muudatused annavad Eestiga sõbralikes suhetes ja kaitsekoostööd tegevate riikide ettevõtjatele võimaluse panustada Eesti kaitsetööstusesse.

Eelnõu võimaldab relvade ja moona käitlemiseks tegevusloa anda ka neile Eesti ja Euroopa Liiduga sõbralikes suhetes olevate kolmandate riikide ettevõtjatele, mille omanikud, osanikud või aktsionärid ei ole NATO ega ELi liikmesriikide kodanikud. Edaspidi saab tegevusloa anda ka Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riikide kodanikele, samuti nende riikide kodanikele, kellega Eesti on sõlminud salastatud teabe vahetuse lepingu.

Samuti võimaldab eelnõu relvade, laske- ja lahingmoona veoteenust osutada ettevõtjal, kes pole Eestis registreeritud, kuid kel on tegevusluba mõnes teises ELi liikmesriigis. Eelnõuga vähendatakse ka relvaseaduses ja lõhkematerjaliseaduses loamenetluste dubleerimist ning võimaldatakse relvaseaduse alusel nõutava tegevusloata toota sõidukeid, veesõidukeid, õhusõidukeid ja muid tooteid, kui neile ei paigaldata tootmise käigus sõjarelva.

Eelnõu muudab ökonoomsemaks taustakontrolli tegemise relvade ja moona tootmisega tegelevate ettevõtete töötajate, alltöövõtjate ja teenuse osutajate suhtes, kes puutuvad kokku relvade ja moona või nendega seotud teabega. Teise lugemise käigus täpsustati eelnõus taustakontrolli tegemise õiguslikke aluseid Kaitseväe territooriumile minitööstuspargi rajamisel.

Eelnõuga täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikku uue kriminaalmenetluse alustamist välistava asjaoluga, et inimesed saaksid loovutada Politsei- ja Piirivalveametile ebaseaduslikus valduses olevaid sõjarelvi. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusesse lisatakse uus salastamisalus, et paremini kindlustada, et riigi julgeoleku seisukohalt tundlikku teavet töödeldakse ainult nõuetele vastaval alal või akrediteeritud töötlussüsteemis ning seda teevad usaldusväärsed juurdepääsuõiguse ja teadmisvajadusega isikud.

Strateegilise kauba seaduse muutmise eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet ning luua soodsamad tingimused innovatsiooniks ja arendustegevuseks rahalise toetuse saamiseks. Riigilõivuseadust täiendatakse eelnõu kohaselt uute alustega, mis on seotud pädevustunnistuse andmisega. Pädevustunnistus antakse sõjarelvi, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlevale isikule, kellel on vajalik kvalifikatsioon.

Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (511 SE) eesmärk on suurendada riigieelarve läbipaistvust. Eelnõuga lisatakse tegevuspõhisele jaotusele kulude majandusliku sisu jaotus asutuste kaupa, mis varem esitati riigieelarve seletuskirjas.

Muudatus ei mõjuta riigieelarvega kehtestatud limiite ja riigieelarve kasutamise paindlikkust, mis on seatud programmi tegevuse kuludele ning põhiseadusliku institutsiooni kulude kogumahule. Seoses Euroopa Liidu õigusaktide muutumisega kaotatakse valitsusele kehtiv nõue koostada ja heaks kiita stabiilsusprogramm.

Teise lugemise käigus tehti eelnõusse kaks muudatust, millest ühega sätestatakse kohustus kulud riigieelarves täiendavalt riigiasutuste kaupa liigendada, eristades seitset kululiiki ning tuues eraldi välja seadusest tulenevad toetused. Teine muudatus puudutab seaduse jõustumisaega. Seadus jõustub vastuvõtmise korral Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Algne eelnõu nägi ette seaduse jõustumise 1. detsembril 2024.

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (iseseisev õendusabi ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel) eelnõuga (496 SE) muudetakse ööpäevaringses erihooldusteenuses pakutava iseseisva õendusabi korraldus paindlikumaks. Edaspidi on võimalik osutatavat õendusteenust kohandada ning teenuse sisu ja mahtu vastavalt vajadusele uuendada.

Eelnõuga viiakse teenuse korraldamine ja rahastamine Tervisekassasse ning lisatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutav iseseisev õendusabi Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu. Praegu rahastatakse õendusabi ööpäevaringset erihooldusteenust Sotsiaalkindlustusameti kaudu.

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse (vaimse tervise teenus) eelnõuga (500 SE) soovitakse parandada psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi kättesaadavust kohalikul tasandil.

Kui seni on kohalikel omavalitsustel tulnud vaimse tervise teenuste pakkumiseks taotleda riigilt raha, siis edaspidi on see igal aastal arvestatud omavalitsuste toetusfondi. Raha jaotatakse proportsionaalselt elanike arvuga, tagades, et minimaalne toetus omavalitsuse kohta on vähemalt 1/250 ja maksimaalne kuni 1/16 kogu toetuse mahust. See võimaldab ka väiksematel omavalitsustel pakkuda vajalikke vaimse tervise teenuseid. Püsivam rahastus annab omavalitsustele sobivate teenuste pakkumisel suurema autonoomia.

Seniste taotlusvoorude raames on omavalitsused pakkunud mitmeid teenuseid, sealhulgas psühholoogilist nõustamist, pereteraapiat, perenõustamist, loovteraapiaid (näiteks muusika-, kunsti-, liikumisteraapiat), mänguteraapiat, kriisinõustamist ja hingehoidlikku nõustamist.

Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (506 SE) võimaldab alates järgmise aasta 1. aprillist kasutada Tallinna vanglat piirkondliku arestimajana ehk paigutada sinna inimesi, kes on arestiga karistatud, kuni 48 tunniks kinni peetud või sundtoomisele allutatud. Varem on arestimaja teenuse osutamine üle võetud Tartu ja Viru vanglas.

Muudatus ei puuduta kainenema viidavaid inimesi, kes toimetatakse Tallinna piirkonnas jätkuvalt arestimajja. Samuti ei anta Tallinna vanglale üle kinnipidamiskeskuse ülesandeid. Seletuskirja järgi on Tallinna vanglas piisav arv vanglakohti ja inimeste kinnipidamiseks vajalikud tingimused.

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (507 SE) vähendatakse vanemahüvitise ülempiiri, mis alates 2026. aastast on üle-eelmise aasta kolmekordse keskmise palga asemel kahekordne keskmine palk. Tänavu on ülempiir 4733,53 eurot. Samas ei vähendata enam vanemahüvitist, kui vanem teenib töist tulu.

Eelnõu kohaselt suureneb ravikindlustatud inimese retsepti omaosaluse alusmäär järgmisest aastast 2,5 eurolt 3,5 eurole. Alates 2025. aasta 1. aprillist tõuseb haigla voodipäevatasu 2,5 eurolt viiele eurole ning ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu viielt eurolt 20 eurole. Visiiditasu ei tõuse haavatavamatele inimestele ja on seega ka edaspidi viis eurot toimetulekutoetuse saajatel, vähenenud töövõimega inimestel, alla 19-aastastel lastel, lapseootel naistel, üle 63-aastastel ja töötutel.

Kui ambulatoorse eriarstiabi osutaja jätab kindlustatud inimese jälgimisele või ravile ja vaja on korduvvastuvõtte, tohib edaspidi visiiditasu küsida kord aastas. Sarnased õigused ja piirangud visiiditasude nõudmisel hakkavad eelnõu kohaselt kehtima ka tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikule, näiteks füsioterapeudile, kliinilisele psühholoogile ja logopeedile, kes osutab iseseisvalt ambulatoorset tervishoiuteenust pere- või eriarstiabi osutaja saatekirja alusel.

Lisaks kehtestatakse eelnõuga ajutise töövõimetuse hüvitisele ülempiir. Alates 2026. aastast on ühe päeva ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiir sarnaselt vanemahüvitisele üle-eelmise aasta kahekordse keskmise palga suurus jagatud 30-ga. Tööandjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE) saavad hüvitise ülempiiri ja saamata jäänud töötasu vahe kompenseerida sotsiaalmaksuvabalt.

Eelnõu kohaselt lõpetatakse järgmisest aastast riigipoolse sotsiaalmaksu maksmine kindlustatud inimese mittetöötava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest, kes kasvatab üht või kaht kolme- kuni kaheksa-aastast last või kolme kuni kuut last, kellest ükski pole noorem kui kaheksa-aastane.

Ühtlasi lubatakse eelnõuga Tervisekassal jaotamata kasumit kasutada senisest suuremas mahus, et katta puudujääki. Samuti kehtestatakse võimalus ravikindlustuseta inimese ravikulu tagasi nõuda. Lisaks pikendatakse alates järgmisest aastast perehüvitiste määramise, puude raskusastme tuvastamise ja riikliku pensioni määramise menetlustähtaegu 30 tööpäevale.

Teise lugemise käigus eelnõusse tehtud muudatusega sätestatakse, et visiiditasu maksmist ei tohi nõuda juhul, kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse seoses raseduse või sünnitusega. Samuti täiendatakse tulumaksuseadust nii, et tulumaksuga oleksid maksustatavad nii tööandja ja Tervisekassa makstavad haigushüvitised kui ka FIE arvestuslikud hüvitised.

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (pensionäritoetus) eelnõu (508 SE) kohaselt lõpetatakse üksi elava pensionäri toetuse maksmine vanaduspensionäridele, kes saavad ööpäevaringset hooldusteenust ehk üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihooldusteenust või kogukonnas elamise teenust.

Alates eelmise aasta 1. juulist katab ööpäevaringse üldhooldusteenuse hoolduskulu osaliselt või täielikult inimese rahvastikuregistrijärgne omavalitsus. Pensionär peab ise tasuma toidu- ja majutuskulud ning muud isiklikud kulud. Ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust saavad inimesed tasuvad samuti ise majutus- ja toitlustuskulude eest ning hooldusega seotud teenuse eest tasub riik.

Seletuskirjas märgitakse, et kuna pensionärid ei tasu enam täies mahus hooldekodus elamise kulusid, siis lõpetatakse alates 2025. aastast pensionäritoetuse maksmine üldhooldekodus ja erihooldekodus elavatele ning kogukonnas elamise teenust saavatele inimestele. Hooldusteenusel on umbes seitse protsenti pensionäritoetuse saajatest. Eeldatavalt on 2025. aastal hooldekodudes ligikaudu 6700 pensionäri, kellele pensionäritoetust enam ei maksta.

Üksi elava pensionäri toetust makstakse vanaduspensioniealisele üksi elavale pensionärile, kelle sissetulek jääb alla toetuse maksmise määra, mis sel aastal on 853 eurot.

Teine lugemine – üheksa eelnõu

Valitsuse algatatud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (475 SE) kohaselt tuleb ametiasutustel märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastata senise 30 asemel 15 päevaga.

Eelnõu kohaselt jääb kehtima põhimõte, et märgukirjale või selgitustaotlusele peab vastama viivitamata, kuid lüheneb maksimaalne aeg, mille jooksul tuleb seda teha. Praegu tuleb pöörduja küsimusele vastata kuni 30, eelnõu kohaselt aga mitte hiljem kui 15 kalendripäeva jooksul alates selle registreerimisest. Keerulisemate pöördumiste puhul, mis nõuavad vastamiseks lisaaega, jääb võimalus pikendada vastamise tähtaega kuni kahe kuuni, et tagada vastuste põhjalikkus ja kvaliteet. Tähtaja pikendamisest ja selle põhjusest tuleb märgukirja või selgitustaotluse esitajat teavitada.

Eelnõuga soovitakse kiirendada vastamist inimeste märgukirjadele ja selgitustaotlustele, mis käsitlevad näiteks asutuste töökorraldust, valdkonna arengu kujundamist, avaliku elu või riigivalitsemisega seotud infot, aga ka asutuse välja töötatud õigusakte ja eelnõusid. Muudatus puudutab põhiliselt riigi- ja omavalitsusasutusi, kuid märgukirja või selgitustaotluse adressaadiks võib olla ka mittetulundusühing, sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühing, kui teave puudutab riigi või omavalitsuse eelarvevahendite kasutamist.

Juhtivkomisjon tegi teise lugemise eel ettepaneku täiendada eelnõu sättega, mis võimaldab märgukirjale või selgitustaotlusele vastamisest loobuda, kui inimese samasisulisele pöördumisele on viimase aasta jooksul juba vastatud ja vajadus teavet uuesti saada pole põhjendatud. Samuti võimaldab säte pöördumisele vastamata jätta, kui inimene ilmselgelt kuritarvitab pöördumise õigust.

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (505 SE) nimetatakse Justiitsministeerium uue aasta algusest ümber Justiits- ja Digiministeeriumiks, millele antakse üle ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu valdkonna ülesanded.

Muudatuse järgi liiguvad Justiits- ja Digiministeeriumisse digiühiskonnapoliitika, avalike e-teenuste, digiarengu ja küberturvalisuse, riigi infosüsteemide, kesksete võrgu- ja infosüsteemide ning telekommunikatsiooniga seotud ülesanded. Lisaks liiguvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi alt Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalasse Riigi Infosüsteemi Amet, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus ja Eesti Interneti Sihtasutus.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi viiakse eelnõu kohaselt ligipääsetavuse, maakasutuspoliitika, ruumilise planeerimise ning maa- ja ruumivaldkonna teemad, mis praegu on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse liigub Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi alt ka loodav Maa- ja Ruumiamet.

Siseministeerium saab eelnõu kohaselt enda ülesandeks elanikkonnakaitse kavandamise ja koordineerimise. Siseministeerium on juba praegu elanikkonnakaitse arendamise eestvedaja ning Päästeamet täidab elanikkonnakaitse asutuse ülesandeid, kuid seni pole elanikkonnakaitse juhtasutus õiguslikult sätestatud. Muudatuse kohaselt ei hakka Siseministeerium juhtima teiste ministeeriumide elanikkonnakaitse tegevusi ega nende valdkondlikke arendusi, vaid asub koordineerima üldist elanikkonnakaitse poliitikat.

Lisaks muudetakse eelnõuga riigisekretäri ametinõudeid ja kaotatakse 1995. aastast kehtinud juriidilise kõrghariduse nõue. Seletuskirja kohaselt on riigisekretär tippjuht, kelle roll eeldab laiaulatuslikke teadmisi ja kogemusi mitte üksnes õigusalal, vaid ka halduse, juhtimise ja poliitika valdkonnas. Seletuskirjas märgitakse ka, et õigusalaste ülesannete täitmisel saab riigisekretär toetuda Riigikantselei õigusekspertidele.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõu (447 SE) järgi tuleb noortel õpingutega jätkata ka pärast põhikooli lõpetamist. Eelnõuga asendatakse koolikohustus õppimiskohustusega, mis kestab 18-aastaseks saamiseni või kutse- või keskhariduse omandamiseni.

Eelnõuga täpsustatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse, samuti vanemate rolli õppimiskohustuse täitmisel. Näiteks peab riik tagama kohad ettevalmistavas õppes neile noortele, kes kas keeleoskuse või muude õpilünkade tõttu pole valmis jätkama õppimist kesk- või kutseharidusõppes. Kohalikul omavalitsusel tuleb tuvastada noored, kes õppimiskohustust ei täida, uurida selle põhjuseid ja leida sobivad lahendused. Kui kooli rakendatav tugi ei ole piisav, tuleb koolil pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Lapsevanema ülesanne on tagada õppimiskohustuse täitmine ja osaleda lapse põhikoolijärgse õpitee kavandamises.

Kutseharidussüsteemis tehakse eelnõuga muudatusi eelkõige selleks, et õppe paindlikkust suurendada, näiteks kasvab kutsekeskharidusõppes üldharidusõpingute osakaal ja võimalus õpingute vältel valikuid teha. Erialad muutuvad laiemaks, kuivõrd luuakse valdkonnapõhised õppekavad, mille sees on osaoskuste moodulid. Näiteks saab valida restoranitoidu valmistamise eriala ja selle sees kondiitri osaoskuse. Ühtlasi on kutsehariduses lisanduvate noorte tarvis kavas välja töötada 18 uut põhikoolijärgset õppekava.

Eelnõuga luuakse selgem alus, kuidas üldharidusõpingutesse lõimida õpet, mis toimub väljaspool koolimaja, näiteks kunsti-, muusika- või spordikoolis. Seega saab õppesse siduda ka üksikuid kutse- või kõrgharidusmooduleid. Kooli pidaja otsusel saavad kutsekoolid edaspidi anda nii gümnaasiumi-, kutse- kui ka õhtukooli haridust. Lisaks muutub rakendusgümnaasiumi õppekavade läbimine paindlikumaks, kuivõrd kutse on võimalik omandada ka ilma keskhariduseta.

Eelnõuga piiratakse täiskasvanute tasuta korduvõpet kutseõppes sarnaselt kõrgharidusõppega. Näiteks ei saa enam tasuta õppida, kui isik on juba vastu võetud tasuta kutseõppe või kõrgharidusõppe kohale või ta on eelneva viie aasta jooksul lõpetanud tasuta kutseõppe.

Eelnõu kohaselt hakkavad õppimiskohustusega seonduvad muudatused kehtima noortele, kes lõpetavad põhikooli 2026. aastal.

Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (463 SE) käsitleb ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu maksustamist.

Eelnõu järgi kehtib edaspidi ettevõtluskontole kantud summadele senise astmelise maksustamise asemel ühtne 20-protsendiline maksumäär ja kohustusliku kogumispensioniga liitunud ettevõtluskonto kasutaja puhul suureneb maks teise pensionisamba makse võrra.

Juhtivkomisjon tegi teiseks lugemiseks ettepaneku jätta eelnõust välja sätted, millega kavandati äriühingu täiendav tulumaksukohustus asendada osalise sotsiaalmaksu tasumise kohustusega.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (509 SE) muudetakse kahanevast maksuvabast tulust loobumise aega. 2023. aastal võeti vastu tulumaksuseaduse muudatused, mille järgi hakkab alates 2025. aastast kehtima ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Erandiks on vanaduspensioniealised, kellele kehtib kõrgem maksuvaba tulu. Eelnõu järgi hakkab ühtne maksuvaba tulu kehtima 2026. aastast.

Samuti ajakohastatakse eelnõuga maksuvabade hüvitiste piirmääri. Eelnõuga uuendatakse lähetuse päevaraha, laeva ja lennuki meeskonna toitlustamise, vastuvõtukulude, reklaamkingituste, töötaja majutamise, töötaja tervise edendamiseks tehtavate kulutuste, mittetulundusühingute poolt kingitud meenete ning isikliku auto kasutamise hüvitise sätteid.

Juhtivkomisjon tegi teise lugemise eel ettepaneku täpsustada eelnõus sätteid, mis puudutavad Kaitseliidu liikme isikliku mootorsõiduki kasutamise, tervisekontrolli ning vigastuse või hukkumisega seotud hüvitiste maksuvabastust. Samuti pani komisjon ette täpsustada tervist edendavate teenuste loetelu, millele tehtavad kulutused on tööandjale maksuvabad. Lisaks toetas komisjon ettepanekut lisada MTÜ Freedom Convoy ühingute nimekirja, kellele juriidilised isikud saavad tulumaksuvabalt Ukraina heaks annetusi teha.

Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (466 SE) luuakse lahendus, mis võimaldab rakendada Euroopa Liidu grupierandeid ka riigisiseses konkurentsiõiguses.

Grupierandid on üks enim kasutatavaid ELi konkurentsiõiguse töövahendeid. Grupieranditega on hõlmatud suur hulk kaubandustegevuses levinud lepingutüüpe, millel hoolimata konkurentsi kahjustavatest sätetest on tarbijatele ja majandusele positiivne mõju. Euroopa Komisjoni kehtestatud grupierandid kohalduvad Eesti ettevõtjate suhtes juhul, kui nende kokkulepetel on mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele.

Pakutava lahenduse puhul on tegu n-ö hübriidlahendusega, kus ühest küljest muutuvad ELi grupierandid riigisiseses konkurentsiõiguses sisuliselt vahetult kohaldatavaks, kuid teisest küljest on riigisiseselt jäetud võimalus need grupierandid eelnevalt üle vaadata ja anda siseriikliku määrusega kinnitus, et need grupierandid on Eesti õiguskorrale sobivad ja vajalikud, samuti sätestada vajadusel siseriikliku õiguse jaoks erisused. Samuti on jäetud võimalus kehtestada valitsuse määrusega ka riigisiseseid grupierandeid.

See lahendus võimaldab tagada õiguskindluse ja tõhusa konkurentsijärelevalve, vähendades samal ajal haldus- ja bürokraatlikku koormust. Samuti aitab see suurendada ettevõtjate õiguskindlust ja hoida kokku õigusnõustamisega seotud kulusid.

Täiendatud regulatsioon ei mõjuta praegust konkurentsiolukorda. Eestis kehtib hetkel üks valitsuse määrusega kehtestatud vertikaalseid kokkuleppeid puudutav grupierand. Muudatuse tulemusena hakkab siseriiklikus konkurentsiõiguses kehtima kuus grupierandit, millest kaks on seni üle võtmata grupierandid, mis puudutavad raudtee-, maantee- ja siseveetranspordi ning tehnosiirde kokkuleppeid.

Teise lugemise muudatustega täpsustatakse volitusnormi sõnastust ja soovitakse jääda kehtiva korra juurde, mille kohaselt kehtestab siseriikliku määruse valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Samuti täpsustatakse Konkurentsiameti ELi grupierandite määrustest tulenevaid õigusi ja nähakse ette, et grupieranditega seotud muudatused jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril.

Majanduskomisjoni algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõuga (526 SE) vähendatakse 2025. aastal sarnaselt tänavuse aastaga veeteetasu määra, et säilitada kaupade ja reisijate rahvusvaheline vedu merel. Eelnõuga langetatakse järgmise aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini kõikidele Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevatele laevadele veeteetasu 14 protsendi võrra. Muudatuse eesmärk on jätkata rahvusvahelise meretranspordi toetamist ning motiveerida kaubasaatjaid võimalusel suunama oma kaubavooge läbi Eesti sadamate. Tänavu on veeteetasu vähendatud 15 protsenti.

Põhjenduse kohaselt ei ole merendus- ja logistikasektor täielikult taastunud COVID-19 pandeemiast, mis tingis alates 2020. aasta algusest märkimisväärse reisijate- ja kaubavahetuse languse veeteedel ja Eesti sadamates. Lisaks vähenesid Eesti meretranspordi ja sadamate kaubamahud 2023. aastal, eelkõige seoses Ukraina-vastase sõja ja sellest tulenevalt Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonidega Venemaalt pärit kauba veole. Kaubamahtude vähenemine on jätkunud ka tänavu.

Valitsuse algatatud vereseaduse muutmise seaduse eelnõu (476 SE) kohaselt viiakse immunohematoloogiliste uuringute referentteenuse korraldamine Sotsiaalministeeriumist Terviseametisse, mis teeb juba praegu vere immunohematoloogiliste uuringute üle järelevalvet ja osutab referentlabori teenuseid tervisekaitses.

Eelnõuga kaotatakse ka referentteenuse osutamise lepingu viieaastase kestuse nõue, et võimaldada paindlikkust ja anda Terviseametile lepingu tähtaja suhtes kaalutlusõigus.

Immunohematoloogiliste uuringute referentlabor osutab teenust, mille käigus määratakse näiteks kindlaks patsiendi raviks sobivad doonorivere preparaadid. Referentlabori eesmärk on tagada Eestis vastavate uuringute kvaliteet.

Kehtiva hankelepingu järgi osutab kuni 2027. aastani immunohematoloogiliste uuringute referentlabori referentteenust SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Seletuskirja kohaselt ei kaasne seaduse muutmisega referentteenuse osutajale, patsientidele ega tervishoiuteenuse osutajatele muudatusi teenuse sisus ega kvaliteedis.

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (502 SE) näeb ette tõsta Sotsiaalministeeriumi haldusala riigilõive, et need vastaksid suurenenud menetluskuludele. Lõivude tõstmine puudutab peamiselt tervise- ja sotsiaalvaldkonna teenuseosutajaid, kes taotlevad tegevusluba. Uued riigilõivud katavad hinnanguliselt kuni 45 protsenti menetluskuludest, ülejäänud kulud kaetakse asutuste eelarvest.

Näiteks tõuseb sotsiaalteenuste osutamise tegevusloa tasu 32 eurolt 100 eurole. Ravimite tootmise tegevusloa riigilõiv kerkib 1000 eurolt 2500 eurole, ravimite hulgimüügi tegevusloa riigilõiv 1000 eurolt 2000 eurole. Viimastes on riigilõivu määr püsinud muutumatuna kaheksa aastat ja katab praegu väikese osa läbivaatamise tegelikest kuludest. Kuna taotlusi ja muudatusi ei tehta tegevuslubades suures mahus ja need on sageli ühekordsed, siis ei ole riigilõivude tõus ettevõtetele ja teenuseosutajatele liiga koormav.

Prognoositav riigilõivutulude kasv 2025. aastal on umbes 139 000 eurot.

Esimene lugemine – kolm eelnõu

Riigikogu 61 liikme algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE) kohaselt saavad kohalike volikogude valimistel osaleda Eesti kodanikud ja kodakondsuseta elanikud, samuti Euroopa Liidu ja NATO riikide kodanikud. Eelnõu näeb ette, et kodakondsuseta inimeste ja hääleõiguslike välismaalaste valimisnimekirjadesse kandmise tingimused ja kord sätestatakse seadusega. See võimaldab seadusandjal soovi korral kehtestada lisatingimusi, näiteks luua välismaalastele või kodakondsuseta inimestele eraldi valimisnimekiri.

Praegu saavad lisaks Eesti ja ELi kodanikele kohalikel valimistel osaleda ka Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elavad välismaalased, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas.

Eelnõu algatajate sõnul annab muudatus hääleõiguse Eesti riigiga demokraatlikke väärtusi jagavatele ja kattuvaid julgeolekuhuve omavate riikide kodanikele ning Eestis elavatele kodakondsuseta inimestele, kel ei ole ühegi teise riigiga lojaalsus- ega muid kohustusi.

Riigikogu 28 liikme algatatud Eesti Vabariigi Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (527 SE) kohaselt tunnistatakse kohalikel valimistel kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike, aga ka kodakondsuseta inimeste hääleõigus. Eelnõu kohaselt saavad valimistel hääletada vaid Eesti ja ELi kodanikud ning nende riikide kodanikud, kellega Eestil on vastastikust valimisõigust võimaldav ja Riigikogus ratifitseeritud välisleping.

Eelnõu algatajate sõnul ohustab olukord, kus Eesti suhtes vaenulike kolmandate riikide kodanikel on õigus kohalikel valimistel hääletada, Eesti julgeolekut, sest nad saavad valitud esindajate kaudu otsustada mitmeid Eesti elu puudutavaid olulisi küsimusi. Kodakondsuseta elanikke motiveerib muudatus nende hinnangul õppima eesti keelt ja taotlema Eesti kodakondsust, mis tagab neile täisväärtusliku võimaluse Eesti ühiskonnaelus osaleda.

Järgmised kohalike volikogude valimised toimuvad Eestis tuleva aasta 19. oktoobril.

Valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (519 SE) kohaselt lõpetatakse töötutoetuse maksmine. Edaspidi makstakse töö kaotuse korral registreeritud töötule kas sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist või uut eelnõuga loodavat baasmääras töötuskindlustushüvitist. Senine töötuskindlustushüvitis nimetatakse ümber sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks ja selle saamise tingimusi ei muudeta.

Baasmääras töötuskindlustushüvitis määratakse isikule, kes on töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul töötanud vähemalt kaheksa kuud. Hüvitist makstakse kuni 180 päeva ja selle suurus on 50 protsenti eelneva kalendriaasta töötasu alammäärast – tänavu oleks hüvitis seega 374,50 eurot kuus. Inimesed, kes hüvitise nõuetele ei vasta, saavad kohalikult omavalitsuselt taotleda toimetulekutoetust.

Prognoosi kohaselt kasvavad seaduse rakendamisel kulud 2026. aastal 2,3 miljoni euro võrra, sest samal ajal makstakse enne 2026. aastal määratud töötutoetusi ja uue süsteemi järgi määratud baasmääras töötuskindlustushüvitist. Aastatel 2027 ja 2028 tekib kulude kokkuhoid, vastavalt umbes 23,2 ja umbes 25,3 miljonit eurot. Muudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2026.

Peale selle soovitakse eelnõuga lahendada õiguskantsleri tõstatatud probleem, et kuni 24-aastasele perest eraldi elavale õppurile saab maksta toimetulekutoetust üksnes juhul, kui tema perekonnale määrati eelmisel või jooksval kuul toimetulekutoetus. Eelnõuga luuakse võimalus kuni 24-aastasele perest eraldi elavale õpilasele või üliõpilasele erandkorras toimetulekutoetust maksta ka siis, kui tema perekonnale toimetulekutoetust määratud ei ole, ent tema suhted pereliikmetega on katkenud või vanematel puudub võimekus last toetada.

Komisjoni istung

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni videoistungil – kell 8.30: Riigikontrolli ülevaade „Auvere elektrijaama töökindlus“, kutsutud AS Eesti Energia, AS Enefit Power, Kliimaministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmused

Kell 10.15 – majanduskomisjoni esimees Jaak Aab ning komisjoni liikmed Andres Sutt ja Mart Maastik kohtuvad Soome parlamendi transpordi- ja kommunikatsioonikomisjoni delegatsiooniga.

Kell 10.45 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Balti Kaitsekolledži vanemstaabiohvitseride kursusega (J. Tõnissoni nõupidamisruum).

Kell 11 – Riigikogu esimees Lauri Hussar avab kultuuririkkuse aastale pühendatud näituse „Oma või võõras? Mitmerahvuseline Eesti“ (Riigikogu istungisaali kõrval).

Kell 11 – Riigikogu ringmajanduse toetusrühma liikmed osalevad kolmandal elektrooniliste sigarettide teavitus- ja kogumisnõuete ümarlaual (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 11.30 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub videosilla vahendusel Leedu parlamendi esimehe Saulius Skvernelisega.

Kell 15 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Filipiinide suursaadiku Leah M. Basinang-Ruiziga.

Välislähetused

17.–20. november
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb ENPA raportööri ja monitooringukomisjoni liikmena monitooringu kohtumistel Budapestis ja Debrecenis Ungaris.

17.–21. november
Riigikogu liikmed Henn Põlluaas ja Riina Solman osalevad Eesti-Soome parlamendisaadikute delegatsiooniga Euroopa juhtvõrgustiku (ELNET) seminaril Iisraelis.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]