Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas justiitsminister Urmas Reinsalu peaministri ülesannetes, majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning kultuuriminister Indrek Saar.

Justiitsminister Urmas Reinsalu peaministri ülesannetes vastab küsimustele valimisringkondade muutmise, Euroopa Liidu prokuratuuri loomise kava ning õiguskindluse kohta.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson vastab küsimustele riigieelarve ning Rail Balticu asjaajamise kohta.

Kultuuriminister Indrek Saar vastab küsimusele ministeeriumi regionaalpoliitiliste plaanide kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Teine lugemine – 6 eelnõu:

Valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni ja selle lisade muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõuga (474 SE) kiidetakse heaks rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) ja selle lisade 2015. aasta muudatused. Konventsioon reguleerib rahvusvahelist raudteeliiklust, sealhulgas on kehtestatud vagunite ja infrastruktuuri kasutamise, samuti kaupade ja reisijateveo ühtsed eeskirjad. Muudatused on täpsustava iseloomuga, aidates kaasa konventsiooni paindlikumale toimimisele. Näiteks lühendatakse organisatsiooni eelarveperioodi seniselt 6 aastalt 3 aastale. Sellega seoses lühendatakse ka liikmemaksu arvestusperioodi, mis võimaldab tulusid paremini planeerida ning eelarvet täpsemalt koostada. Viimastel aastatel on Eesti liikmemaksu suurus jäänud vahemikku 5648-8940 Šveitsi franki aastas.

Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse eelnõuga (382 SE) esitatakse uus terviklik kaasajastatud regulatsioon. Kõige olulisema muudatusena antakse rahvastikuregistrisse kantud andmetele õiguslik tähendus. Õiguslikku tähendust ei ole kontaktandmetel (e-posti aadressil ja telefoninumbril) ning ütluspõhistel perekonnaseisuandmetel, mille puhul puuduvad registris alusdokumentide andmed. Eelnõuga lühendatakse elukoha aadressi esitamise tähtaegu. Kehtiva seaduse kohaselt peab inimene esitama uue elukoha andmed 30 päeva jooksul pärast uude elukohta kolimist, edaspidi on see 14 päeva. Uuendusena teavitatakse ruumi omanikku e-posti aadressi eesti.ee kaudu tema ruumidega seotud andmete muutmisest.

Eelnõuga tehakse ka mitmeid olulisi muudatusi registri pidamise osas – juurdepääsude võimaldamisel on loobutud kehtivas seaduses sätestatud mitmepoolsete lepingute sõlmimisest, juurdepääs otsustatakse edaspidi haldusaktiga, samuti luuakse juurdepääsu saamiseks esitatavate taotluste ja juurdepääsuõiguste hõlpsamaks menetlemiseks uus juurdepääsude menetlemise töökeskkond.

Valitsuse algatatud toiduseaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (487 SE) viiakse seadusse viited uuele ELi vastavale määrusele uuendtoidu valdkonnas. Peamine muudatus on uuendtoidu kasutuselevõtmise loamenetlusega. Senine liikmesriigi tasandi loamenetlus muudetakse ELi-üleseks keskseks loamenetluseks. Seaduse jõustumisel pole enam vaja uuendtoidukomisjoni, kuna nimetatud toidu turule lubamise otsuse teeb edaspidi Euroopa Komisjon küsides ohutushinnangut Euroopa Toiduohutusametilt. Seletuskirjas märgitakse, et uuendtoit on toit, mida enne 1997. aastat ei ole ELis olulisel määral toiduna kasutatud.

Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (465 SE) täiendatakse kalamajandusliku riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise korraldamise ja andmete avalikustamise reegleid. Euroopa Komisjoni määruse rakendamiseks kehtestatakse abi andmise läbipaistvamaks muutev menetlusprotseduur.

Siseriikliku menetlusreegli kohaselt peab abi andja maaeluministeeriumi kaudu veebilehel avalikustama kalamajandusliku riigiabi andmised, mis ületavad enam kui 30 tuhat eurot. Euroopa Komisjon on liikmesriikidele loonud ühtse vabatahtlikult kasutatava veebirakenduse TAM (Transparency Aid Module). Selle kaudu andmete avalikustamine on väiksema kulu ja töökoormusega, kui eraldi ühtse tõhusa otsingu ja allalaadimisfunktsiooniga veebilehe loomine.

Samuti kohustatakse abi andjaid (PRIA, Maaeluministeerium, sihtasutused, sh Keskkonnainvesteeringute Keskus, Maaelu Edendamise Sihtasutus jt) registreerima riigiabi puudutavat infot konkurentsiseaduse alusel loodud riigiabi andmise registris. See lihtsustab erinevate piirmäärade jälgimist. Muudatused kajastavad seni toiminud ja EL õigusaktides sätestatud reegleid.

Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu (459 SE) on varasema seaduse uus redaktsioon. Uute rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi rahastamise standardite kehtestamisega ja nende ülevõtmisega Euroopa Liidu õigusesse. Nähakse ette muudatused äriregistri teenuste ringis. Tulevikus saavad juriidilised isikud oma tegelike kasusaajate andmeid hoida ja teised isikuid neid andmeid vaadata elektrooniliselt äriregistri kaudu. Lisaks reguleeritakse panga- ja maksekontode kohta info edastamine pädevatele asutustele.

Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (429 SE) võetakse üle ELi direktiiv, mis reguleerib kindlustuse turustamise nõudeid. Direktiivi eesmärk on kindlustuse turustamise nõuete ühtlustamine erinevates kindlustuse müügikanalites, et tagada klientide kaitse.

Eelnõuga kohustatakse esmakordselt kindlustusandjat kirja panema kindlustustoote väljatöötamise ja kindlustusturule toomise etapid. Eelnõu täiendatakse müüginõuete regulatsiooni juhuks, kui kindlustust pakutakse koos teise toodete või teenustega. Eelnõu täiendab kliendile kindlustuse kohta esitatava teabe sisule esitatavaid nõudeid.

Esimene lugemine – 4 eelnõu:

Valitsuse algatatud 2017. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (510 SE). Muudatustega kohandatakse eelarvekulusid seoses muutunud vajadustega. Kulude ja tulude kogumaht selle tulemusel ei muutu. Täpsustuvad ministeeriumide ja teiste asutuste jooksva aasta kulud ja samal kombel on neid jooksva aasta riigieelarve muudatusi tehtud igal sügisel. Kokku esitab valitsus riigikogule 54 muudatusettepanekut. Nende hulgas on Euroraha kaasfinantseerimise jäägi arvelt suunatakse kolm miljonit eurot sotsiaalteenuste osutamiseks, sh erivajadustega laste rehabilitatsiooniks ja abivahendite järjekorra likvideerimiseks. Kaasrahastamise jäägist suunatakse ka laboriseadmete soetamiseks kokku 1,4 miljonit eurot Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Maaeluministeeriumi alla kuuluvatele asutustele. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas suunatakse 2,4 miljonit eurot valitsuse hariduskulude toetusfondi kohalikele omavalitsustele õpetajate palga tarbeks. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala sees suunatakse ravimite eelarveülejäägist 100 000 eurot Põlva haiglale, et nad saaksid paremini koostööd teha Tartu Ülikooli kliinikumiga. Samuti läheb ravimite eelarveülejäägi arvelt 186 000 eurot kiirabiteenusele ja 14 000 eurot Kihnu helikopteriplatsi tarbeks, mis on vajalik kiirabiteenuse osutamiseks.

Valitsuse algatatud 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE) järgi on eelarve kulude ja investeeringute maht 10,58 miljardit eurot ja tulude maht 10,33 miljardit eurot. Kulud kasvavad 2017. aastaga võrreldes 922 miljoni euro võrra ehk 9,5 protsenti, tulud kasvavad 986 miljoni euro võrra ehk 10,6 protsenti. Eelarvest rahastatavad tegevused toetavad valitsuse riigi eelarvestrateegias määratud nelja prioriteeti: edendada Eesti majanduskasvu, suurendada Eesti rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust.

Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (507 SE) võetakse üle ELi finantsinstrumentide turgude vastav direktiiv, mille põhieesmärk on investorite kaitse tugevdamine. Finantsturgudel tegutseb üha rohkem investoreid, samas muutuvad pakutavad teenused ja väärtpaberid järjest keerukamaks. Eelnõul on mõju eelkõige nendele investeerimisühingutele, mis peavad oma tööprotsesse täiustama ja välja töötama või oma sisekorda parandama.

Eelnõu näeb ette väärtpaberite välja töötamise, heakskiitmise ja klientidele turustamise nõuded. Investeerimisühingul tuleb välja töötada vastav sisekord. Nõudeid kohaldatakse ka investeerimishoiuste soovitamisele ja turustamisele. Muudatuse eesmärk on tagada, et väärtpaberite väljatöötamine ja turustamine toimuks läbimõeldult, investeerimisühingu juhtkonna teadmisel, et klientidele pakutakse üksnes selliseid investeerimisvõimalusi, mis vastavad nende vajadustele ja soovitud eesmärkidele.

Seletuskirjas märgitakse, et kehtiv seadus ei taga kliendile piisavat läbipaistvust hüvede ja tasude osas, mida investeerimisühing saab või annab seoses teenuse osutamisega. Näiteks võib portfellivalitsemise teenust osutav investeerimisühing saada vahendustasu, kui ta omandab kliendi portfelli teatud fondi osakuid. Investeerimisühing peab edaspidi sellised tasud ja hüved kliendile avaldama enne teenuse osutamist.

Täiendatud on väärtpaberiga seotud korralduste täitmise reegleid. Jätkuvalt peab investeerimisühing tagama, et täidab kliendi korraldused kliendi jaoks parimatel võimalikel tingimustel. Eelnõu kohaselt tuleb kliendile selgitada, kuidas erineb tavakliendi ja asjatundliku kliendi korralduste täitmine, juhul kui see erineb. Samuti sätestatakse investeerimisühingu kohustus registreerida ja säilitada kliendiga peetud telefonikõned ja elektrooniline suhtlus.

Eelnõu täiendab investeerimisnõustamise tingimusi. Finantsinspektsioonile pannakse kohustus kehtestada nõuded investeerimisnõustaja pädevusele.

Valitsuse algatatud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõuga (513 SE) tehakse muudatus, mille kohaselt prokuröride, välja arvatud abiprokurörid, ametipalk sätestatakse Vabariigi Valitsuse määruse asemel seaduses.

Seletuskirjas märgitakse, et kohtunike ja prokuröride ametipalkade võrreldava konkurentsivõime tagamine on oluline avalikus sektoris tööjõu vaba liikumise soodustamiseks, prokuröride sõltumatuse tagamiseks ning kiiret ja tõhusat kohtueelset uurimist, samuti kvaliteetset riiklikku süüdistust kindlustava asutuse efektiivseks tegutsemiseks. Selleks tuleb prokuröride palgad sätestada kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses.

Sündmused

Kell 12 – väliskomisjon kohtub Türgi Euroopa Liidu asjade ministri Ömer Çelikiga.

Kell 12.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab Silja Sarapuu ja Villu Plingi näituse „Maal. Veel.“ (Toompea lossi kunstisaal).

Välislähetused

16. – 18. oktoober
Riigikogu liige Yoko Alender osaleb Suurbritannia parlamendi Mindfulness seminaril Londonis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]

Tagasiside