Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, kultuuriminister Indrek Saar ja rahandusminister Toomas Tõniste.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele sünnitamisvõimaluste kohta Eestis, kodakondsuspoliitika kohta, uue riigihalduse ministri kohta, ministri huvide kohta, väikeaktsionäride ja väikeinvestorite kaitse kohta ning pensionite kohta.

Kultuuriminister Indrek Saar vastab küsimusele Kultuuriministeeriumi sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute remondivahendite kohta riigi eelarvestrateegias alates aastast 2019.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 1 eelnõu:

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (590 SE) võtab üle Euroopa Liidu õpi- ja teadusrände direktiivi. See lihtsustab kolmandatest riikidest pärit teadlaste ja üliõpilaste liikumist Euroopa Liidus.

Kolmandatest riikidest pärit teadlased ja üliõpilased saavad eelnõu järgi EL liikmesriikides liikuda, ilma et nad peaksid taotlema vastuvõtva liikmesriigi elamisluba. Teisest Schengeni riigist saadud elamisloa või viisaga võivad teadustöö tegijad edaspidi Eestis viibida dokumendi kehtivusaja lõpuni. Üliõpilased võivad selle loa alusel õppida Eesti kõrgkoolis kuni 360 päeva. Praegu kehtiva seaduse kohaselt võib teisest Schengeni riigist saadud elamisloa või viisaga Eestis viibida kuni 90 päeva 180 päeva jooksul.

Eelnõuga tehakse ka muudatus, mis lubab teadlastel, üliõpilastel ja õppejõududel pärast elamisloa kehtivusaja lõppu viibida Eestis senise 183 päeva asemel 270 päeva, et siin töötada või asutada ettevõte.

Lisaks määratakse direktiiviga kolmandatest riikidest pärit lapsehoidja-koduabilise (au pair’i) Eestisse lubamise ja siin elamise tingimused. Välismaalane, kes soovib tulla Eestisse keelt õppima ja eesti kultuuriga tutvuma, saab end registreerida siin lühiajaliselt kuni üheksaks kuuks töötama või taotleda tähtajalist elamisluba töötamiseks kuni üheks aastaks lapsehoidja-koduabilisena. Lapsehoidja-koduabilise töö maht ei tohi ületada 25 tundi nädalas ja üks päev nädalas peab olema töökohustustest vaba.

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 23. mai 2018.

Teine lugemine – 5 eelnõu:

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (400 SE) näeb ette muuta nii elektrooniline valimine kui ka pabervalimine ühetaolisemaks. Eelnõu kohaselt ühtlustatakse valimisseadustes eelhääletamise periood, olenemata sellest, kas hääletamine toimub elektrooniliselt või valimisjaoskonnas. Eelhääletamine hakkab toimuma kuuendast kuni neljanda päevani enne valimispäeva.

Valitsuse algatatud küberturvalisuse seaduse eelnõuga (597 SE) võetakse üle Euroopa võrgu ja infoturbe direktiiv. Riigisiseselt kehtestatakse olulise teenuse ja digitaalse teenuse osutajatele turvameetmete rakendamise ja küberintsidentidest teavitamise nõuded. Samuti täpsustatakse küberturvalisuse tagamise koordineerimisel ja piiriülese koostöö korraldamisel riikliku järelevalveasutuse, Riigi Infosüsteemide Ameti ülesandeid. Eelnõu eesmärgiks on tugevdada ühiskonna jaoks määrava tähtsusega teenuste osutamisel ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste võrgu- ja infosüsteemide kaitset.

Seletuskirjas märgitakse, et ühiskonna toimimist oluliselt mõjutavad teenuseosutajad (näiteks elutähtsad teenused, olulised infrastruktuuri ettevõtted, Eesti Interneti SA) kui ka suuremad digitaalse teenuse osutajad (internetipõhised kauplemiskohad, otsimootorid või pilveandmetöötlejad) peavad seaduse jõustumisel rakendama riskianalüüsipõhiseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid. Samuti seirama turvalisust ohustavat tegevust ning vajadusel rakendama meetmeid intsidentide mõju ja leviku vähendamiseks. Lisaks tekib kohustus teavitada olulise mõjuga küberintsidentidest Riigi Infosüsteemi Ametit.

Avalikus sektoris (sh KOV üksustes) laieneb kohustus rakendada infoturbemeetmeid ka näiteks meiliserveritele, failiserveritele ja dokumendihaldussüsteemidele. Seni on kehtinud kohustus rakendada õigusaktist tulenevaid turvameetmeid üksnes infosüsteemidele, mis on andmekogud avaliku teabe seaduse tähenduses. Eelnõuga ei nähta avalikule sektorile ette märkimisväärseid uusi kohustusi. Infosüsteemide turvalisuse tagamine on juba pikka aega osa IT-süsteemide arendusest ja haldusest.

Valitsuse algatatud mõõteseaduse eelnõu (566 SE) käsitleb nõudeid mõõtevahenditele, nende kasutamisele ja vastavushindamisele, tagamaks mõõtetulemuse usaldusväärsus ja jälgitavus. Eelnõuga uuendatakse terviklikult praegu kehtivat mõõteseadust, et kõrvaldada praktikas esinevad kitsaskohad ja tõlgendamisprobleemid ning ebamõistlikud piirangud.

Valitsuse algatatud advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (583 SE) näeb ette vähendada justiitsministeeriumi ülesannete mahtu seoses vabade õiguselukutsetega nagu notarid, advokaadid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid, patendivolinikud ja vandetõlgid. Kutsetegevuse korraldamisega seotud ülesanded nagu eksamite korraldamine, ameti- või kutsetegevuse peatamine ja taastamine, asendamine, atesteerimine, välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamine ning kantselei iseloomuga ülesanded antakse üle avalik-õiguslikele kutseühendustele. Eelnõu näeb ette Patendivolinike Koja ja Vandetõlkide Koja asutamise avalik-õigusliku juriidilise isikuna.

Kohtute seaduses muudetakse paindlikumaks kohtunikuameti ühildamine õppetegevusega, võimaldades kohtunikel töötada avalik-õiguslikus ülikoolis õppejõuna. Samuti võimaldatakse kohtunikku üle viia riigiteenistusse ning  kohtunikul on võimalus töötada rahvusvahelistes kohtuinstitutsioonides.

Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (580 SE) luuakse väärteomenetluse seadustikku uus menetlusliik – lühimenetlus, mida rakendatakse kergemate väärtegude puhul. Lühimenetlus aitab kokku hoida inimeste ja politsei aega ning väldib inimeste liigset karistamist.

Lühimenetlust rakendatakse lihtsamate väärtegude puhul, kus inimeste elule ja varale otsest kahju ei teki. Näiteks bussis ilma piletita sõit, punase tule eiramine, lahtise turvavööga sõitmine, kiiruse ületamine alla 20 km/h ja ilma liikluskindluseta sõitmine. Selliste väärtegude puhul määratakse rahatrahv vastavalt konkreetsele rikkumisele summas 20-80 eurot.

Lühimenetluse kasutamine vähendab oluliselt paberite vormistamise aega. Kui täna võtab keskmine väärteomenetlus aega ligi 20 minutit, väheneb ajakulu seadusemuudatuse tulemusena loodetavasti umbes viiele minutile. Hinnanguliselt hoiab lühimenetluse kasutuselevõtt kokku ühe politseipatrulli jagu ressurssi ööpäevas.

Seletuskirjas märgitakse, et täna on karistusregistris kanne ligi 250 000 inimesel ehk umbes 20 protsendil Eesti inimestest. Näiteks jääb karistusregistrisse jälg maha ka sellistest rikkumistest nagu bussis piletita sõitmine, punase tulega tee ületamine või katkine numbrituli. Edaspidi lühimenetlusega menetletud rikkumisi karistusregistrisse ei kanta. Sellega tehakse konkreetne vahe karmimate rikkumiste puhul määratavate karistuste ja kergemate rikkumiste puhul määratavate hoiatuste vahel.

Lühimenetluse kohaldamise eelnõuga muudetakse seitset erinevat seadust, näiteks väärteomenetluse seadustikku, aga ka liiklusseadust, tubakaseadust ja ühistranspordiseadust.

Esimene lugemine – 4 eelnõu:

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse “Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine” muutmine” eelnõu (612 OE) näeb ette nimetada Andres Ammase asemel erikomisjoni liikmeks Enn Meri.

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus (613 SE) käsitletakse pensioniea ja pensionivalemiga seotud muudatusi ning paindliku pensioni loomist, samuti II pensionisambaga liitumise taasavamist. Muudatuste eesmärk on muuta pensionid solidaarsemaks, rahvastikutrende arvestavaks ja piisavalt paindlikuks, et inimene saaks teha ise valiku, millal ta soovib pensionile jääda.

Eelnõuga kavandatud muudatused puudutavad peamiselt neid isikuid, kes on sündinud 1962. aastal või hiljem ja jõuavad pensioniikka pärast 2026. aastat.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga seotakse pensioniiga alates 2027. aastast eeldatava elueaga. Kehtiva korra kohaselt sõltub pensioniiga inimese sünniaastast ja on käesoleval ajal 63 aastat ja 6 kuud. Üleminekuaeg kestab 2026. aastani, mil pensioniiga on 65 aastat. Eelnõu seob pensioniea muutuse 65-aastaste inimeste keskmise eeldatava eluea muutusega. Kui eeldatav eluiga pikeneb, tõuseb ka pensioniiga ja vastupidi. Pensioniiga võib suureneda kuni 3 kuud kalendriaastas.

Alates 2021. aastast muudetakse pensionile jäämine paindlikumaks. Eelnõu kohaselt on edaspidi võimalik minna pensionile kuni viis aastat enne pensioniiga või lükata pensioni saamist edasi nii kaua, kui soovi on. Muudatuste mõjul saavad inimesed vastavalt oma oskustele ja tervisele võimaluse töötada ja saada sel ajal ka paindlikku pensioni.

Pensionide adekvaatsuse tagamiseks muudetakse pensionivalemit. See tähendab, et töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguvad inimesed aastatel 2021–2036 ühendosa, mis koosneb pooles ulatuses kindlustusosast, mis sõltub töötasust, ja pooles ulatuses staažiosast. Alates 2037. aastast sõltub I samba pensioni suurus üksnes töötatud aastatest. Seos töötasu suurusega säilib II samba kaudu, kuhu teevad makseid nii töötaja kui riik, mis on töötasult praegu vastavalt 2 protsenti ja 4 protsenti. II sambaga liitumise võimalus avatakse uuesti 1970–1982 aastal sündinud isikutele. Tuleviku pensionisüsteem koosneb töötamise pikkusest sõltuvast solidaarsest esimesest sambast, sotsiaalmaksust sõltuvast teisest sambast ja vabatahtlikust, inimese panusel põhinevast kolmandast sambast.

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (607 SE) annab võimaluse piirata ajateenistusest ja õppekogunemisest kui põhiseadusest tuleneva kohustuse täitmisest kõrvalehoidjatele väljastatud õiguste ja lubade kehtivust või taotlemist.

Eelnõu kohaselt saavad Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet lisaks sunniraha ning väärteokaristuste määramisele hakata halduskohtult taotlema mootorsõiduki juhtimise õiguse, väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse, relvaloa, relva soetamisloa, kalastuskaardi ning jahipidamisõiguse kehtivuse või väljastamise peatamist. Kavandatavad meetmed on sarnased elatisabi võlglastele juba kehtivate meetmetega.

Valitsuse algatatud relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (615 SE) kehtestatakse õiguslik raamistik, et Eesti ettevõtjad saaksid hakata valmistama, hooldama, importima ja eksportima sõjarelvi, laskemoona, lahingumoona ja lahingumasinaid. Kehtivad õigusaktid seda ei võimalda.

Seletuskirjas märgitakse, et Eesti kaitsetööstus on tegemas jõudsaid samme, et muutuda maailma mastaabis tõsiselt võetavaks partneriks nii riikide erinevatele julgeolekujõududele kui ka teistele kaitsetööstusettevõtjatele. Eesti kaitsetööstusettevõtjad on valmis tootma mitmeid kaitsevaldkonna tooteid ning paistab silma niinimetatud tarkade lahenduste arendaja ja valmistajana. Samas on Eesti sõjalise kaitse seisukohast kriitilise tähtsusega, et kaitsmiseks vajalike sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona valmistamiseks ning sõjarelvade hoolduseks oleks suutlikkus ka Eestis paiknevatel ettevõtjatel. Eesti õigusruum seda aga praegu ei võimalda või võimaldab suurte piirangutega.

Eestis paiknevatel ettevõtjatel sõjarelvade ja lahingumoona käitlemise võimaluse tekkimine lubab ühelt poolt Kaitseväel kestlikumalt hallata oma relvastust ning teisalt kaitsetööstusettevõtjatel laiendada oma tegevust ja pakkuda oma tooteid ka väljapoole Eestit.

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: riigi eelarvestrateegia 2019–2022 tutvustus ja komisjoni poolt Rahandusministeeriumile saadetud ettepanekute arutelu, kutsutud rahandusminister Toomas Tõniste ning Rahandusministeeriumi ja Riigikontrolli esindajad.

Sündmused

Kell 12.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab MTÜ Vene Muuseumi ja eraisikute kogude põhjal kokku pandud seto-vene kunstnikule Viktor Leškinile pühendatud näituse „Igavesed on muutused“ (Toompea lossi III korruse kunstisaal).

Välislähetused

1. – 7. mai
Riigikogu Eesti-Rwanda parlamendirühma esimees Marianne Mikko (1. – 7. mai) ja liige Terje Trei (2. – 6. mai) osalevad parlamendirühma visiidil Rwandas Aafrikas.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside