Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kristen Michal, kaitseminister Hanno Pevkur ja rahandusminister Jürgen Ligi.

Peaminister vastab küsimustele, mis käsitlevad valitsuse välispoliitikat, julgeolekut, energeetikat, läänelikke väärtusi, ühiseid väärtusi Ameerika Ühendriikidega, nihilismi Eesti seadusandluses ning Eesti ja Ameerika Ühendriikide suhteid. Kaitseminister vastab küsimusele kaitsetööstuspargi kohta ning rahandusminister vastab küsimustele, mis käsitlevad toiduainete käibemaksu langetamist, valitsuse otsuseid ja energia hinda.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu

Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (533 SE) eesmärk on viia Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu üldise tooteohutuse määrusega ning tagada akrediteerimistegevuste õiglane ja läbipaistev tasustamine.

Euroopa Liidu üldine tooteohutuse määrus paneb tootjatele kohustuse hinnata küberturvalisuse ja tehisintellekti kasutamisega kaasnevaid riske ning sätestab, et tarbija peab veebipoes kätte saama sama info, mis on kättesaadav tavakaupluses, sealhulgas tootja andmed, tootetähis, toote pilt ning hoiatused ja ohutusteave.

Samuti on eelnõu eesmärk tagada väljastpoolt Euroopa Liitu pärit toodete ohutus. Internetikaubanduse kasv on muutnud selle probleemi teravaks. Eelnõu järgi peab edaspidi kõikidel ELi tarnivatel toodetel olema märgitud vastutav isik Euroopa Liidus, kes esindab tootjat ja tagab, et probleemidele leitakse lahendus. Üldjuhul on selleks vastutavaks isikuks toote importija või selle puudumisel tootja volitatud esindaja ELis. See muudatus on oluline, et kolmandate riikide ettevõtjad vastutaks oma toodete eest samamoodi nagu ELi ettevõtjad.

Lisaks ajakohastatakse eelnõuga Eesti Akrediteerimiskeskusele vastavushindamise asutuste akrediteerimistaotluste läbivaatamise ja tunnitasu aluseid, et tagada kõikide akrediteerimistegevuste õiglane ja läbipaistev tasustamine.

Teine lugemine – üks eelnõu

Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga põhikirja muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõuga (558 SE) kiidetakse heaks panga põhikirja muudatused, mis kaotavad senised laenuandmise piirangud. Panga finantsjuhtimine muutub sellega kaasaegsemaks ja paindlikumaks. Panga riskide juhtimise otsustasandiks on edaspidi aktsionäride esindajad ehk tegevdirektorid.

Esimene lugemine – neli eelnõu

Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmine“ eelnõu (577 OE) kohaselt vahetub kolm liiget Balti Assamblee Eesti delegatsioonis, mille uuteks liikmeteks saavad Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov ja Hele Everaus, kes hakkavad asendama Priit Lompi, Lauri Laatsi ja Karmen Jollerit. Seletuskirja järgi vahetuvad liikmed seoses Riigikogu komisjonides toimunud muudatustega.

Balti Assamblee on Eesti, Läti ja Leedu parlamendi konsultatiivne koostööorganisatsioon, mis arutab istungjärkudel, presiidiumis ja komisjonides Balti piirkonda puudutavaid küsimusi. Eesti delegatsiooni moodustamisel arvestatakse poliitiliste jõudude vahekorda Riigikogus ja alatiste komisjonide esindatuse vajadust.

Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse (merejulgeoleku tugevdamine) eelnõu (565 SE) eesmärk on tugevdada merejulgeolekut Eesti merealal, milleks täpsustatakse Kaitseväe ülesandeid ning vahetu sunni ja sõjalise jõu kasutamist Eesti merealal. Eelnõuga tagatakse Kaitseväele merel tegutsemiseks piisav paindlikkus, et Kaitsevägi oleks valmis merelt tulenevatele ohtudele kiiresti reageerima.

Kaitsevägi saab eelnõu kohaselt õiguse reageerida Eesti merealal elutähtsa teenuse toimepidevust tagava taristu, samuti riigikaitseobjekti, sadama või muu rajatise või seadmestiku vastu suunatud ohtudele. Muu hulgas täpsustatakse Kaitseväe ülesannete täitmisel kasutatavaid meetmeid Eesti majandusvööndis. Praegu on Kaitseväe riikliku järelevalve ülesanded Eesti merealal seotud eelkõige riigipiiri valvamisega.

Valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (570 SE) soovitakse muu hulgas tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks ära kasutada vaenu või vägivalla õhutamiseks teise riigi, rahvuse, usu või kultuuri- või väärtusruumi vastu.

Eesti riik seisab usuvabaduse eest ja igaühel on vabadus valida, kas ja millist religiooni ta järgib. Usu-, veendumus- ja ühinemisvabaduse austamise kõrval peab riik aga arvestama ka väljakutsetega, mis ohustavad riigi julgeolekut ning ühiskonna turvalisust.

Eelnõu kohaselt ei tohi Eestis tegutsev kirik, klooster või kogudus oma tegevuses olla juhitud ega põhikirja kaudu või majanduslikult olla seotud välisriigis asuva juhtorgani, vaimuliku keskuse, vaimuliku juhi või ühendusega, kes kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule, avalikule või põhiseaduslikule korrale. Sellist seost ei saa olla ka sõjale, terrorikuriteole, vägivallale kutsuva või sõjalist agressiooni toetava isiku või institutsiooniga.

Samuti täpsustab eelnõu, kes saab Eestis vaimulikuna teenida. Vaimulik ei saa olla inimene, keda on kuriteo eest karistatud või kes ei tohi Eestis elada või viibida. Lisaks täpsustatakse nõudeid usulise ühenduse põhikirjale. Kirikutel ja kogudustel, kellel on vaja põhikiri ja tegevuspõhimõtted seadusega kooskõlla viia, on selleks seaduse jõustumisest aega kaks kuud.

Valitsuse algatatud kiirgusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (573 SE) tuuakse uue ohuastmega tegevusena seadusesse väga väikese ohuga kiirgustegevus, mille puhul nõutakse kiirgustegevusloa asemel tegevuse registreerimist.

Ohuastme määratluse muutumise tõttu muutuvad eelnõu kohaselt ka kiirgusohutuse spetsialisti määramise nõuded. Eelnõu järgi on kiirgusohutuse spetsialisti määramine kohustuslik, kui tegu on mõõduka või suure ohuga kiirgustegevusega või kui väikese ohuga kiirgustegevuses kasutatakse rohkem kui kümmet kiirgusallikat. Varem oli spetsialisti määramine seotud kiirgustöötajate arvuga.

Lisaks täpsustatakse eelnõuga Euroopa Majanduspiirkonnas väljastatud kiirgustegevuslubade tunnustamist ning tehakse Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri soovitustest tulenevalt muudatusi, et tagada õigusaktide vastavus rahvusvahelistele standarditele.

Komisjoni istung

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: kavandatavad energiaotsused ning mõju rahandusele ja majandusele, kutsutud kliimaminister Yoko Alender, Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga, Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter, Eesti Teaduste Akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg, Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi direktor Alar Konist, Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi professor Argo Rosin ning Riigikontrolli esindaja; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).

Sündmus

Kell 10 – põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras ja liige Eduard Odinets kohtuvad Moldova Konstitutsioonikohtu presidendi ja tema delegatsiooniga.

Välislähetused

15.–20. veebruar
Riigikogu liikmed Martin Helme ja Helle-Moonika Helme (15.–19. veebruar) osalevad vastutustundlike kodanike (ARC) konverentsil Londonis Suurbritannias.

16.–19. veebruar
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Raimond Kaljulaid osaleb NATO PA kaitse- ja julgeolekukomitee, poliitikakomitee ning majandus- ja julgeolekukomitee ühisistungil Brüsselis Belgias.

17.–19. veebruar
Sotsiaalkomisjoni liige Hele Everaus osaleb Euroopa parlamentaarse nädala raames toimuval Euroopa Liidu stabiilsuse, majanduse koordineerimise ja juhtimise konverentsil Brüsselis Belgias.

17.–20. veebruar
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali ning komisjoni liikmed Rain Epler, Tarmo Tamm ja Kristo Enn Vaga (19.–20. veebruar) osalevad Euroopa parlamentaarse nädala üritustel ja komisjoni visiidil Brüsselis Belgias.

18.–19. veebruar
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Euroopa Parlamendi ja rahvusparlamentide väliskomisjonide kohtumisel Brüsselis Belgias.

19.–22. veebruar
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Mati Raidma ja liige Heljo Pikhof osalevad OSCE PA talveistungil Viinis Austrias.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]