Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 19. märtsiks
Kell 12 – infotund
Infotunnis osalevad peaminister Kristen Michal, justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Peaminister vastab saadikute küsimustele, mis käsitlevad olukorda riigis, julgeolekut, poliitikat, peaministri suurt plaani, riigikaitset, valitsuse kärpekava, digiühiskonda, ülekoormustasu ja privaatsuspõhiõiguse piiride koomale tõmbamist. Majandus- ja tööstusminister vastab küsimustele majanduse elavdamise plaani ja turumajanduse kohta Eestis.
Kell 14 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – üks eelnõu
Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (547 SE) luuakse vanema kaotanud lastele uus ühtne toetuste süsteem.
Eelnõu kohaselt asendub toitjakaotuspension 2026. aasta 1. oktoobrist toitjakaotustoetusega, mis tagab vanema kaotanud lastele igakuise toetuse, sõltumata surnud vanema pensionistaažist või laste arvust. Loodava toetuse eesmärk on kompenseerida lapse kasvatamise kulud osaliselt ühe vanema või täielikult mõlema vanema kaotuse korral.
Toitjakaotustoetuse suurus on lastele ühetaoline, võtab arvesse lapse ülalpidamiskulu ja selle reaalväärtus säilib ajas indekseerimise kaudu. Eelnõu järgi on uus toetuse alussumma 272 eurot ning prognooside järgi ulatub väljamakstav toetus 2026. aastal ligikaudu 345 euroni.
Toitjakaotustoetust makstakse kuni lapse 19-aastaseks saamiseni või õpingute jätkumisel kuni 21-aastaseks saamiseni. Eelnõu kohaselt on toetuse saamist võimaldavate õppeasutuste ring laiem kui toitjakaotuspensionil, samuti on võimalik saada toitjakaotustoetust samal ajal töövõimetoetusega.
Teine lugemine – neli eelnõu
Valitsuse algatatud välissuhtlemisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (385 SE) lihtsustab välislepingute ettevalmistamise ja sõlmimise menetlust.
Suurim kavandatav muudatus puudutab välislepingu materjalide Välisministeeriumile esitamist ning välislepingute muudatuste menetlemist eri tasanditel. Muudatusi kavandatakse ka välislepingute jõustamise, reservatsioonidele ja deklaratsioonidele vastuväidete tegemise ning välislepingute peatamise ja peatamise lõpetamise korras.
Samuti korrastatakse eelnõuga välissuhtlemisseaduses sisalduvaid volitusnorme, sealhulgas andmekogude asutamise volitusnorme, ning viiakse lõpule andmekaitsereform. Uusi andmekogusid eelnõuga ei looda, samuti ei muudeta olemasolevate toimimist ega neis töödeldavate andmetega seonduvat.
Menetluse käigus lisas väliskomisjon eelnõusse muudatusettepaneku, mis võimaldab tulevikus avalduse alusel luua territoriaalvalitsuste ja üksuste esindusi Eestis ning Eesti esindusi territoriaalvalitsuste ja üksuste juures.
Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (sanktsioonirikkumised) eelnõu (441 SE) eesmärk on muuta sanktsioonirikkumiste menetlus tõhusamaks.
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Euroopa Liit on kehtestanud Venemaale seoses sõjategevusega Ukrainas laiaulatuslikud sanktsioonid, mille rakendamine tuleb lahendada riigisiseselt. Samuti on eelnõu seotud sanktsioonirikkumisi määratleva direktiiviga.
Praegu menetleb kõiki karistusseadustiku alusel karistatavaid sanktsioonirikkumisi Kaitsepolitseiamet. Eelnõuga antakse kauba sisse- ja väljaveo keelu rikkumiste kohtueelse uurimise ülesanne Maksu- ja Tolliametile. Seletuskirja kohaselt on kaubasanktsioonide rikkumised sarnased salakaubaveo juhtumitega, mida menetleb Maksu- ja Tolliamet, ning enamiku kaubasanktsioonide rikkumisi avastab Maksu- ja Tolliamet piiriületusel.
Valitsuse algatatud ehitusseadustiku, halduskoostöö seaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (531 SE) eesmärk on vähendada bürokraatiat ja lühendada osa puurkaevude ehitusloa taotlemise aega. Eelnõu kohaselt hakkab Keskkonnaamet edaspidi kooskõlastama ainult nende puurkaevude ja -aukude projekte, mille rajamise, ümberehitamise ja lammutamisega kaasnevad suuremad riskid põhjaveele. Tavaolukorras, kui rajamisel on üksikelamu puurkaev või maasoojuse puurauk, piisab omavalitsuse kooskõlastusest.
Keskkonnakomisjon tegi eelnõusse teise lugemise eel muudatuse, mille kohaselt saab minister õiguse kehtestada nõuded lisaks puurkaevu ja -augu ümberehitamisele ja lammutamisele ka puurkaevu ja -augu rajamisele ning kasutatavatele puurimismeetoditele.
Eelnõuga plaanitavad muudatused puudutavad ka reoveekogumisalasid, mida hakkab edaspidi kinnitama ministri asemel Keskkonnaameti peadirektor. Veeproovivõtjate atesteerimise korraldamise õigus antakse eelnõuga Kliimaministeeriumilt halduslepinguga pädevale eraõiguslikule juriidilisele isikule.
Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (549 SE) ajakohastab 2023. aasta juulis tööd alustanud Riigilaevastiku tegevusega, sealhulgas lootsiteenusega seotud regulatsioone. Muu hulgas võimaldab eelnõu Riigilaevastikul pakkuda erasektorile uusi tasulisi teenuseid.
Eelnõuga sätestatakse alus mereinfosüsteemis punkerdajate registri loomiseks ja nõuded selle toimimiseks. Samuti tõstetakse meresõiduohutuse nõuete rikkumiste eest ette nähtud trahvimäärasid, mis seletuskirja kohaselt on püsinud muutumatuna ligi 20 aastat.
Esimene lugemine – üks eelnõu
Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (563 SE) soovitakse suurendada reservväelastele õppekogunemistel osalemise eest makstavat toetust, et suurendada nende kaitsetahet ja motivatsiooni. Ettepaneku kohaselt korrutataks senine toetus koefitsiendiga 1,3.
Komisjonide istungid
Rahanduskomisjoni erakorralisel istungil – kell 8: õiguskantsleri ettepanek viia mootorsõidukimaksu seadus ja liiklusseadus põhiseadusega kooskõlla; tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (566 SE); Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 9%-le“ eelnõu (579 OE); mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (571 SE); maamaksuseaduse eelnõu (582 SE);
riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruanne „Auditi „Loodusväärtuste kaitse ja raied kaitstavates metsades“ järeltegevused“ ja Euroopa Komisjoni rikkumismenetluse tõttu raiete piiramine kaitstavates metsades, kutsutud peaminister Kristen Michal, riigisekretär Keit Kasemets, Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja asetäitja Taimo Aasma, Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ja peadirektori asetäitja Leelo Kukk, Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse liikmed Erko Soolmann ja Kristjan Tõnisson, Võrumaa Metsaühistu juht Erki Sok, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen, auditijuht Silver Jakobson ning audiitorid Sigrid Pakri ja Tuuli Rasso; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).
Sündmus
Kell 15 – Riigikogu liikmed Anti Allas ja Urmas Kruuse osalevad Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kuidas suurendada omavalitsuste efektiivsust?“, info ja registreerimine keskuse veebilehel.
Välislähetused
19.–21. märts
Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi osaleb Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liikmesriikide parlamentide juhtide kohtumisel Strasbourgis Prantsusmaal.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
