Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas kultuuriminister Indrek Saar peaministri ülesannetes, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning keskkonnaminister Siim Kiisler.

Kultuuriminister Indrek Saar peaministri ülesannetes vastab küsimustele tööandjate manifesti, hariduspoliitika ning aktsiisipoliitika kohta.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastab küsimustele sooideoloogia kohta kooliõpikutes, spetsialistide koolitamise vajaduse kohta Eesti kõrgkoolides ning õpetajate ettevalmistamise kohta.

Keskkonnaminister Siim Kiisler vastab küsimustele metsanduse arengukava koostamise ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja metsanduspoliitika kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Jätkub teisipäevasel Riigikogu täiskogu istungil tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud sotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE) esimene lugemine.

Eelnõuga tahetakse muuta psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekut ja elukvaliteeti toetavate erihoolekandeteenuste saamise teekond lühemaks ja selgemaks nii teenuste kasutajatele kui korraldajatele. Samuti luuakse teenustele suunamise ja teenuste osutamise ühtlane korraldussüsteem. Eelnõuga tahetakse tagada psüühikahäirega abivajavatele täisealistele inimestele nende tegelikule toetusvajadusele vastav abi, et ennetada inimese toimetuleku ja elukvaliteedi halvenemist. Eelnõu eesmärk on tagada vajaduspõhise ja paindliku erihoolekandeteenuse osutamine, milleks tuuakse erihoolekandeteenuse vajaduse hindamine ja inimese nõustamine Sotsiaalkindlustusameti juurde.

Esimene lugemine – 6 eelnõu:

Valitsuse algatatud Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse eelnõuga (659 SE) muudetakse Riigi Teataja väljaandmine otstarbekamaks. Ministeeriumid vabastatakse kohustusest koostada Riigi Teatajas avaldatavate ministri määruste terviktekste. Ülesanne antakse Riigi Teataja väljaandjale, kelleks on justiitsministeeriumi Riigi Teataja talitus. Muudatus võimaldab optimeerida ministeeriumide töökorraldust. Riigi Teataja väljaandjal on pädevus ning tehnilised võimalused koostada ja esitada terviktekste avaldamiseks. Justiitsministeeriumis on kavas luua üks täiendav ametikoht. Selleks vajalik ressurss kaetakse justiitsministeeriumi ja teiste ministeeriumide vahenditest.

Riigi Teatajas loobutakse avaldatavate algtekstide paberväljatrükkide säilitamisest, välja arvatud seaduste kui kõige olulisemate aktide puhul. Praegune lahendus, kus kõik avaldamiseks esitatud aktide algtekstid (va KOV üksuste määrused) säilitatakse Riigi Teataja väljaandja poolt ka paberil, on ebaotstarbekas. Riigi Teataja infosüsteemis säilitatakse digitaalselt kõik avaldamiseks edastatud algtekstid. Kogu infosüsteem on mitmekordselt varundatud ja kaitstud. Riigi Teataja infosüsteemis on üheselt tuvastatav, kes, millal ja millisel kujul algteksti avaldamiseks esitas. Kõik esitatud aktid ja avaldatud aktid on kaitstud digiallkirja ja digitempliga. Terviktekstide koostamine antakse ministeeriumitelt üle justiitsministeeriumile alates 1. jaanuarist 2019. Muus osas on seadus kavandatud jõustuma üldises korras, kümnendal päeval pärast seaduse avaldamist.

Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (679 SE).

25. maist 2018 hakkas isikuandmete kaitse õigust reguleerima otsekohalduv ELi vastav määrus füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta. See tingib ka vajaduse praegu kehtiv riigisisene regulatsioon üle vaadata.

Seni on isikuandmete kaitse õiguse küsimusi reguleerinud üldseadusena isikuandmete kaitse seadus (IKS), millega on üle võetud ELi varasem direktiiv, mis aga tunnistati 25. maist 2018 kehtetuks.

Kuigi üldmääruse puhul on tegemist EL-i otsekohalduva õigusaktiga, on teatud küsimustes jäetud liikmesriikidele kaalutlusõigus riigisiseselt täpsustada, kehtestada ja säilitada üldmääruses sätestatud isikuandmete töötlemisega seotud küsimusi.

Eesti uus IKS, loob üldised raamid isikuandmete töötlemisele, milles meil on ELi üldmäärusest tulenev diskretsioon. Samuti võetakse uue IKSiga üle ELi direktiiv, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus (õiguskaitseasutuste direktiivi kohta.

Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (650 SE).

Alates 25. maist 2018 kehtib Euroopa Liidus isikuandmete kaitse üldmäärus ning selle rakendamiseks  tuleb Eesti seadustesse viia sisse vastavad muudatused.

Eelnõuga ajakohastatakse andmekogude regulatsioone – täiendatakse isikuandmete töötlemise eesmärke ja andmekoosseise, samuti piiratakse andmete säilitamise tähtaega. Andmekogude põhimääruste kehtestamine on viidud võimalusel valitsuse tasandilt ministri pädevusse.

Samuti ühtlustatakse õiguskaitse- ja julgeolekuasutustes ning kaitseväes isikuandmete töötlemise ja andmesubjekti õiguste piiramise alused õiguskaitseasutusi puudutava direktiiviga. Lisaks reguleeritakse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) valvatavatel objektidel (nt Kadrioru loss, Toompea loss, Stenbocki maja, ministeeriumite ühishoone jne) külaliste ja teenuse osutajate taustakontrolli tegemist. Selle käigus on inimese kirjalikul nõusolekul PPA-l õigus töödelda tema isikuandmeid näiteks elukoha, karistuste, välispiiri ületuste kohta, samuti tohib PPA töötaja vajadusel küsida täiendavaid andmeid ja vestelda tööandja või õppeasutusega.

Seaduse jõustumisel tuleb uuendada 81 riikliku andmekogu põhimääruseid. Uuenenud isikuandmete regulatsioonide rakendamine toob riigile kaasa kulusid. Hinnanguliselt vajavad nelja ministeeriumi haldusalas andmekogud täiendavaid IT-arendusi kokku 860 000 euro ulatuses seoses logitöötlussüsteemi, andmete kustutamise ja pseudonüümimise funktsionaalsustega, samuti serveriparkide nõuetele vastavusse viimisega.

Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (641 SE) tõhustatakse järelevalvet töövahendusteenust osutavatele ja renditööjõudu vahendavatele ettevõtjatele seatud teenuse osutamise nõude ja piirangute täitmise üle. Kehtiva seaduse alusel teeb järelevalvet ettevõtja üle Sotsiaalministeerium. Eelnõu järgi teeb edaspidi ettevõtjale seaduses seatud nõuete täitmise üle riiklikku järelevalvet Tööinspektsioon.

Eelnõuga muudetakse veel viit seadust: soolise võrdõiguslikkuse seadust, töölepingu seadust, töötervishoiu ja tööohutuse seadust, töötuskindlustuse seadust ja töövõimetoetuse seadust.  Kuue seaduse muudatused on koondatud ühte eelnõusse, sest mitu muudatust on omavahel seotud või on sarnased. Peamiselt puudutavad muudatused töövahendusega tegelemist ja renditööjõu vahendamist.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (674 SE) sätestatakse käibemaksuseaduses (KMS) vautšeritega seotud tehingute maksukäsitlus ja lihtsustatakse impordi käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise korda ning elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibe maksustamise korda.

Vautšerite maksukäsitlus ei ole seni olnud ELi tasandil ühtlustatud, samuti ei ole vautšerite käibemaksuga maksustamine eraldi reguleeritud Eesti õiguses. Vautšeritega seotud tehingute käibemaksukäsitluse ühtlustamine ELi tasandil on vajalik, kuna piiriüleste tehingute puhul toob ühtsete vautšereid käsitlevate reeglite puudumine kaasa nii topeltmaksustamist kui ka maksustamata jätmist.

Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (675 SE) muudab maksumenetluse sujuvamaks ja lahendab praktikas tõusetunud probleeme.

Kehtiva õiguse ja kohtupraktika kohaselt võib maksuvõlga sisse nõuda vaid äriühingu juhatuse liikmelt. Edaspidi saab seda nõudma hakata ka äriühingu tegelikult juhilt, kes äriregistrisse kantud juhatuse liikme varjus tegutsedes on põhjustanud ettevõttele tahtlikult maksuvõla.

Kuna kehtiv regulatsioon võib põhjustada segadust ja tarbetuid vaidlusi maksukontrolli liigi määratlemisel, siis kaotatakse revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli mõisted, ühendades need ühtseks maksukontrolli liigiks. Suuremaid põhimõttelisi muudatusi sellega ei kaasne.

Maksu- ja Tolliameti veebilehel hakatakse tulevikus täiendavalt maksuvõla andmetele avalikustama ka teavet isikute muude tasumata kohustuste kohta, mis on sissenõutavaks muutunud ja mida amet administreerib. Nendeks on näiteks maksuhalduri määratud sunnirahad, rahatrahvid ja vastutuskohustused. Seni kehtinud 10 euro suuruse maksuvõla avaldamise asemel hakatakse maksuvõlga koos võimalike kõrvalkohustustega avalikustama alates 100 eurost.

Maksuhalduri töö efektiivsemaks muutmise ja maksukohustuslaste kiirema teenindamise huvides sätestatakse seaduses võimalus maksuhalduril väljastada mõningaid haldusakte automaatselt. Maksuhalduril säilib kontroll ja võimalus igal ajahetkel vajadusel sekkuda. Töötamise registrisse hakatakse muudele andmetele lisaks kandma töötajate ametinimetusi ning töö tegemise asukohta ja määra. Andmed on statistikaametile vajalikud riikliku statistika kogumiseks.

Sündmused

Kell 9.15 – Riigikogu aseesimees Kalle Laanet kohtub Bundestagi Baden-Württembergi liidumaa CDU/CSU fraktsiooni delegatsiooniga.

Kell 9.30 – väliskomisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus kohtub Bundestagi Baden-Württembergi liidumaa CDU/CSU fraktsiooni delegatsiooniga.

Kell 10.30 – Eesti-Saksamaa parlamendirühma esimees Kalle Palling kohtub Bundestagi Baden-Württembergi liidumaa CDU/CSU fraktsiooni delegatsiooniga (ruum L240).

Kell 11.15 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Välisministeeriumi ja Tallinna Ülikooli tutvustusprogrammi raames välisajakirjanikega Lääne-Aafrika riikidest.

Kell 12.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab Maria Sidljarevitši maalinäituse (Toompea lossi kunstisaal).

Kell 16 – Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Euroopa Liidu IT-agentuuri uue peahoone avamisel (Vesilennuki 5).

Välislähetused

13. – 19. september
Riigikogu liige Andres Metsoja on Pärnu ja Qingdao vahelise rahvusvahelise koostöö raames visiidil Hiinas.

14. – 19. september
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Marianne Mikko osaleb ENPA monitooringukomitee istungil Thbilisis Georgias.

16. – 19. september
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Jaak Madison osaleb ENPA sotsiaal-, tervishoiu ja säästliku arengu komitee istungil Lissabonis Portugalis.

16. – 20. september
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Barbi Pilvre ja Henn Põlluaas on visiidil Ukrainas.

17. – 19. september
Riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert osaleb George C. Marshalli keskuse korraldataval Euroopa kaitsealasel seminaril Brüsselis Belgias.

19. – 22. september
Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühma esimees Mihhail Korb osaleb Aserbaidžaani parlamendi 100. aastapäeva tähistamisel ja kohtumistel Aserbaidžaani parlamendis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]