Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, justiitsminister Maris Lauri ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Peaminister vastab küsimustele sisejulgeoleku, energiajulgeoleku, sanktsioonide, palgavaesuse ja lisaeelarve prioriteetide kohta, samuti sanktsioonide kohta Venemaa artistidele. Majandus- ja taristuminister vastab küsimustele energiajulgeoleku, veeldatud maagaasi (LNG) vastuvõtu ja energiamajanduse kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu: 

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (521 SE) võetakse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus, mis näeb ette töötaja suhtes kohaldatavate töötingimustega seotud miinimumnõuded, et tagada töötingimuste piisav läbipaistvus ja prognoositavus. Kavandatud muudatused suurendavad nii töötajate kui ka ametnike kaitset töö- või teenistussuhtes ning aitavad tagada, et neid teavitatakse olulistest töö- ja teenistustingimustest töö- või teenistussuhte võimalikult varajases faasis.

Töölepingu seaduses täiendatakse nende andmete hulka, millest tööandja peab töötajat tööle asumisel kirjalikult teavitama. Tööandjal tekib kohustus teavitada töötajat tööandja pakutavast koolitusest, hüvitatavast puhkusest, katseaja kestusest, ületunnitöö tegemise ja hüvitamise korrast, töölepingu ülesütlemise vormist ja põhjendamiskohustusest, samuti maksusid ja makseid saavatest asutustest ning nende maksmisega kaasnevast kaitsest. Andmete muutmise korral tuleb teave muudatuse kohta esitada hiljemalt muudatuse jõustumise päeval.

Samuti nähakse ette, et töö tegemise takistuse korral pikeneb katseaeg võrdeliselt eemal viibitud ajaga, näiteks ajutise töövõimetuse korral. Töötajale antakse õigus taotleda sobivaid töötingimusi, näiteks taotleda osalise tööaja asemel täistööajaga töötamist ja saada tööandjalt taotlusele vastus. Lisaks nähakse ette kaitse ebasoodsa kohtlemise eest juhuks, kui töötaja toetub oma õigustele või juhib tähelepanu nende rikkumisele. See tähendab, et töötajale ei tohi õiguste eest seismise tõttu järgneda negatiivseid tagajärgi, näiteks kui töötaja pöörab tähelepanu, et tööandja ei taga töö- ja puhkeajanõudeid, ei tohi tööandja rakendada töötaja suhtes ebasoodsaid tagajärgi.

Eelnõuga muudetakse ka avaliku teenistuse seadust ja täiendatakse andmete hulka, mida tuleb ametiasutuse töökorralduslikes aktides ja palgajuhendis ametnikule esitada. Samuti nähakse Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses ette teabe hulk, millest tööandja peab töötajat pikema kui ühekuulise lähetuse korral kirjalikult teavitama, näiteks teave tasu suuruse ja vääringu ning riigist tagasipöördumise kohta. Töötervishoiu ja tööohutuse seadust täiendatakse töötaja kohustusega tagada, et töötamine või teenuse osutamine teise tööd andva isiku juures ei ohusta tema enda ega teiste elu ja tervist. Täiendus on oluline, et juhtida tervisekaitse eesmärgil töötaja tähelepanu töö- ja puhkeaja nõuete täitmise olulisusele.

Teine lugemine – üks eelnõu: 

Isamaa fraktsiooni ja valitsuse algatatud karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (agressiooni toetamine) eelnõu (585 SE) (ühendatud eelnõud 556 SE ja 576 SE) järgi tehakse karistusseadustikus muudatused, mis on seotud Venemaa rünnakuga Ukraina vastu ning tagavad kohase karistuse agressiooniga liitumise korral.

Eelnõu järgi on kuriteona karistatav liituda agressiooniakti toime paneva välisriigi relvajõudude või muu välisriigi agressiooniaktis osaleva relvastatud üksusega, osaleda välisriigi agressiooniakti toimepanemises või ettevalmistamises või teadvalt vahetult toetada välisriigi agressiooniakti, sealhulgas seda rahastada. Sellise teo eest on ette nähtud kuni viieaastane vangistus. Kui sellise teo paneb toime juriidiline isik, on talle ette nähtud rahaline karistus.

Eelnõuga sätestatakse ka, et pole lubatud avalikult eksponeerida agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbolit neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Sellise teo eest on eelnõuga ette nähtud kuni kolmesaja trahviühiku ehk 1200 euro suurune trahv või arest. Kui sellise teo paneb toime juriidiline isik, karistatakse teda rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Sümbolite eksponeerimisega seotud paragrahv on kavandatud jõustuma järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas ilmumist.

Esimene lugemine – viis eelnõu: 

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (569 SE) ühildatakse senised killustunud andmekogud, et tagada senise tervishoiutöötajate riikliku registri, proviisorite ja farmatseutide registri ning tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri andmete ühtne haldamine uue infosüsteemi kaudu. Sisuliselt liidetakse olemuslikult üksteisega põimunud registrid üheks tervishoiukorralduse infosüsteemiks.

Lisaks nähakse ette tervishoiutöötajate digitaalse registreerimise võimalus. Tervishoiutöötajate digitaalne registreerimine hakkab toimuma Eesti isikukoodi alusel Terviseameti iseteenindusportaali kaudu. Kui isiku kvalifikatsiooni tõendavad andmed sisalduvad Eesti Hariduse Infosüsteemis, ei pea Terviseametile täiendavaid tõendeid esitama, tervishoiutöötajana registreerimine otsus tehakse automaatselt. Praegu tuleb lisaks taotlusele esitada haridust tõendavaid dokumente paberil või fotokoopiana. Inimestele, kellel Eesti isikukoodi ei ole, jääb registreerimisprotsess võrreldes kehtiva tervishoiuteenuste korraldamise seadusega samaks.

Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) eelnõuga (572 SE) luuakse õiguslikud alused Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) laevade üleandmiseks Kaitseväe koosseisu alates 1. jaanuarist 2023.

Muudatuse kohaselt hakkab Kaitsevägi vastutama mereolukorrateadlikkuse loomise, merepiiri valvamise ning merereostuse avastamise ja likvideerimise eest Eesti merealal. Samuti asub Kaitsevägi vastutama mereseire eest, sealhulgas asub haldama ja käitama mereseiresüsteemi, tagades muu hulgas teenuse kättesaadavuse ka riigisisestele partneritele (nt PPA, Transpordiamet). Kuigi merepääste jääb jätkuvalt PPA ülesandeks (st PPA juhib seda), osaleb Kaitsevägi merel otsingu- ja päästetöödel üleantavate laevadega. Lisaks hakkab kaitsevägi teostama riiklikku järelevalvet territoriaalmeres väikelaevade, alla 12-meetrise pikkusega laevade ja jetide varustuse nõuetekohasuse üle, osutama mereabi teenust, lahendama hädaolukordi merel ning osutama ametiabi teistele asutustele, viimast eelkõige navigatsioonivälisel ajal. Merepiiri valvamiseks ning meresõiduohutuse tagamiseks antakse Kaitseväele korrakaitselised volitused ja vahetu sunni kasutamise õigus. Korrakaitselised volitused esmaste toimingute tegemiseks antakse Kaitseväele ka inimese elu ja tervist ähvardava ohu korral sekkumiseks väikesaartel ja merealal.

Reformi eesmärk on parandada Eesti merealal olukorrateadlikkust ja reageerimisvõimet, sealhulgas lihtsustada käsuahelat, et tagada Eesti iseseisev kaitsevõime ning eeldused liitlaste reageerimiseks regioonis toimuvale konfliktile. PPA laevade konsolideerimine Kaitseväe koosseisu tagab tänaste laevadega parema riigikaitseliste ülesannete täitmise nii rahuajal kui ohuolukorras. Ohuolukorra ajal on üleantavatel laevadel nii julgeoleku- kui tsiviilroll.

Valitsuse algatatud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu (575 SE) näeb ette muuta füüsilise isiku maksejõuetusmenetlused kiiremaks, tõhusamaks ja vähemkulukaks.

Kehtestatakse uus seadus, millega reguleeritakse füüsilise isiku maksejõuetusmenetluse algatamist, võlgade ümberkujundamist ja kohustustest vabastamise menetlust. Varem kehtinud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus tunnistatakse kehtetuks. Pankrotimenetlus jääb endiselt pankrotiseaduse reguleerida.

Füüsilise isiku maksejõuetusmenetlus algatatakse tulevikus maksejõuetusavaldusega, mis võib kasvada üle nii pankrotimenetluseks, kohustustest vabastamise kui ka võlgade ümberkujundamise menetluseks. Samuti muutub võlgniku nõustamise süsteem. Edaspidi hakkab võlgnikku algusest lõpuni nõustama ja abistama usaldusisik. Usaldusisikuks saab vastava eksami läbimisel. Konkreetses menetluses määrab usaldusisiku kohus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juures peetavast usaldusisikute nimekirjast. Lisaks reguleeritakse saneerimismenetluse saneerimisnõustaja kutse andmist.

Lisaks antakse pankrotihalduritele õigus pankrotimenetluse läbiviimisel avada kutsealane maksekonto. Kehtiva korra kohaselt tohib haldur kasutada arveldamiseks ainult võlgniku kontosid, kuid praktikas on see tekitanud mitmeid probleeme. Näiteks ei ole ebatavaline, et võlgniku konto pankroti väljakuulutamisel suletakse, kuid uut kontot ei avata. Selle ja mitmete muude probleemide ületamiseks on halduril edaspidi võimalik avada menetluspõhine konto.

Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (532 SE) tehakse vajalikud muudatused, et rakendada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES), mis loodi Euroopa Liidu vastava määrusega. Süsteemi kantakse kolmandate riikide kodanike andmed, kes ületavad välispiiri eesmärgiga siseneda Euroopa Liitu lühiajalise viibimise (90 päeva 180 päeva jooksul) eesmärgil.

Süsteemi haldab ELi suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks asutatud amet eu-LISA ja Eesti uut andmekogu ei loo. Eestis saame süsteemi kasutada piirikontrollis, migratsioonijärelevalves ja viisamenetluses. Lisaks võimaldab määrus süsteemi kantud andmeid kasutada terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks. Sellisel eesmärgil andmete nägemiseks ei ole automaatset õigust vaid tuleb teha taotlus vastavale üksusele ja täita EL määruses toodud tingimused.

Lisaks tehakse muudatused, mis võimaldavad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ametnikul, kes on kaasatud politsei ja tolli tegevusse, kasutada oma ametirelva.

EESi süsteemi puudutavad muudatused on planeeritud jõustuma kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab selle kasutusele võtmiseks.

Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (577 SE) muudatused  annavad riigile paremad võimalused tõrjuda massilist sisserännet hädaolukorras, kui  välismaalased tungivad ebaseaduslikult üle Eesti riigipiiri ja esitavad põhjendamatult rahvusvahelise kaitse taotlusi.

Muudatuse kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) jätta hädaolukorras ebaseaduslikult riiki saabunud välismaalase rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtmata ja ta ilma lahkumisettekirjutust või sisenemiskeelu otsust tegemata tagasi saata. Eestisse tohib välispiirilt siseneda üksnes avatud piiripunkti kaudu.

Ühtlasi antakse eelnõu järgi PPA-le õigus määrata asukohad, kus välismaalane rahvusvahelise kaitse taotlusi esitada saab.

Eelnõuga muudetakse paindlikumaks ka Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine avaliku ja põhiseadusliku korra kaitsmisesse, juhul kui PPA ressurssidest ei piisa. Praegu saab Kaitseväge või Kaitseliitu kaasata kõige kauem 30 päevaks, kuid see ei vasta muutunud julgeolekuolukorrale, kus kaasamise vajadus võib olla pikem.

Seletuskirjas märgitakse, et kunstlikult tekitatud rändesurve regioonis näitas, et Eesti õiguskord peab olema valmis taolise hübriidrünnaku haldamiseks ja massilise sisserände hädaolukorras julgeoleku tagamiseks.

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli komisjoni videoistungil – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruandest, kutsutud Riigikontrolli esindajad.

Sündmused

Kell 10.15 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Ukraina parlamendi delegatsiooniga.

Kell 11 – riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa kohtub Gruusia suursaadiku Archil Karaulashviliga.

Kell 11 – väliskomisjon kohtub Ukraina parlamendi delegatsiooniga.

Välislähetused

19.–20. aprill
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Aadu Must osaleb Läänemere Parlamentaarse Konverentsi (BSPC) alalise komitee töös.

20.–22. aprill
Riigikogu liige Riho Breivel külastab Forsmarki tuumajaama Rootsis.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside