Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad välisminister Margus Tsahkna peaministri ülesannetes, rahandusminister Mart Võrklaev ja terviseminister Riina Sikkut.

Välisminister peaministri ülesannetes vastab Anti Poolametsa küsimusele moraalse kompassi, Arvo Alleri küsimusele rahvusvaheliste suhete ja Tõnis Lukase küsimusele Eesti riigikeele kohta. Rahandusminister vastab Andres Metsoja küsimusele elektri varustuskindluse ja Rain Epleri küsimusele maksukoormuse kohta. Terviseminister vastab Jaanus Karilaiu küsimusele tervishoiu olukorra ning Varro Vooglaiu küsimusele ülearuste koroonavaktsiinide tarnete ja nendega kaasneva kulu kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Teine lugemine – kolm eelnõu

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Ukraina laenu intressikulude katmine“ eelnõuga (258 OE) võtab Eesti kohustuse tasuda aastatel 2024–2027 Euroopa Liidu eelarvesse Euroopa Liidu poolt Ukrainale antud laenu intressimaksed maksimaalselt 5 890 628 euro ulatuses.

ELi vastava määrusega loodi rahastamisvahend Ukraina toetamiseks 2023. aastal (MFA+). Selleks, et muuta laenud Ukraina jaoks soodsamaks, otsustasid ELi liikmesriigid laenude intressikulude katmise kuni aastani 2027, tasudes need sihtotstarbelise tuluna ELi eelarvesse. Selleks sõlmitakse iga liikmesriigiga eraldi leping, kus liikmesriigid osalevad vastavalt nende osakaalule ELi kogurahvatulus. Intressimaksete tasumine liikmesriikide poolt võimaldab Ukrainal keerulisel ajal vähendada koormust riigieelarvele, andes võimaluse riigi majandust toetada. Komisjon on Ukrainaga sõlminud ka vastastikuse mõistmise memorandumi, milles on sätestatud laenu väljamaksmise tingimused, ja laenulepingu, kus on kirjas täpsemad laenuandmise finantstingimused.

Riigikogu otsusega kaasneb mõju Eesti riigieelarvele aastatel 2024–2027. Võrdselt nelja aasta peale jagatuna oleks iga-aastane maksimaalne intressitoetusteks makstav summa 1,47 miljonit eurot. See lisandub Eesti sissemaksele EL eelarvesse ning on planeeritud riigieelarve strateegias.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Nõukogu Arengupangas“ eelnõu (259 OE) kohaselt annab Riigikogu nõusoleku suurendada Eesti osalust Euroopa Nõukogu Arengupangas 9 872 000 euro võrra, millest sisse tuleb maksta 2 787 853 eurot ning sissenõutav kapital on 7 084 147 eurot. Sissemaksed tehakse neljas võrdses osas aastatel 2023–2026. Kapitalisuurenduse järel on Eesti osalus pangas 22 595 000 eurot.

Seletuskirja kohaselt saab pank kapitali suurendamisel paremini vastata klientide suurenenud finantseerimisvajadustele: liikmesriikides on olnud järjest mitmeid kriise, mis on suurendanud laenuvajadusi. Samuti soovib pank alustada tegevust Ukraina toetamiseks. Pank on otsustanud suurendada oma üldist kapitali kuni 4,25 miljardi euro ulatuses, millest sissemakstav kapital moodustab 1,2 miljardit eurot.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigigarantii andmine Euroopa Investeerimispangale Ukraina ülesehitamise toetamiseks“ eelnõu (336 OE) kohaselt annab Riigikogu Euroopa Investeerimispangale Ukraina ülesehitamise toetamiseks 10 miljoni euro suuruse riigigarantii. Ukraina toetamiseks loodud fondi kogutava rahaga saab Euroopa Investeerimispank jätkata oma tegevust Ukrainas.

ELi Nõukogu kutsus mullu detsembris Euroopa Investeerimispanka üles toetama projekte Ukraina ülesehitamiseks, suurendama ELi nähtavust Ukrainas ning tugevdama ELi ja Ukraina institutsionaalseid ja majanduslikke sidemeid. Tänavu märtsis kiitis pank heaks algatuse „EL Ukraina heaks“, mille raames luuakse eraldi EU4U fond, kuhu oodatakse riikidelt ja teistelt institutsioonidelt rahalisi eraldisi. Lisaks laenuressursile on fondis kavandatud 100 miljonit eurot tehnilise abiga seotud tegevusteks.

Seletuskirja kohaselt võimaldab toetuse asemel garantii andmine hajutada kulusid, väljendades samal ajal Eesti solidaarsust Ukraina abistamisel. Eesti garantii on samas suurusjärgus nii Läti kui ka Leedu planeeritava osalusega EU4U fondis.

Esimene lugemine – 18 eelnõu

Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine peaministri abikaasa osalusega äriühingu Venemaaga seotud äritegevuse asjaolude uurimiseks“ eelnõu (307 OE) näeb ette moodustada Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 20 alusel eraldi uurimiskomisjon juhtunu kõigi asjaolude välja uurimiseks. Uurimiskomisjon peaks algatajate hinnangul muu hulgas esitama ettepanekud õigusaktide ja vajadusel halduspraktika muutmiseks. Seletuskirjas öeldakse, et uurimiskomisjoni laiapõhjalisuse tagamiseks peaks sinna kuuluma üks esindaja igast Riigikogu fraktsioonist.

Riigikogu liikme Varro Vooglaiu algatatud rahvahääletuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (86 SE) eesmärk on tunnistada kehtetuks e-hääletamise võimalus rahvahääletustel. Kehtiva seaduse järgi saab rahvahääletusel hääletuspäeval hääletada vaid elukohajärgses jaoskonnas, eelhääletamise ajal ka väljaspool elukohajärgset jaoskonda ja elektrooniliselt Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehel.

Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Martin Helme ja Siim Pohlaku algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (87 SE) soovitakse langetada üldine käibemaksumäär 20 protsendilt 16 protsendile maksustatavast väärtusest. Vähendatud käibemaksumääraga kaupade ja teenuste käibemaksumäära eelnõuga ei muudeta.

Riigikogu liikmete Kert Kingo ja Leo Kunnase algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (108 SE) soovitakse langetada üldine käibemaksumäär 20 protsendilt 17,5 protsendile maksustatavast väärtusest. Vähendatud käibemaksumääraga kaupade ja teenuste käibemaksumäära eelnõuga ei muudeta.

Riigikogu liikmete Leo Kunnase ja Alar Lanemani algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõug (132 SE) soovitakse langetada üldine käibemaksumäär 20 protsendilt 19,5 protsendile maksustatavast väärtusest. Vähendatud käibemaksumääraga kaupade ja teenuste käibemaksumäära eelnõuga ei muudeta.

Riigikogu liikmete Kert Kingo, Arvo Alleri ja Rain Epleri algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (149 SE) soovitakse langetada üldine käibemaksumäär 20 protsendilt 16,5 protsendile maksustatavast väärtusest. Vähendatud käibemaksumääraga kaupade ja teenuste käibemaksumäära eelnõuga ei muudeta.

Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Kert Kingo ja Rain Epleri algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (169 SE) soovitakse langetada üldine käibemaksumäär 20 protsendilt 19,5 protsendile maksustatavast väärtusest. Vähendatud käibemaksumääraga kaupade ja teenuste käibemaksumäära eelnõuga ei muudeta.

Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Siim Pohlaku ja Anti Poolametsa algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (184 SE) soovitakse langetada üldine käibemaksumäär 20 protsendilt 18,5 protsendile maksustatavast väärtusest. Vähendatud käibemaksumääraga kaupade ja teenuste käibemaksumäära eelnõuga ei muudeta.

Riigikogu liikmete Ants Froschi ja Rain Epleri algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (193 SE) soovitakse langetada üldine käibemaksumäär 20 protsendilt 19 protsendile maksustatavast väärtusest. Vähendatud käibemaksumääraga kaupade ja teenuste käibemaksumäära eelnõuga ei muudeta.

Riigikogu liikmete Jaak Valge, Kalle Grünthali ja Varro Vooglaiu algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (196 SE) soovitakse langetada üldine käibemaksumäär 20 protsendilt 15,5 protsendile maksustatavast väärtusest. Vähendatud käibemaksumääraga kaupade ja teenuste käibemaksumäära eelnõuga ei muudeta.

Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Mart Helme ja Kalle Grünthali algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (220 SE) soovitakse langetada üldine käibemaksumäär 20 protsendilt 19,7 protsendile maksustatavast väärtusest. Vähendatud käibemaksumääraga kaupade ja teenuste käibemaksumäära eelnõuga ei muudeta.

Riigikogu liikme Martin Helme algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (236 SE) soovitakse langetada üldine käibemaksumäär 20 protsendilt 19,2 protsendile maksustatavast väärtusest. Vähendatud käibemaksumääraga kaupade ja teenuste käibemaksumäära eelnõuga ei muudeta.

Riigikogu liikmete Martin Helme ja Rain Epleri algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (238 SE) soovitakse langetada üldine käibemaksumäär 20 protsendilt 19,6 protsendile maksustatavast väärtusest. Vähendatud käibemaksumääraga kaupade ja teenuste käibemaksumäära eelnõuga ei muudeta.

Riigikogu liikmete Martin Helme ja Mart Helme algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (239 SE) soovitakse langetada üldine käibemaksumäär 20 protsendilt 19,3 protsendile maksustatavast väärtusest. Vähendatud käibemaksumääraga kaupade ja teenuste käibemaksumäära eelnõuga ei muudeta.

Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Varro Vooglaiu algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (240 SE) soovitakse langetada üldine käibemaksumäär 20 protsendilt 18,8 protsendile maksustatavast väärtusest. Vähendatud käibemaksumääraga kaupade ja teenuste käibemaksumäära eelnõuga ei muudeta.

Riigikogu liikmete Martin Helme, Leo Kunnase ja Alar Lanemani algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (241 SE) soovitakse langetada üldine käibemaksumäär 20 protsendilt 19,4 protsendile maksustatavast väärtusest. Vähendatud käibemaksumääraga kaupade ja teenuste käibemaksumäära eelnõuga ei muudeta.

Riigikogu liikmete Arvo Alleri ja Alar Lanemani algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (245 SE) soovitakse langetada üldine käibemaksumäär 20 protsendilt 19,1 protsendile maksustatavast väärtusest. Vähendatud käibemaksumääraga kaupade ja teenuste käibemaksumäära eelnõuga ei muudeta.

Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Alar Lanemani ja Anti Poolametsa algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (250 SE) soovitakse langetada üldine käibemaksumäär 20 protsendilt 18,6 protsendile maksustatavast väärtusest. Vähendatud käibemaksumääraga kaupade ja teenuste käibemaksumäära eelnõuga ei muudeta.

Sündmused

Kell 12.15 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Prantsusmaa Rahvusassamblee kaitsekomisjoni liikmete Anne Le Hénanffi ja Frédéric Mathieuga, kes on Eestis seoses küberkaitse raporti koostamisega (Prantsusmaa suursaadiku residents).

Kell 14 – esimest korda koguneb majanduskomisjoni juurde loodud konkurentsivõime ekspertkogu, kuhu kuuluvad Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik, Tartu Ülikooli rakendusliku majandusteaduse professor Priit Vahter, Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi täisprofessor tenuuris Kadri Männasoo ning Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]