Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, maaeluminister Urmas Kruuse ning tervise- ja tööminister Peep Peterson.

Peaminister vastab Kert Kingo küsimusele valitsuse otsuste, Jaanus Karilaiu küsimusele siseturvalisuse, Mart Helme küsimusele ukrainlaste, Peeter Ernitsa küsimusele allaheitlikkuse, Alar Lanemani küsimusele põhiseaduse ja riigikaitse ning Marek Jürgensoni küsimusele Neeme 50 elanike probleemide kohta. Tervise- ja tööminister vastab Jaak Aabi küsimusele tervishoiu rahastamise ning maaeluminister Tõnis Mölderi küsimusele toidutööstuse ja Dmitri Dmitrijevi küsimusele kalapüügi kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu:

Majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga (680 SE) soovitakse kehtestada mikro- ja väikeettevõtetele võimalus alates tänavu novembrist kuni 2023. aasta lõpuni osta elektrimüüja käest elektrienergiat universaalteenusena. Eelnõu järgi laieneb elektrienergia universaalteenusena ostmise võimalus ka kuni ühe gigavatt-tunni ulatuses energiat tarbivatele füüsilisest isikust ettevõtjatele, sihtasutustele ja mittetulundusühingutele. Eelnõuga soovitakse vältida sihtgrupis olevate ettevõtete konkurentsivõime kadumist ja nende tegevuse lõpetamist.

Õiguskantsleri ettepanek kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Ettekande teevad õiguskantsler Ülle Madise, põhiseaduskomisjoni esimees Eduard Odinets ja majanduskomisjoni esimees Kristen Michal.

Umbusalduse avaldamise nõue majandus- ja taristuminister Riina Sikkutile.

Teine lugemine – seitse eelnõu:

Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud), rakendamine) eelnõu (622 SE) eesmärk on parandada kohtute ja haldusasutuste koostööd ning lihtsustada lahendite täitmist piiriülestes perekonnaõigusega seotud asjades.

Muudatuste kohaselt saab sujuvamalt kohaldada ELi määrust, mis käsitleb kohtualluvuse kontrollimist piiriülese toimega perekonnaõigusega seotud asjades ning sellistes vaidlustes tehtud kohtulahendite tunnustamist, täidetavaks tunnistamist ja täitmist. Selleks sätestatakse kord, kuidas toimub seni teises liikmesriigis elanud lapse Eestisse paigutamine. Samuti kaotatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikust lapse ärakuulamise vanusepiir, pannakse paika, millised ametnikud või asutused väljastavad määruse alusel tõendeid, ning määratakse Justiitsministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet keskasutusteks, kes määruses ette nähtud kohustusi täidavad.

Muudatused lihtsustavad kohtute ja haldusasutuste koostööd rahvusvahelistes abieluasjades, vanemliku vastutusega seotud asjades ning rahvusvaheliste lapseröövidega seonduvates asjades, samuti muutub lihtsamaks lahendite tunnustamine ja täitmine Eestis.

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (611 SE) eesmärk on selgitada kooliväliste nõustamismeeskondade kaasabil välja Ukrainast Eestisse saabunud põgenikest õpilaste vajadused ja tagada neile jõukohane õpe. Õpilaste toetamiseks võimaldab eelnõu koolivälistel nõustamismeeskondadel soovituste andmisega päädivaid haldusmenetlusi läbi viia senisest efektiivsemalt, kaasates vaid vajalikud spetsialistid.

Komisjon otsustas teise lugemise käigus eelnõust välja jätta sätte, millega oleks loodud välisriigis põhihariduse omandanud õpilastele selleks õppeaastaks võimalus saada lisaõpet, et Eestis järgmisel haridustasemel õppima asumiseks valmistuda.

Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (615 SE) parandatakse töötervishoiuteenuse korraldust ja kvaliteeti ning tööandjate ja töötervishoiuarstide koostööd, et tagada ohutu töökeskkond ja ennetada tööga seotud terviseprobleeme.

Eelnõu kohaselt tuleb tööandjal edaspidi korraldada töötervishoiuteenuse osutamine nii, et sellega koos analüüsitakse ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna. See tähendab, et peale senise töötajate tervisekontrolli korraldamise tuleb töötervishoiuarstil analüüsida ka ettevõtte töötervishoiu olukorda ja teha ettepanekuid töötingimuste parandamiseks, samuti nõustada tööandjaid töökeskkonna parandamisel ja anda töötajatele soovitusi tervise edendamiseks. Muudatused soodustavad ettevõtetes süsteemset lähenemist töötervishoiule, mis aitab parandada töökeskkonda, kaitsta töötajate tervist ja ennetada töötajate terviseprobleeme. See omakorda vähendab tööandjate kulusid, mis kaasnevad töötajate haigestumise ja töölt eemalolekuga. Eelnõuga nähakse ette ka tööandja ja töötaja kohustused kaugtöö korral ohutu töökeskkonna tagamisel.

Eelnõuga reguleeritakse töötaja terviseandmete töötlemist, kui see on vajalik töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks. Töötaja terviseandmete töötlemine võib olla vajalik keemilistest ja bioloogilistest ohuteguritest põhjustatud terviseriskide maandamiseks, töötervishoiuteenuse korraldamiseks, tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimiseks. Kuna ükski nimetatud kohustusest ei ole uus, siis sisuliselt tööandja õigusi ei laiendata, vaid muudetakse terviseandmete töötlemine osapooltele selgemaks.

Veel on eelnõu järgi kavandatud luua tööandjatele töökeskkonna andmekogus võimalus koostada ja säilitada tööõnnetuste ja kutsehaigestumise uurimise raporteid, mis vähendab paberdokumentide koostamise, edastamise ja säilitamisega kaasnevat halduskoormust.

Maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (136 SE) peamine eesmärk on minna Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kutselises kalapüügis niinimetatud olümpiapüügilt üle individuaalkvootide süsteemile.

Muudatustega antakse valitsusele õigus kehtestada Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahenditele lubatud aastasaak. See võimaldab jaotada püügikoormust hooaja vältel ühtlasemalt ning annab püüdjale stabiilsuse saak määratud koguses välja püüda. Valitsusele jäetakse kaalutlusruum, milliste kalaliikide kohta aastasaagid kehtestada, kuid algatajate soov on määrata taotlejatele Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel konkreetsed lubatud väljapüügimahud ehk individuaalkvoodid vähemalt majanduslikult kõige olulisemate kalaliikide, koha ja ahvena, ning Peipsi tindi ja rääbise kohta.

Juhtivkomisjon tegi teise lugemise käigus ettepaneku täiendada eelnõu sättega, mille järgi vähendatakse kalapüügiseaduses loetletud seitsme tõsise rikkumise kordumisel ettevõtte õiguspäraselt omandatud püügivõimalust kahel järgneval aastal kümne protsendi võrra. See tähendab, et kui samade püügilubade alusel toimub kalapüüginõuete kaalutletud tõsine rikkumine teist korda, hakatakse ettevõtte püügiõigust vähendama. Seejuures on Keskkonnaameti inspektoril kaalutlusõigus rikkumist tõsiseks mitte määrata.

Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse eelnõuga (645 SE) soovitakse luua riigisisene õigusraamistik Euroopa Liidu kalandusele ja vesiviljelusele suunatud fondide rakendamiseks, kalanduse riigiabi andmiseks ja kalanduse ühise turukorralduse meetmete rakendamiseks. Eelnõu abil viiakse ellu ELi ühise kalanduspoliitika ja ka riigisiseseid kalamajanduslikke eesmärke ning ELi eelarveperioodideks 2014–2020 ja 2021–2027 koostatud rakenduskavasid. Eelnõu aitab kaasa toetusteks eraldatud raha eesmärgipärasele kasutamisele ja tegevuste paindlikumale rahastamisele ning aitab tagada kalamajandusliku riigiabi andmist ELis kehtivate reeglite järgi.

Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõuga (597 SE) nüüdisajastatakse abielu- ja lahutusmenetlust, kus võetakse kasutusele elektrooniline asjaajamine. Edaspidi ei pea abiellumis- ja lahutusavalduse esitamiseks minema perekonnaseisuametisse kohale, vaid seda saab teha ka elektrooniliselt. Samuti saab veebi teel esitada digiallkirjaga kinnitatud abiellumis- ja abielu lahutamise avalduse notarile.

Muudatuste jõustumisel säilib kaheetapiline abielu- ja lahutusmenetlus, mis tähendab, et pärast avalduste esitamist saab abielu jätkuvalt sõlmida vaid isiklikult perekonnaseisuametniku, notari või vaimuliku juures ning ka lahutuspäeval tuleb minna isiklikult perekonnaseisuametisse kohale.

Eelnõu on seotud digi- ja e-riigi arendamisega ning eesmärgiga muuta teenused sündmuspõhiseks. Elektroonilise abiellumis- ja lahutusavalduse esitamise võimaluse loomine on vajalik eeltingimus, et liita abielu ja lahutuse kui elusündmustega seotud teenused ühtseks sündmusteenuseks. Kavas on lisada sündmusteenuse juurde ka automaatne nimevahetus ning võimaldada nimevahetusega seotud uute dokumentide taotlemist.

Valitsuse algatatud karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõuga (621 SE) viiakse seadus kooskõlla Euroopa Liidu direktiiviga, et tõhustada liikmesriikide vahel teabe jagamist ning reguleerida karistusandmete vahetamist inimeste kohta, kes ei ole ELi kodanikud.

Praegu vahetatakse Euroopa karistusregistrite infosüsteemi kaudu peamiselt liikmesriikide kodanike karistusandmeid. Kolmandate riikide kodanike karistusandmete vahetamiseks on plaanis kasutusele võtta ühtne infosüsteem, mille kaudu saab efektiivsemalt tuvastada, kas kolmanda riigi kodanik või ka kodakondsuseta inimene on ELi liikmesriigis kuriteo toimepanemise eest karistatud. Muudatuste rakendamisega kasvab ühtlasi liikmesriikide teabevahetuse turvalisus, kuna liikmeriikidele kehtivad samad kõrgetasemelised nõuded.

Esimene lugemine – viis eelnõu:

Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (677 SE) viiakse loomkatseprojekti loataotluste menetlemine Maaeluministeeriumist Põllumajandus- ja Toiduametisse, kes hakkab lube väljastama vastava hindamiskomisjoni ettepanekul. Eelnõu järgi täpsustatakse loomkatseprojekti mittetehnilise kokkuvõtte avaldamise ja järelhindamise korda. Katseloomade kaitse ülesanded antakse Põllumajandus- ja Toiduameti pädevusse, et suurendada järelevalve efektiivsust.

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (703 SE) näeb ette parandada lastega perede toimetulekut ja toetada sündimust ning tagada lasterikaste perede toetuse seos palga- ja elukalliduse tõusuga. Eritähelepanu on ühe vanemaga peredel ja lasterikastel peredel ehk peretüüpidel, kus on keskmisest suurem vaesusrisk või kus laste kasvatamisega kaasnevad perele suuremad kulud.

Eelnõu kohaselt suureneb alates 1. jaanuarist 2023. a esimese ja teise lapse toetus 80 euroni kuus (praegu 60 eurot), üksikvanema lapse toetus suureneb 80 euroni kuus (praegu 19.18 eurot). Samuti suureneb lasterikka pere toetus 3–6 lapse puhul 600 euroni kuus (praegu 300 eurot) ning 7 ja enama lapse puhul 800 euroni kuus (praegu 400 eurot).

Alates 1. jaanuarist 2023. a rakendatakse lasterikka pere toetuse maksmist ja sujuvat lõppemist kuni pere noorima lapse 24-aastaseks saamiseni. Muudatuse kohaselt järgmisel aastal 19-aastaste noorte puhul lasterikka pere toetuse maksmist enam ei lõpetata, vaid seda jätkatakse kuni noore 24-aastaseks saamiseni. Seega siseneb alates 2023.aastast igal aastal skeemi uus vanusgrupp noori. Samuti rakendub noore 24-aastaseks saamisel siis ka toetuse etapiviisiline vähenemine (ehk kolmest lapsest vanima 24-aastaseks saamisel toetuse summa 1/3 võrra väheneb, kolmest lapsest keskmise 24-aastaseks saamisel väheneb toetuse summa veel 1/3 võrra ja viimase lapse 24-aastaseks saamisel toetuse maksmine lõpeb). Alates 1. maist 2024. a indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga.

Lisaks kavandatakse eelnõuga muudatust perekonnaseaduses sätestatud elatise arvutamise regulatsioonis, mille kohaselt ei võeta edaspidi miinimumelatise arvutamisel arvesse lasterikka pere toetust. Muudatuse eesmärk on tagada, et lasterikka pere toetuse suurenemine ei vähendaks lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust. Muudatus aitab kaasa lasterikaste perede heaolu tagamisele, toetades sellega eelnõu üldist eesmärki.

Valitsuse algatatud välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu (639 SE) luuakse õiguslik raamistik välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamiseks selleks, et tagada Eesti ja muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolek ja avalik kord.

Eelnõuga reguleeritakse, millistel tingimustel ja korras hinnatakse kolmandate riikide välisinvestorite või nende kontrolli all olevate ettevõtjate usaldusväärsust juhul, kui välisinvestor soovib osaleda Eesti julgeoleku või avaliku korra seisukohalt olulises majandusvaldkonnas, tehes investeeringu kindlaksmääratletud sektorites tegutsevasse ettevõtjasse.

Sihtettevõtjate ring, keda puudutavate välisinvesteeringute puhul hinnatakse mõju julgeolekule ja avalikule korrale, on piiritletud, nende seas on näiteks elutähtsa teenuse osutajad, riigi osalusega ettevõtjad, sõjalise või kahese kasutusega kauba tootjad või tarnijad, riigikaitseobjektide omanikud, teatud meediaettevõtjad ja transporditaristute valdajad.

Välisinvesteeringu loa annab Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet, olles selle eelnevalt kooskõlastanud erinevate ministeeriumite ja muude valitsusasutuste, seal hulgas julgeolekuasutuste, esindajatest koosneva välisinvesteeringukomisjoniga. Välisinvesteeringu luba ei anta, kui see ohustab Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda. Uue regulatsiooni rahastamisvõimaluste üle on kavas arutada 2023-26 aasta riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis.

Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõuga (659 SE) luuakse õiguslik alus elanikkonna operatiivse ja asukohapõhise ohuteavituse süsteemi kasutuselevõtuks. Tänu asukohapõhisele ohuteavitusele saab inimestele saata käitumisjuhiseid kriisiolukordades, näiteks keemiaõnnetuse, relvastatud rünnaku, plahvatusohu või ka metsatulekahjus ja muu ohu korral.

Ohtude korral, mis on varakult tuvastatavad, annab varajase hoiatuse olemasolu inimestele võimaluse hoida ära raskeid tagajärgi. Näiteks enne kriisi laadida telefoni akusid, tankida kütust, varuda joogivett ja toitu, vältida ohtlikesse kohtadesse minekut, varjuda või evakueeruda.

Ohuteavituse süsteemi kasutuselevõtt võimaldab saata ohuteavitusi vaid konkreetses ohupiirkonnas viibivatele inimestele. Hetkel kehtiva regulatsiooni järgi saadab sideettevõtja ohuteavituse kõigile oma klientidele ja rändlusteenuse kasutajatele SMS-i sõltumata sellest, kus inimene viibib.

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ka ELi direktiivist tulenev vastav kohustus. Ülevõtmise tähtaeg oli 21. juunil.

Valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu Addis Abeba erakorralise kongressi ning Abidjani kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu (660 SE) näeb ette ratifitseerida Ülemaailmse Postiliidu kongressidel vastu võetud välislepingud, mis muudavad Ülemaailmse Postiliidu põhikirja ja üldeeskirja ning kehtestavad postikonventsiooni uues sõnastuses.

Muudatuste eesmärk on postialaste mõistete selgem reguleerimine, osamaksude süsteemi paindlikumaks muutmine ning Ülemaailmse Postiliidu struktuuriüksuste ülesannete ja nõuete täpsustamine.

Postikonventsiooni muudatustega täpsustatakse seniseid reegleid, et teha nende järgimine arusaadavamaks ja paindlikumaks.

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: Riigikontrolli kontrolliaruanne „Ülevaade Eesti Töötukassa koolitustest“, kutsutud Eesti Töötukassa ja Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmused

Riigikogu liikmed Indrek Saar ja Marko Torm osalevad XLVI Kõrgematel Riigikaitsekursustel Roostal.

Kell 9.30 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kõneleb teaduspoliitika konverentsil „Teadus kui Eesti arengumootor. IX. Targalt avatud või suletud polariseerunud maailmas“ (Riigikogu konverentsisaal). Konverentsi kava. Ülekanne teadusportaalis Novaator.

Kell 12 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Austria suursaadiku Peter Mikliga.

Välislähetused

18.–20. oktoober
Riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid osaleb Eesti, Läti, Leedu ja Prantsusmaa välis- ja julgeolekupoliitika seminaril Vilniuses Leedus.

19.–22. oktoober
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Eesti, Läti ja Leedu parlamentide väliskomisjonide esimeeste ühisvisiidil Georgiasse.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]