Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning kaitseminister Jüri Luik.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele välispoliitika, maksupoliitika, valimislubaduste täitmise, EL struktuurifondide kasutamise ning rahvaga arvestamise kohta.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastab küsimusele kõrgkoolidega sõlmitavate lepingute kohta.

Kaitseminister Jüri Luik vastab küsimustele tankitõrjesüsteemi ostu kohta ning tuuleenergia parkide kohta Eesti idapiiril.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 4 eelnõu:

Valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (750 SE) kehtestatakse kord, mis näeb ette krediidiasutuse (panga) emiteeritud tagamata võlainstrumentidest tulenevate nõuete rahuldamisjärgud panga maksejõuetus- ja kriisilahendusmenetluses.

Eelnõuga ajakohastatakse pankade ning investeerimisühingute kapitali-, juhtimise ja ühinemise ning kindlustusandjate nõudeid ja automaatse liikluskindlustuse tekkimise aluseid. Lisaks täiendatakse pankade ja investeerimisühingute kriisilahenduse aluseid ning täpsustatakse Tagatisfondi koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikide tagatisskeemide ja ELi institutsioonidega.

Kui praegu on pankadel lubatud ühineda üksnes pankadega, siis edaspidi on pankadel teatud juhtudel võimalik ühineda muude äriühingutega. ELi õigus niisugust muudatust ei nõua, kuid arvestades, et ELis on krediidiasutuste regulatsioon märkimisväärses ulatuses harmoniseeritud, võib praegu kehtiv erisus anda krediidiasutuse jurisdiktsiooni valikul olulise eelise mõnele teisele ELi liikmesriigile, kus taolised piirangud ei kehti.

Eelnõu muudatusega nähakse ette, et krediidiasutuse, krediidiasutuse emaettevõtjast finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja juhtideks võib valida või määrata vaid isikuid, kellel on krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane reputatsioon.

Eelnõuga suurendatakse finantsstabiilsust ning tagatakse finantssektori usaldusväärsus ja läbipaistvus ning turu jätkusuutlik toimimine.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (terrorismivastase võitluse direktiivi ülevõtmine) eelnõuga (642 SE) tehakse muudatusi karistusseadustikus, ohvriabi seaduses, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ja riigi õigusabi seaduses. Eelnõu eesmärk on võidelda kasvava rahvusvahelise terrorismiohuga. Selleks võetakse riigisisesesse õigusesse üle vastav Euroopa Liidu direktiiv ja tagatakse Eesti õiguse kooskõla ÜRO resolutsiooni ja terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolliga.

Rahvusvahelistest nõuetest tulenevalt sätestatakse eelnõuga kuriteona terrorismi väljaõpe, selle nimel reisimine, terrorismi korraldamine, rahastamine ja toetamine. Teiste ohvriabiteenuste kõrval tagatakse terrorismiohvritele vajaliku psühholoogilise abi andmine. Teenus tagatakse nii Eestis toimepandud teo tagajärjel kannatanutele kui ka Eesti Vabariigi elanikele, kes on saanud terrorismi tõttu kannatada välismaal. Terrorikuriteo ohvrile tagatakse kriminaalmenetluses riigi õigusabi sõltumata tema majanduslikust seisundist.

Lisaks tehakse karistusseadustikus muudatused, mis täpsustavad ja täiendavad Eesti Vabariigi julgeoleku, iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud kuriteokoosseise. Kõikide Eesti Vabariigi vastaste süütegude toimepanemise eest sätestatakse ka juriidilise isiku vastutus. Õiguslünkade välistamiseks sätestatakse eraldi kuriteona välisriigi luure- või julgeolekuteenistuja Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud luuretegevus ja sellise tegevuse toetamine. Samuti täpsustatakse Eesti Vabariigi vastase suhte loomise või pidamise ja ametiisiku riigivastase mõjutamise kuriteokoosseise.

Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga (734 SE) viiakse Eesti seadusandlus kooskõlla ELi vastava direktiiviga, millega reguleeritakse teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitset. Eesti on Euroopa Komisjoni hinnangul direktiivi üle võtnud puudulikult ning see on kaasa toonud rikkumismenetluse. Eelnõus kavandatud seadusemuudatused puudutavad loomkatsete läbiviimist, katseloomade pidamist ning seejuures ettevõtja kohustusi.

Seletuskirjas märgitakse, et Euroopa Komisjoni märkused on peaasjalikult tehnilist laadi ning käsitlevad sõnastuse, lause ülesehituse ning puudulike või ebakorrektsete väljendite kasutamisega seonduvaid kitsaskohti. Komisjon leiab, et mitme riigisisese õigusnormi sõnastus ei ole piisavalt täpne, et vastata direktiivis sätestatule. Veel tuuakse märkusena välja, et Eesti õigusaktides on osa direktiivis nimetatud mõisteid, tunnuseid ja elemente määratletud puudulikult, jäetud eraldi määratlemata või puuduvad direktiivi eesmärki toetavad selgesõnalised sisulised väljendid. Komisjon märgib, et mõnda sätet ei ole Eesti õigusesse üle võetud. Ühtlasi leiab komisjon, et direktiiviga kooskõlas olevad haldustavad, mida kirjeldavad Eesti ametiasutused oma vastuses, ei ole direktiivi ülevõtmiseks piisavad.

Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (641 SE) täpsustatakse ettevõtjale töövahenduse ja renditööjõu vahendamise teenuse osutamiseks seatud nõuet (majandustegevusteate esitamise kohustus) ja piiranguid (ei tohi nõuda töövahenduse ja renditööjõu vahendamise eest isikult tasu).

Eelnõuga tõhustatakse järelevalvet töövahendusteenust osutavatele ja renditööjõudu vahendavatele ettevõtjatele seatud teenuse osutamise nõude ja piirangute täitmise üle. Kehtiva seaduse alusel teeb järelevalvet ettevõtja üle Sotsiaalministeerium. Eelnõu järgi teeb edaspidi ettevõtjale riiklikku järelevalvet seaduses seatud nõuete täitmise üle Tööinspektsioon.

Eelnõuga muudetakse veel viit seadust: soolise võrdõiguslikkuse, töölepingu, töötervishoiu ja tööohutuse, töötuskindlustuse ning töövõimetoetuse seadust. Kuue seaduse muudatused on koondatud ühte eelnõusse, sest mitu muudatust on omavahel seotud või sarnased.

Teine lugemine – 3 eelnõu:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia“ eelnõu (745 OE) näeb ette panustada kuni kuue kaitseväelasega operatsiooni EUNAVFOR Med/Sophia. EUNAVFOR Med/Sophia ülesanne on piirata Liibüa rannikul tegutsevate inimkaubitsejate liikumisvabadust ning tuvastada, hõivata ja hävitada alused ja muu vara, mida kasutatakse või on kahtlus, et seda kasutatakse isikute ebaseaduslikuks üle piiri toimetamiseks või inimkaubanduseks. Eesti alustas operatsioonil osalemist 2015. aasta augustis ning jätkab osalemist ka järgmisel aastal.

Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (723 SE) näeb ette anda perekonnasündmuse korduv tõend (nt sünnitõend) edaspidi inimese soovi korral mitmekeelsel standardvormil. Mitmekeelsete standardvormide lisamisega välistatakse dokumendi täiendava tõlkimise ja legaliseerimise või muu sarnase formaalsuse vajadus. Nii muutub ka asjaajamine inimese jaoks lihtsamaks. Muudatus on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse elluviimiseks. Sellega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatud avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid. Muudatus jõustub 16. veebruaril 2019.

Lisaks nähakse perekonnaseisutoimingute seaduses ette täiendav võimalus taotleda sünniakti andmete muutmist. Enne 2010. aasta 30. juunit oli emal võimalik lapse sünni registreerimisel taotleda sünniakti isa nime kandmist ka juhul, kui ema ei olnud lapse isaga abielus ning isadust ei olnud keegi omaks võtnud. Sel juhul kanti isa nimi lapse sünniakti ema ütluse alusel, kuigi isadust selliselt ei tekkinud. Kohustusi lapse ees sellisel viisil lisatud isa nimi ühelegi mehele ei toonud. Eelnõuga sätestatakse võimalus kustutada ema ütluste alusel lapse sünniakti kantud isa andmed alaealise lapse seadusliku esindaja või täisealise lapse avalduse alusel.

Riigikogu liikmete Mark Soosaare, Helmen Küti, Jüri Jaansoni ja Andres Metsoja algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 14 täiendamise seaduse eelnõu (293 SE) sisuks on laiendada üldarstiabi osutavate perearstide õigusi, lubades neil vastava kvalifikatsiooni olemasolu korral tegeleda eriarstiabi esmase diagnostikaga ja kasutada kiirgusseadmeid.

Eelnõu eesmärk on muuta üldarstiabi efektiivsemaks ja tulemuslikumaks, vähendades nii eriarstiabi osutavate arstide koormust ning muuta lühemaks eriarstide vastuvõttu ootavate inimeste järjekordi.

Esimene lugemine – 3 eelnõu:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas“ eelnõu (772 OE) näeb ette suurendada Eesti osalust Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas (The International Bank for Reconstruction and Development, IBRD) 202 aktsia võrra.

Eesti sissemakstav osa on 3 370 542 USD (ligi 2,97 miljonit eurot). Osaluse suurendamise sissemakseid tehakse alates 2020. aastast kuni 5 aasta jooksul (ligi 594 190 eurot aastas). Osaluse suurendamisega on arvestatud riigi 2019-2022 eelarvestrateegias. Hetkeseisuga on Eesti osaluse suuruseks 1170 aktsiat, mille väärtuseks on 141 142 950,02 USD ja mille sissemaksete summaks oli ligi 5,2 miljonit eurot.

Kapitali suurendamise eesmärk on reageerida panga klientide kasvavatele vajadustele. Eesti osaluse suurendamine aitab kaasa Eesti püüdlusele suurendada ametliku arenguabi rahastamist. Panga kaudu on Eestil võimalik mõjutada ka neid riike ja piirkondi, kus Eesti kahepoolse arengukoostöö osakaal on väike või olematu.

Panga eesmärk on vaesuse vähendamine ning inimeste elustandardi parandamine oma liikmesriikides ja selle saavutamiseks pakutakse finants- ja nõustamisteenuseid. Eesti astus panga liikmeks 22. aprillil 1992. Valitsuse otsuse peab heaks kiitma ka Riigikogu.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu (770 SE) muudetakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja koostamist.

Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja peab Maksu- ja Tolliamet. Nimekirja kantakse vähemalt kuus kuud tegutsenud mittetulundusühing, sihtasutus ja usuline ühendus, kes tegutseb avalikes huvides ja heategevuslikult.

Nimekirja kuulumine toob kaasa soodustusi nii nimekirja kantud ühingutele kui nende ühingutele annetajatele. Ühing saab anda oma vara maksuvabalt üle teisele isikule, kui teeb seda oma heategevuslike eesmärkide saavutamiseks. Samuti on maksuvabad teisele nimekirjas olevale ühingule tehtud annetused, külaliste vastuvõtmisel tehtud kulud ja teatud tingimustel stipendiumide maksmine. Füüsiline isik saab ühingutele tehtud annetused maha arvata oma maksustatavast tulust (kuni 1200 eurot koos kõigi mahaarvamistega kokku ja mitte rohkem kui 50 protsenti kõigist maksustatavatest tuludest, ja juriidilistel isikutel on võimalik teha ühingutele annetusi maksuvabalt kuni 3 protsenti sama aasta jooksul sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast või kuni 10 protsenti eelmise aasta kasumist.

Eelnõu kohaselt hakkab ühingute nimekirja uuendamine toimuma kalendrikuu esimesel kuupäeval, mis võimaldab teha otsuse nimekirja kandmise, kandmata jätmise või sealt kustutamise kohta 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest. Kehtiva õiguse järgi uuendatakse nimekirja kaks korda aastas – 1. jaanuaril ja 1. juulil ning taotlus tuleb esitada hiljemalt 1. märtsiks või 1. septembriks. Seega võtab nimekirja pääsemine praeguse seaduse kohaselt aega minimaalselt 4 kuud.

Eelnõuga kaotatakse komisjon, kelle ülesanne on olnud Maksu- ja Tolliametile soovituslike ettepanekute tegemine ühenduste nimekirja kandmise, nimekirja kandmata jätmise või sealt kustutamise kohta. Komisjoni kaotamise initsiatiiv on tulnud Vabaühenduste Liidult ning selle eesmärgiks on nimekirja senisest kiirem uuendamine. Edaspidi teeb maksuhaldur kolmanda sektoriga koostööd paindlikuma töövormi abil, pöördudes valdkondlike esindusühingute poole.

Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (769 SE) lubab ka tulundusühistul tegutseda kindlustusühistuna. Kehtiva õiguse kohaselt võivad kindlustust pakkuda üksnes aktsiaseltsid ja Euroopa äriühingud.

Kindlustusühistule kohalduvad samad reeglid, mis aktsiaseltsi vormis tegutsevale kindlustusandjale. Kindlustusühistu peab taotlema kindlustustegevuseks loa Finantsinspektsioonilt. Samuti peab kindlustusühistu osakapital olema sama suur kui aktsiaseltsist kindlustusandjal. Kui kindlustusühistu pakub näiteks elu-, vastutus-, krediidi või garantiikindlustust, peab ühistu osakapital olema vähemalt 3 miljonit eurot. Muu kahjukindlustuse pakkumisel peab osakapital olema vähemalt 2 miljonit eurot.

Kindlustusühistute eripäraks on see, et ühistute tegevus põhineb liikmelisusel ning nad peavad oma tegevuses lähtuma tulundusühistu regulatsioonist. Tulundusühistu on ühistu, mille eesmärgiks on ühise majandustegevuse kaudu toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve. Võrreldes tavalise tulundusühistuga on kindlustusühistule ette nähtud mõned erisused. Näiteks saab kindlustusühistu asutada vaid tähtajatult, sest kindlustusandja tegutsemise luba on tähtajatu. Samuti on eelnõus ette nähtud erand seoses ühistust lahkumisel saadava hüvitise maksmisega. Kui ühistul pole piisavalt vahendeid hüvitise maksmiseks, siis võib põhikirjaga ette näha, et hüvitist ei maksta või pikendatakse väljamakse tegemise tähtaega. Ka kasumi väljamakseid ei tohi teha, kui ühistu omavahendite suurus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele.

Eelnõu kohaselt ei piirata ühistu liikmelisusega seonduvat. Kõigil on põhikirjas kokkulepitud tingimustel võimalik kindlustusühistu liikmeks astuda, samuti liikmelisus lõpetada. Ühistud saavad ise otsustada, kas nad kindlustavad ainult oma liikmete kindlustusriske või ka teiste inimeste ja ettevõtete omi, välja arvatud kohustusliku vastutuskindlustuse korral. Siis ei tohi kindlustusühistu ette näha tingimusi, mis piiravad kindlustusvõtja õigust sõlmida kindlustusühistuga kindlustusleping.

Sündmus

Kell 11 – Riigikogu liige Krista Aru avab näituse „Jaan Tõnisson 150“ (parlamendi lugemissaal).

Välislähetused

19. detsember
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Riksdagi korraldatud seminaril tähistamaks Balti riikide 100. aastapäeva Stockholmis Rootsis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]