Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete esitatud küsimustele tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski peaministri ülesannetes, maaeluminister Urmas Kruuse ja justiitsminister Urmas Reinsalu.

Ossinovski vastab küsimustele, mis on seotud Riigikontrolli auditiga riigi valmisolekust võtta vastu pagulasi ja perearstikeskuste loomise ja esmase arstiabiga kaugematse maapiirkondades. Talle esitatud küsimused puudutavad ka põlevkivi maksustamist, Ida-Virumaa probleeme ja nende lahendamist ning Kohtla-Järve elanike probleeme.

Kruuse vastab küsimustele, mis puudutavad olukorda veterinaar- ja toiduametis ning metssigade küttimist Eestis.

Reinsalule esitatud küsimused on seotud õigusliku olukorraga seoses kooseluseadusega, võimaliku riskiga rahvuslikule julgeolekule seoses minister Ossinovski pereäridega. Veel puudutavad talle esitatud küsimused seisukoha kujundamist burka keelu osas, õigusselguse olukorda ja okupatsioonikahjude nõuetega edasiminekut.

Kell 14 – täiskogu istung

Rahandusminister Sven Sester annab ülevaate Euroopa stabiilsusmehhanismi antud stabiilsustoetustest ja Eesti Vabariigi osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis.

Teisel lugemise on kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (145 SE) viiakse Eesti õigusruum kooskõlla maksustamise valdkonnas toimunud rahvusvaheliste arengutega piiriülese automaatse teabevahetuse osas.

Eesti toetab Euroopa Liidu eesmärki takistada maksudest kõrvalehoidumist finantskontode maksualase teabe automaatse vahetamisega. Maksuhalduritele pannakse kohustus vahetada omavahel teavet teise riigi maksuresidentide finantskontode kohta, mis vähendab võimalusi varjata oma residentsuse riigi maksuhalduri eest tulusid välisriigis asuvas finantsasutuses. Automaatse teabevahetuse all peetakse silmas süstemaatilist ja perioodilist kindlaksmääratud teabe vahetamist maksumaksja tuluallikate kohta, näiteks dividend, intress, palgatulu ja pension.

Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (112 SE) tagatakse Rooma III määruse sujuv rakendamine.

Rooma III määruse kohaldamine annab abikaasadele võimaluse igal ajal notari juures kokku leppida, millise riigi õigust tuleb nende abielu lahutamise eeldustele kohaldada. Hetkel abikaasadel sellist võimalust ei ole. Abikaasad saavad edaspidi kohaldatavaks õiguseks valida kas kohaldatakse lahutava kohtu asukoha seadust, nende ühise elukohariigi seadust, ühe abikaasa kodakondsuse riigi seadust või siis abikaasade eelneva ühise elukoha riigi seadust, kui üks neist seal veel elab. Määrusega ühinemise järel saavad Eesti kohtud ja notarid teise riigi õigust kohaldada ka kolmanda riigi kodanike suhtes.

Valitsuse algatatud pärimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (113 SE) tagatakse EL-i pärimisasjade määruse sujuv rakendamine.

Määrusega on hõlmatud kõik EL-i liikmesriigid, va Suurbritannia, Iirimaa ning Taani. Määrusega reguleeritakse, milline õigus pärimisasjale kohaldub ja millises liikmesriigis tuleb see lahendada. Samuti lihtsustatakse pärimisõiguslike dokumentide ringlust Euroopa Liidus ning luuakse uue dokumendina Euroopa pärimistunnistus, mis annab kodanikele täiendava võimaluse oma õigusi teises liikmesriigis lihtsamalt tõendada. Eelnõuga antakse notarile täiendav pädevus piiriülese pärimisasja lahendamiseks. Üldreeglina tuleb pärimisasi lahendada selles riigis, kus oli pärandaja harilik viibimiskoht, kuid sellele lisaks nähakse määruses ette täiendavaid aluseid.

Esimesel lugemisel on kaheksa eelnõu:

Valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (153 SE) võimaldab Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsevatele arstlikele komisjonidele juurdepääsu e-tervise infosüsteemi, kui selleks on inimese enda nõusolek. Nii saavad arstlikud komisjonid kaitseväekohustuslaste terviseuuringuteks vajalikud andmed otse e-tervisest, kuhu nad omakorda saavad lisada oma uuringute tulemusi ja diagnoose. Eelnõu täiendab ka kaitseväelastele tööandja eluruumi andmise korda. Kaitseväelasele kohalduvate töö- ja puhkeaja erandite hulka lisatakse erand rahvusvahelises sõjalises koostöös vastuvõtva riigi toetuse osutamise ajal töötamise kohta.

Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (128 SE) täpsustab meresõiduohutuse-alaseid nõudeid.

Täpsustatakse laevaõnnetuste liigitamist, ohutusjuurdluse kohaldamisala, vastavat koostööd ning ohutusjuurdluse korraldaja õigusi ja kohustusi tulenevalt EL-i vastavast direktiivist. Samuti täpsustatakse väikelaevadele ja jettide turujärelevalvet. Muudatuste põhirõhk on laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi korral ohutusjuurdluse keskuse (OJK) läbiviidava juurdluse eristamiseks veeteede ameti poolt läbi viidavast juurdlusest. Eelnõu täpsustab laevaõnnetuse definitsiooni: edaspidi loetakse laevaõnnetuseks ka näiteks isiku kadunuks jäämist laevalt ning laeva eeldatavat hukku.

Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (130 SE) viiakse raadioseadmete regulatsioon vastavusse EL-i uue raadioside direktiiviga.

Raadioseadme mõiste uus määratlus hõlmab edaspidi kõiki tsiviilkasutuses olevaid raadiosaate- ja vastuvõtuseadmeid. Mõiste alla kuuluvad edaspidi raadiovastuvõtuseadmed (näiteks teler ja raadio vastuvõtja), samuti raadiomooduliga elektroonikaseadmed (näiteks tolmuimejad ja külmkapid, kui nende tööd on võimalik juhtida raadio teel). Raadioseadme direktiivi reguleerimise alla ei kuulu enam telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmed, nt lauatelefonid, faksiaparaadid. Tarbija jaoks on oluline ka see, et erinevate lisaseadmete ühilduvuse parandamiseks seatakse tootjatele täpsemad nõuded. Tootjatele saab seada näiteks nõude, et mobiiltelefoni laadija sobiks ka tahvelarvuti laadimiseks ja vastupidi.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega suurendatakse trahviühikut, eelnõu (146 SE) kohaselt tõstetakse karistusseadustikus väärteotrahvide määramise aluseks oleva trahviühiku suurust 4 eurolt 8 eurole.

Seoses trahviühiku tõusuga kasvab ka hoiatustrahvi määr kiiruse ületamise eest. Senise kolme euro asemel võetakse arvestamise aluseks viis eurot. Lisaks on ette nähtud muudatused, millega trahviühiku suuruse tõstmist mõnevõrra leevendatakse. Esiteks arvestatakse alaealistele rahatrahvi kohaldamisel poolega täiskasvanutele vastavate seaduste vastutuse peatükkides sätestatud suurimast lubatud karistusest. Teiseks pikendatakse rahatrahvi vabatahtliku tasumise aega senise 15 päeva asemel 45 päevani. Kolmandaks langetatakse eelnõuga väikseima võimaliku rahatrahvi suurust 12 eurolt 8 eurole.

Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (152 SE) võetakse üle EL-i hüpoteekkrediidi direktiiv, millega ühtlustatakse eluasemelaenude regulatsioon. Muudatused puudutavad kõiki nii hüpoteegiga tagatud kui ka ilma tagatiseta laenulepinguid tarbijatele, mille eesmärk on kinnistu ostmine. Lisaks pankade antavatele eluasemelaenudele puudutavad eelnõuga seotud muudatused ka väiksemate laenukontorite antavaid tarbijakrediite. Eelnõu näeb ette anda tarbijale eluasemelaenu lepingu kohta senisest rohkem teavet. Krediidiandja peab tulevikus oma kodulehel üldteabena teavitama eluaseme laenulepingu põhisisust ja sellega seonduvatest võimalustest.

Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsiooni (nr 188) ratifitseerimise seaduse eelnõu (126 SE). Konventsiooni eesmärk on tagada kaluritele inimväärsed töötingimused. Konventsioon hõlmab nii üldtunnustatud õigusi kalurite rahuldavale majutusele, toitlustamisele ja tööohutusele, samuti tervisekaitsele, arstiabile ja sotsiaalkindlustusele ning töövahendusele seoses meretööga. Ratifitseerimine annab riigile eelised suhtlemisel teiste sadamariikide merejärelevalve organitega. Eesti lipu all sõitvatel laevadel tekib parem võimalus hoiduda pikaajalistest inspekteerimistest välissadamates.

Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (127 SE). Konventsioon näeb ette meremeeste õiguse õiglastele töölepingutingimustele, inimväärsetele töö- ja elamistingimustele laeva pardal, samuti tervisekaitsele, meditsiiniabile, hoolekandemeetmetele ning muudele sotsiaalkaitse abinõudele. Lisaks aitavad konventsiooni sätted tõhustada laevapere liikme töö- ja elamistingimuste järelevalvet ning sellega seonduvalt lipu- ja sadamariigi järelevalvekohustusi. Konventsioon kohaldub kõigile avamerel majandustegevuses osalevatele laevadele.

Valitsuse algatatud ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (154 SE) näeb ette luua ühtne ravimiregister, mis täidab edaspidi nii senise ravimiregistri kui ka koodikeskuse ülesandeid.

Ravimiregistris peetakse üksnes andmeid müügiloaga ravimite kohta. Ka koodikeskus peab andmeid müügiloaga ravimite kohta ning lisaks veel andmeid müügiloata ravimite, eritoitude, meditsiiniseadmete ja ravimikoodide kohta. Ravimiregister on tehniliselt ja funktsionaalselt vananenud ning kordab peaaegu täielikult koodikeskuse funktsioone. Kahe registri ühendamisel luuakse register, mis on tehniliselt uuem ning seotud digiretsepti süsteemidega.

Komisjonides

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9.30: ülevaade Riigikontrolli 2016. aasta tööplaanist, kutsutud Riigikontrolli esindajad (ruum L 263).

Sündmused

Kell 9 – Eesti-India parlamendirühma liikmed kohtuvad välisminister Marina Kaljuranna ning justiitsminister Urmas Reinsaluga.

Välislähetused

17. – 21. jaanuar

Riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb NATO Parlamentaarse Assamblee julgeoleku tsiviilmõõtme komitee väljasõiduistungil Saudi Araabia Kuningriigis.

20. – 21. jaanuar

Rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer osaleb rahvusvahelisel konverentsil „Riigi osalusega ettevõtete parimad praktikad“ Stockholmis.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside