Kell 10 – täiendav täiskogu istung

Kolmas lugemine – kolm eelnõu

Valitsuse algatatud 2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (456 SE) eesmärk on tagada riigi finantsstabiilsus ja jätkusuutlikkus. Lisaeelarvega täidab Eesti Euroopa Liidu eelarvereeglit, mille järgi peab eelarvepuudujääk jääma kolme protsendi piiresse SKPst.

Negatiivse lisaeelarve meetmete kogumaht on 183 miljonit eurot, mis parandab eelarve positsiooni 173 miljonit eurot. Lisaeelarve seaduse eelnõu sisaldab ligi 115 miljoni euro ulatuses kokkuhoiumeetmeid ja 68 miljoni euro ulatuses täiendavaid tulusid. Riigi jooksvate kulude kokkuhoid puudutab põhiliselt majandamis- ja tegevuskulusid, samuti peavad kokkuhoidu panustama riiklikud sihtasutused. Riigi tulude suurendamiseks võetakse riigiettevõtetelt rohkem dividende.

Riigikogu võttis mullu 8. detsembril vastu 2024. aasta riigieelarve, mille tulude maht oli umbes 16,7 miljardit ja kulude maht umbes 17,7 miljardit eurot ning investeeringute eelarve umbes 817 miljonit ja finantseerimistehingute eelarve 1,4 miljardit eurot.

Valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (437 SE) suurendab kohalike omavalitsuste otsustusvõimalusi maamaksu määramisel. Seaduse muutmine ei tähenda maamaksu tõusu suuremas ulatuses kui kehtiv seadus ette näeb. Kodualuse maa maksusoodustus jääb püsima, kuid selle suuruse üle hakkavad otsustama kohaliku omavalitsuse volikogud, kes saavad selleks senisest laiema kaalutlusruumi.

Praegu on kohalike omavalitsuste maksuautonoomia ebapiisav, mistõttu on omavalitsused sõltuvuses keskvalitsuse rahastamise otsustest. See sunnib omavalitsusi eelarvet tehes riigi rahastust ära ootama, mis aga pidurdab kohaliku elu perspektiivset planeerimist. Maksuautonoomia suurendamine kohaliku omavalitsuse tasandil võimaldab omavalitsusel leida senisest parema tasakaalu teenuste taseme ja maksude kehtestamise vahel.

2025. aastal on maamaksu aastase tõusu ühetaoline üleriigiline piirmäär kuni 50 protsenti ja 20 eurot juhul, kui maamaksu summa 50-protsendiline suurenemine on väiksem kui 20 eurot. Alates 2026. aastast saavad kohalikud omavalitsused ise kehtestada maamaksu aastase kasvu piirmäära vahemikus kümme kuni sada protsenti. Maamaks ei saa minna suuremaks kui maa maksustamishinna ja maamaksumäära alusel arvutatud maamaksu summa.

Eelnõu järgi kaob 2026. aastast üleriigiline pindalapõhine kodualuse maa maksusoodustus, kuid kohalik omavalitsus saab otsustada summapõhise kodualuse maa maksusoodustuse suuruse üle. Soodustus võib olla kuni tuhat eurot ja maamaksu tuleb tasuda maksusoodustuse piiri ületava osa eest. Suuremat maamaksu saab tasuda kahes osas: 31. märtsiks ja 1. oktoobriks, eelnõuga suureneb esimese makse suurus 64 eurolt 100 eurole.

Eelnõu kohaselt suurendatakse alates 2025. aastast elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlviku maksimaalset maksumäära 0,5 protsendilt ühele protsendile maa maksustamishinnast. Samuti suurendatakse nn muu maa, näiteks ärimaa, tootmismaa, transpordimaa, maksimaalset maamaksu määra ühelt protsendilt kahele protsendile maa maksustamishinnast.

Lisaks tehakse eelnõuga täpsustus, et riigi omandis olev ühiskondlike ehitiste maa on maksuvaba vaid juhul, kui seda maad kasutab riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus.

Maamaks on Eestis hetkel ainuke varamaks, mille suurusjärk on püsinud alates 2012. aastast.

Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga (224 SE) viiakse Eesti õigus vastavusse terroristliku veebisisu levitamise vastu võitlemist käsitleva ELi määrusega.

Määruse põhieesmärk on parandada ELis koostööd veebimajutusteenuse pakkujatega, et tõhustada terroristliku veebisisu eemaldamist. Määrus puudutab sotsiaalmeediat ning video-, pildi- ja audiojagamise teenuseid, mille puhul veebimajutusteenuse pakkuja avaldab kasutaja soovil veebisisu, mis on avalikult kättesaadav ja millele ei ole juurdepääsupiiranguid, näiteks parooli ega krüpteeringut.

Eelnõu kohaselt on veebimajutusteenuse pakkujad kohustatud võtma kasutusele vajalikke meetmeid, et terroristliku veebisisu levikut tõkestada, ning sellise sisu esinemise korral selle eemaldama või juurdepääsu blokeerima. Eelnõuga reguleeritakse ka ülesannete jaotust, et pädevatel asutustel oleks võimalik määrusest tulenevaid meetmeid rakendada ja teha veebimajutusteenuse pakkujate kohustuste täitmise üle järelevalvet.

Lisaks muudetakse eelnõuga terrorikuriteole üleskutsumise sätet karistusseadustikus nii, et edaspidi on võimalik võtta vastutusele terrorikuriteo toimepanemisele üles kutsuvad isikud ka siis, kui nad teevad üleskutse avalikkuse eest varjatult, näiteks modereeritud foorumites või gruppides.

Teine lugemine – üks eelnõu

Valitsuse algatatud Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokolli ning eesõiguste ja puutumatuse protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (451 SE) võimaldab Eestil saada Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) täisliikmeks.

Eesti on CERNiga teaduskoostööd teinud 1996. aastast, CERNi täisliikmeks saamine avab uksed Eesti ettevõtjatele, kes saavad edaspidi osaleda CERNi hangetel ilma piiranguteta. Nimelt on Eesti ettevõtete aastas võidetavate hangete ning CERNis töötavate Eesti kodakondsusega inimeste töö- ja praktikalepingute rahaline kogumaht piiratud aastase liikmemaksu suurusega, mis 2023. aastal oli 1,45 miljonit eurot. CERNi liikmesmaaks saades vabaneb Eesti sellest piirangust. CERNi hanked on tehnoloogiamahukad ja ranged ning tänu CERNi tuntusele on nende võitmine eksportiva ettevõtte jaoks väga suur kvaliteedimärk. Samuti on CERNiga koostöös võimalik arendada uusi tooteid ja tehnoloogiaid ning tuua teadmisi tippteadusest ettevõtlusesse.

Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon (CERN) asutati 29. septembril 1954. CERNi eesmärk on tagada Euroopa riikide koostöö tuumauuringute ning nendega seotud uuringute vallas. CERNiga on liitunud 23 riiki. CERNi täisliikmeks saamiseks on vaja ühineda CERNi asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokollliga ning CERNi eesõiguste ja puutumatuse protokolliga. Enne täisliikmeks saamist on uutele liikmesriikidele kohustuslik assotsieerunud liikmeks olek. Eesti sai assotsieerunud liikme staatuse 1. veebruaril 2021.

Komisjonide istungid

Põhiseaduskomisjonis – kell 9.30: esimehe ja aseesimehe valimine;

väliskomisjonis – kell 9.30: esimehe ja aseesimehe valimine;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 14: Eesti, Läti ja Leedu kõrgeimate auditiasutuste koostöös valminud Rail Balticu projekti ülevaatest, kutsutud rahandusminister Mart Võrklaev, kliimaminister Kristen Michal, Rail Baltic Estonia OÜ juhatuse esimees Anvar Salomets, riigikontrolör Janar Holm, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen ning Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]