Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning keskkonnaminister Erki Savisaar.

Valitsusjuht vastab küsimustele Mali missioonist, kriiside lahendustest, julgeolekukriisist, energiahinnakriisist ja selle lahendusmeetmetest. Samuti küsimustele surve avaldamisest perearstidele, süvariigist ning ettevõtjatele elektrihinna kompenseerimisest.

Haridus- ja teadusminister vastab küsimusele erikoolide tulevikust.

Keskkonnaminister vastab küsimustele keskkonnapoliitikast ja rohepöördest.

Kell 14 – täiskogu istung

Riigikogu teisipäevase istungi tööaja lõppemise tõttu jätkub ühe eelnõu teine lugemine:

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (439 SE) luuakse alus Eesti maaelu arengukava 2014-2020 meetme tegevuse “Toetus nõustajate järelkasvu arendamiseks” rakendamiseks, samuti lükatakse ELi üleminekumäärusest tulenevalt kahe aasta võrra edasi mitmeid MAK-i meetmete rakendamisega seotud tähtaegasid. Lisaks tehakse kaks tehnilist muudatust. Maaeluministrile antakse võimalus kehtestada oma määrusega nõustajate järelkasvu koolitusprogrammi puhul toetuse taotlejale ja saajale ning toetatavatele tegevustele täpsemad nõuded, samuti antakse võimalus kehtestada käskkirjaga nimetatud programmile esitatavad nõuded ehk nõuded isikutele, kes saavad programmis osaleda, nõuded lektoritele, juhendajatele ja mentoritele, programmi sisu puudutavad nõuded, valdkonnad, milles on kõige suurem vajadus programmi läbiviimiseks. MAK-i meetmete rakendamisega seotud tähtaegasid käsitlevad muudatused seisnevad maaeluministrile antavas õiguses jagada kasutamata jäävad LEADER-projektitoetuse eelarvevahendid LEADER tegevusgruppide vahel ümber 2023. aastal, MAK-i rahastamisvahendisse tagasi laekuvate vahendite kasutamist käsitlevate tähtaegade pikendamises kahe aasta võrra ning nn osaliselt tasutud kuludokumentide rakendamise skeemi kasutamise võimaluse lõpptähtaja pikendamises samuti kahe aasta võrra, seniselt 2023. a 1. juulilt 2025. a 1. juulini.

Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus julgeolekupoliitikast.

Kolmas lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud ekspordi riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (423 SE).  Eelnõu eesmärgiks on luua võimalused Eesti eksportijate vajaduste paremaks arvesse võtmiseks riikliku eksporditagatisega tagatud krediidikindlustusteenuste osutamisel ning selle läbi ühtlasi ekspordi soodustamine. Ekspordi riikliku tagamise seaduse muudatused jagunevad kaheks: enamik muudatusi on vajalikud võimaluse loomiseks anda riiklik eksporditagatis ka selliste lühiajaliste tehingute krediidikindlustuslepingute alusel, milles on määratletud tagatisevõtjast erinev kindlustatud isik. Lisaks muudetakse piirangut samaaegselt kehtivate riiklike eksporditagatise mahule: mahtu suurendatakse seniselt 191 734 949 eurolt 400 000 000 eurole.

Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (470 SE). Eelnõu kohaselt hakatakse tunnustama ELi liikmesriigis ja kolmandas riigis väljastatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente Eesti sisevetel sõitvatel laevadel. Eelnõuga võetakse üle vastav ELi direktiiv, millega ühtlustatakse siseveelaevadel töötavate laevapere liikmete väljaõppe ja kutsekvalifikatsioonide nõudeid. Riigisiseselt kehtivate diplomite ja kutsetunnistuste väljaandmine toimub edasi senise korra kohaselt, kuna Eesti laevatatavatel siseveeteedel kauba transporti ei toimu, samuti puuduvad meil siseveeteed, millel saaks toimuda teise ELi liikmesriigiga piiriülene transport või reisijatevedu. Kui laeva juhtiv isik juhib laeva alla kuue kuu jooksvas aastas või on juhtinud seda eelmisel kalendriaastal vaid kuus kuud –  vähemalt ühe  aluse esinemise korral on laevapere liikmel õigus ilma kvalifikatsiooni tõendavate dokumentideta siseveelaeva juhtida. Direktiiv ei kohaldu vaba aja veetmise, spordi, kalapüügi, uuringute ja riigihaldusülesannete täitmise valdkondadele.

Esimene lugemine – seitse eelnõu:

Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (477 SE) ajakohastatakse lennundusseaduse sätteid maapealse teeninduse, lennutegevuse, seal hulgas mehitamata lennunduse, lennuohutuse, lennundusjulgestuse, raadioside ja raadioside keele, lennundusspetsialistide kvalifikatsiooni kohta. Muudatuste tõttu tuleb täpsustada ka riigilõivuseadust. Eelnõuga võetakse täielikult üle ELi vastav direktiiv juurdepääsu kohta maapealse teeninduse teenuste osutamise turule ühenduse lennujaamades. Eelnõu muudatused on vajalikud, et valmistada ette pagasi ja perroonikäitluse turu avamist Tallinna lennujaamas. Seadust täiendatakse peatükiga, mis reguleerib mehitamata õhusõidukite süsteemi käitamist, arvestades 2019. aastal jõustunud Euroopa Komisjoni rakendusmäärust mehitamata õhusõidukite normide ja menetluste kohta. Kõnealuse määrusega on kehtestatud mehitamata õhusõidukite süsteemide märgistamise, identifitseerimise ja käitamise normid ning menetlused, seal hulgas mehitamata õhusõidukite süsteemide ja nende käitajate registreerimisnõuded, millest lähtudes viiakse riigisisene regulatsioon vastavusse ELi nõuetega. Lisaks on seaduse muutmise eesmärk lihtsustada lennunduse taustakontrolli regulatsiooni, arvestades ELi uusi taustakontrolli nõudeid.

Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (494 SE) muudetakse ja täiendatakse rahvastikuregistriseadust (RRS), perekonnaseisutoimingute seadust (PKTS), konsulaarseadust (KonS) ja riigilõivuseadust (RLS). Muudatuste eesmärk on teenuste automatiseerimine, rahvastikuregistrist andmete väljastamise süsteemi muutmine ja praktikas tõusetunud kitsaskohtadele lahenduste leidmine. Peamised muudatused on seotud õiguslike raamide loomisega automaatotsuste võimaldamiseks teatud RRS-i ja PKTS-i menetlustes (nt elukoha registreerimisel ja sünni registreerimisel) ning rahvastikuregistri andmete väljastamise pädevuste süsteemi muutmisega. Automaatkanded on kanded ametniku sekkumiseta. Näiteks saab osadel juhtudel turvalises veebikeskkonnas esitatud elukohaandmete puhul teha elukoha registreerimise automaatkande, st e-teenuse kaudu esitatud mõningate andmete puhul ei pea ametnik menetlusse enam sekkuma ja kanne rahvastikuregistrisse tehakse automaatselt. Lahendatakse ka igapäevasest praktikast kerkinud probleeme, mille lahendamiseks on vaja seadust muuta, näiteks võimaldatakse pärast lapse sünni registreerimist esitada isaduse omaksvõtu avaldus ka notariaalselt tõestatud vormis. Samuti sätestatakse seaduslik alus riigilõivu tasumiseks rahvastikuregistrist andmete väljastamise eest.

Valitsuse algatatud perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse eelnõuga (487 SE) luuakse riigisisene regulatsioon Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluvate majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise rakenduskavas ning Euroopa territoriaalse koostöö ja Euroopa Liidu välispiiri ülese koostöö programmides kavandatud tulemuste saavutamiseks. Samuti reguleeritakse ELi rände-, välispiiride ja siseturvalisuse valdkonna eesmärkide elluviimiseks ette nähtud välistoetuse kasutuselevõttu.

Valitsuse algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (495 SE) näeb ette vähendada põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatava erimärgistatud diislikütuse väärkasutamist ja suurendada aktsiisilaekumist. Eelnõu näeb ette, et eriotstarbelise diislikütuse ostmiseks ja kasutamiseks on vajalik eriotstarbelise diislikütuse ostuõigus, mille andmise otsustab põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA). Seega igale soovijale enam aktsiisisoodustusega kütust ei müüda. Ostuõigus antakse üksnes põllumajandus- ja kalandussektoris tegutsevale juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale. Eriotstarbelise diislikütuse müüja peab enne müüki kontrollima, kas isikul on ostuõigus.

Valitsuse algatatud riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (491 SE) lahendatakse seaduse rakendamisel esile kerkinud praktilised probleemid ja viiakse seadus kooskõlla Euroopa Liidu riigihangete direktiividega. Peamiselt on tegemist erinevate tehnilist laadi muudatustega, et parandada õigusselgust ja muuta hankekorraldust paindlikumaks. Hindamiskriteeriume, põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste käsitlemist ja hankelepingute rikkumist puudutavad muudatused muudavad riigihanke menetluse ja ka hankelepingute täitmise hankija jaoks paindlikumaks ning võimaldavad hankijal riigihanke tingimuste seadmisel paremini arvestada konkreetse riigihanke eripärade ja vastava turuolukorraga. Heastamist ja hankepassi puudutavad muudatused vähendavad nii hankijate töö-, kui ka ettevõtjate halduskoormust. Euroopa Komisjoni etteheidete alusel tehtavatest muudatustest kaks on tehnilist laadi ja puudutavad hankijate vahelise koostöö ühe eelduse, st avatud turul toimuva tegevuse protsendimäära arvutamist ning innovatsioonipartnerluse korral riigihanke alusdokumentides sisalduva kirjelduse täpsust. Kaks muudatust puudutavad võistleva dialoogi korral eduka pakkujaga pakkumuse täpsustamiseks läbirääkimiste lubamist, mis selle menetluse iseloomu arvestades võib olla hankelepingu tingimuste lõplikuks paika panekuks väga oluline. Läbirääkimiste ja pakkumuse täpsustamise käigus ei tohi pakkumust ega riigihanke alusdokumente muuta ning tuleb tagada, et pakkujat ei asetata võrreldes teiste pakkujatega soodsamasse olukorda. Muudatus võimaldab paindlikkust, mis on võistleva dialoogi kasutamisel kvaliteetse tulemuse saavutamiseks määrava tähtsusega. Ülejäänud kaks muudatust käsitlevad hindamiskriteeriumide seadmisel nende osakaalude määramist kas asjakohase vahemikuna või kui see ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik, tähtsuse järjekorras. Kuigi hankijad on harjunud hindamiskriteeriumidele kindlaid osakaalusid määrama, mis on ka kõige läbipaistvam ja kontrollitavam viis ning tagab kõige paremini pakkumuste hindamisel ettevõtjate võrdse kohtlemise, võib lisatav paindlikkus aidata teatud juhtudel kaasa majanduslikult kõige soodsama pakkumuse leidmisele.

Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2018. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (471 SE) kiidab heaks muudatused, mis puudutavad meretöölepingu kehtivust ja laevapere liikmele töötasu maksmist olukorras, kus laevapere liiget peetakse seoses laeva vastu suunatud piraatlusjuhtumi või relvastatud rööviga ebaseaduslikult kinni. Muudatuste kohaselt on reederil kohustus jätkata töötasu maksmist olukorras, kus laevapere liige on seoses laeva vastu suunatud piraatlusjuhtumi või relvastatud rööviga vangistatud. Reederil tuleb siis jätkata laevapere liikmele töötasu ja muude tasude maksmist, mis tulenevad meretöölepingust, kollektiivlepingust või seadusest. Reederi kohustus kehtib kuni laevapere liikme kojusõiduni või kui laevapere liige kinnipidamise ajal sureb, siis laevapere liikme surmani. Muudatuste siseriiklikult rakendamiseks on Sotsiaalministeerium algatanud meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse seadust vastavalt konventsiooni muudatustele. Muudatused mõjutavad reedereid, kelle laevadel on meretöötunnistus. Riigikogu ratifitseeris meretöö konventsiooni 23. veebruaril 2016 ja see jõustus Eesti suhtes 5. mail 2017. Meretöö konventsiooni muudatused jõustuvad Eesti suhtes kuus kuud pärast seda, kui Eesti on teatanud Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile muudatuse heakskiitmisest.

Valitsuse algatatud meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõuga (472 SE) võetakse Eesti õigusesse üle ILO meretöö konventsiooni 2018. aastal vastu võetud muudatused. Muudatused puudutavad meretöölepingu kehtivust ja laevapere liikmele töötasu maksmist olukorras, kus laevapere liige on ebaseaduslikult kinni peetud relvastatud röövi või piraatluse tõttu. Meretöö seadusesse lisatakse säte, mille kohaselt on reederil kohustus jätkata töötasu maksmist olukorras, kus laevapere liige on seoses laeva vastu suunatud piraatlusjuhtumi või relvastatud rööviga ebaseaduslikult kinni peetud. Sellises olukorras tuleb reederil jätkata laevapere liikmele töötasu ja muude tasude maksmist, mis tulenevad meretöölepingust, kollektiivlepingust või seadusest. Reederi kohustus kehtib kuni laevapere liikme kojusõiduni või kui laevapere liige kinnipidamise ajal sureb, siis laevapere liikme surmani. Töötasu maksmise kohustust kohaldatakse nendele reederitele, kelle laeval peab meresõiduohutuse seaduse kohaselt olema meretöötunnistus. Eelnõuga reguleeritakse ka meretöölepingu kehtivust laevapere liikme ebaseadusliku kinnipidamise korral. Meretöölepingu kehtivus pikeneb ajal, kui laevapere liiget peetakse seoses laeva vastu suunatud piraatlusjuhtumi või relvastatud rööviga ebaseaduslikult kinni, sõltumata sellest, kas kumbki pool on teavitanud meretöölepingu peatumisest või ülesütlemisest või tähtajalise meretöölepingu tähtaeg on möödunud. Seletuskirjas märgitakse, et Eestis on hetkel üheksa reederit, kelle laevadel on meretöötunnistus. Transpordiametile teadaolevalt ei ole Eesti reederite laevadel olnud välisvetes juhtumeid, mida saaks käsitada piraatlusena või relvastatud röövina. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni andmetel on 2020. aastal toimunud maailmas kokku 192 piraatlusjuhtumit ja relvastatud röövi.

Komisjonide istungid

Kell 9 – riigieelarve kontrolli erikomisjoni väljavõiduistungil – Terviseameti külmlao olukorrast (Saue).

Kell 11.50 – põhiseaduskomisjoni erakorralisel videoistungil – rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (494 SE).

Sündmused

Kell 14.15 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub videosilla vahendusel teadusnõukoja juhi Toivo Maimetsaga.

Kell 15 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson esineb ettekandega julgeolekupoliitilistel teemadel Eesti Tööandjate Keskliidu volikogus.

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb videosilla vahendusel Vilniuse julgeolekufoorumil.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
tel 6316356; 515 3903
e-post [email protected]   
päringud [email protected]