Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning rahandusminister Toomas Tõniste.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele infosõja kohta, korruptsiooni ja vastutuse kohta ning Eesti osalemise kohta uues migrantide ümberasutamise skeemis.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson vastab küsimustele „jõuluprae“ ja huvide konflikti kohta.

Rahandusminister Toomas Tõniste vastab küsimustele Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini õppe rahastamise ja tervishoiu rahastamise kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 1 eelnõu:

Valitsuse algatatud alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (381 SE) muudetakse alkoholiseaduses alkoholimüüki, alkohoolse toote esitlust ja alkoholimüügil ostja vanuse kindlakstegemist reguleerivaid sätteid ning seadust täiendatakse sätetega riikliku järelevalve tegemise tõhustamiseks ja seaduse nõuete kontrollimiseks kontrolltehinguga, et tagada alaealisele kehtestatud alkoholimüügi keelunõude senisest parem täitmine ja tõhustada võitlust illegaalse alkoholimüügiga.

Eelnõuga muudetakse reklaamiseaduse alkoholireklaami sisu piiravaid sätteid, täiendatakse kohtade loetelu, kus alkoholireklaam on keelatud, täpsustatakse sätteid, mis piiravad alkohoolse joogi reklaamimist soodsa hinna abil ning tervisehoiatusele esitatavaid reklaami- nõudeid.

Eelnõu eesmärk on kaitsta rahva tervist, vähendada alkoholitarbimisest tulenevat sotsiaalset-, majandus- ja tervisekahju ning tagada lastele ja noortele toetav keskkond kasvuks ja arenguks.

Eelnõule tehti mitu muudatusettepanekut. Üks muudatus näeb ette, et alkohoolsed joogid peavad olema kaupluses paigutatud teistest kaupadest eraldi ja nii, et tarbija ei peaks nendega poeskäigul vältimatult kokku puutuma. Muudatuse järgi ei tohi alkohoolsete jookide väljapanek olla ülejäänud müügisaalist ega väljastpoolt müügikohta märgatavalt nähtav, välja arvatud juhul, kui nende nõuete täitmine ei ole müügisaali suurust arvestades mõistlikult teostatav. Eesmärk on vähendada alkoholi nähtavust avalikus ruumis ning võimaldada alaealistel ja sõltlastel osta esmatarbekaupu nii, et nad ei pea tingimata alkohoolsete jookidega kokku puutuma ning vähendada alkohoolse joogi omandamist nn emotsiooniostuna.

Eelnõusse viidi sisse muudatus, mille kohaselt saavad kohalikud omavalitsused õiguse reguleerida alkoholi jaemüüki kohapeal tarbimiseks öisel ajal, seda ja kas kogu omavalitsuse ulatuses või mõnes selle osas.

Reklaamiseadust on kavas muuta nii, et alkoholireklaamides on lubatud esitada üksnes tootekeskset ja neutraalset teavet toote põhiliste omaduste kohta. Muudatuse eesmärk on vähendada alkoholireklaami mõju ühiskonnas levinud väärtuste ja sotsiaalsete normide kujundamisel, seda eriti alaealiste hulgas.

Teine lugemine – 3 eelnõu:

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Kirgiisi Vabariigi valitsuse vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (537 SE).

Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel. Leping kui rahvusvaheline õigusakt annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikuse teabevahetuse kohustus loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Jaapani vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (549 SE).

Eelnõuga ratifitseeritakse Eesti ja Jaapani vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise leping ning selle juurde kuuluv protokoll.

Topeltmaksustamise vältimise lepinguga luuakse eeldused ja kindlus vastastikusteks investeeringuteks ning inimeste, kaupade ja teenuste vabaks liikumiseks. Leping jagab erinevate tululiikide maksustamisõigused kahe riigi vahel ning sätestab riigisisestest õigusaktidest soodsamad maksustamisreeglid. Leping loob õigusliku aluse kahe riigi maksusüsteemide koostoimel tekkiva rahvusvahelise topeltmaksustamise kõrvaldamiseks.

Erinevalt paljudest varem sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingutest piirab Jaapaniga sõlmitud leping teatud lepingust tulenevate soodustuste andmist eesmärgiga ennetada lepingu kuritarvitusi. Lepingus on välja toodud piiritletud loetelu residentidest, kel on õigus saada lepingus dividendi- ja intressitulule ettenähtud soodustusi. Näiteks on selleks füüsiline isik, tunnustatud väärtpaberibörsil noteeritud äriühing, teatud tingimustele vastav pensionifond või valitsus.

Eesti Panga andmetel oli tänavu 31. märtsi seisuga Jaapani otseinvesteeringute maht Eestis 18,2 miljonit eurot, Eesti otseinvesteeringute maht Jaapanis aga ainult 0,1 miljonit eurot.

Valitsuse algatatud erakooliseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (520 SE) järgi saavad nõuetele vastavad erakoolid alates seaduse jõustumisest taotleda riigieelarvest toetust tegevuskulude katmiseks. Toetuse arvutamise aluseks on õpilaste arv 10. novembri seisuga ja kohaliku omavalitsuse üldhariduskooli õppekoha keskmine tegevuskulu.

Eraüldhariduskoolil on eelnõu järgi võimalik tegevustoetust taotleda, kui kool on tegutsenud vähemalt neli aastat ja talle on antud tähtajatu tegevusluba vähemalt ühes kooliastmes, koolis ei ole õppemaksu või õppemaks on õpilase kohta keskmiselt kuus kuni 25 protsenti töötasu alammäärast, kooli tegevusest saadud kasum investeeritakse õppe- ja kasvatustegevusse, sealhulgas õpikeskkonda, kooli eelarve ja hariduskulud on avalikud, koolil pole riigi ees maksuvõlga või selle maksmine on ajatatud ning koolile tegevuskulu toetuse eraldamiseks on nõusoleku andnud kooli asukohajärgne kohalik omavalitsus. Eelnõu kohaselt on põhjendatud juhtudel Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus toetust eraldada ka juhul, kui kohalik omavalitsus ei ole toetuse eraldamiseks nõusolekut andnud.

Sündmus

Kell 10 – selguvad Kuberneri aia monumendi konkursi auhinnatud võistlustööde autorid (Riigikogu konverentsisaal).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]