Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad siseminister Lauri Läänemets peaministri ülesannetes, kultuuriminister Heidy Purga ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Siseminister peaministri ülesannetes vastab Riigikogu liikmete küsimustele sisejulgeoleku, Eesti kui igava Põhjamaa, Toila gümnaasiumiastme sulgemise, päästevõimekuse, illegaalide, Kopli päästekomando ning maksupoliitika kohta. Sotsiaalkaitseminister vastab küsimustele toimetuleku, inimeste hakkamasaamise ja soodustingimustel vanaduspensioni kohta. Kultuuriminister vastab küsimusele Kreenholmi kultuurikvartali kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Esimene lugemine – 31 eelnõu

Valitsuse algatatud Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (tagasipöörduja toetus, kojukanne, arvelduskonto küsimused) eelnõuga (295 SE) kavandatakse muudatusi viies seaduses. Sotsiaalhoolekande seaduses nähakse ette muudatus, mille kohaselt lõpetatakse välismaalt tagasipöörduja toetuse maksmine inimestele, kes asuvad Eestisse elama pärast 2024. aasta 1. jaanuari. Praegu saab seda toetust 36 inimest. Sotsiaalhoolekande seaduses, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses, ja riiklikus pensionikindlustuse seaduses nähakse ette põhimõte, et rahaliste hüvitiste väljamaksmisel on hüvitise andjal õigus kanda kõik hüvitised hüvitise saaja ühele arvelduskontole. Praeguse praktika järgi makstakse inimesele erinevaid hüvitisi erinevatele kontodele. Juhul, kui hüvitise saajale makstakse juba mõnda hüvitist panga arvelduskontole, ei hakka sotsiaalkindlustusamet (SKA) enam korraldama teiste hüvitiste, näiteks pensionite, posti teel kojukannet. Hüvitised laekuksid inimesele võrreldes kojukandega kuu lõikes varem. Kojukande võimalus täiesti ära ei kao ja näiteks pensionäril, kelle elukohas on pangateenus raskesti kättesaadav, on endiselt võimalik saada pensioni kojukandega. Hüvitiste kojukannet ja nende ühele arvelduskontole maksmise muudatused jõustuvad järgmisest aastast. Tagasipöörduja toetuse määramise lõpetamine jõustub 2029. aasta 1. aprillil.

Valitsuse algatatud ravimiseaduse, ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (299 SE) ajakohastab ravimiseadust ja viib selle kooskõlla ELi õigusega, samuti vähendab ebavajalikku halduskoormust ravimituru osapooltele. Eelnõus ette nähtud muudatused, et parandada ravimite kättesaadavust ning arendada apteegiteenuseid. Eelnõu kohaselt võimaldatakse edaspidi tarbijatel ravimijäätmeid apteekidesse tagastada lihtsustatud korras. Praegu tuleb ravimite tagastamisel koostada üleandmise-vastuvõtmise akt, millest nähtuvad üleandja nimi, ravimpreparaadi nimetus ja kogus ning akt tuleb osapoooltel allkirjastada. Samuti antakse apteekidele võimalus viia läbi ravimitega reisimise nõustamist ning väljastada ravimitega reisimiseks vajalikke Schengeni tunnistusi. Praegu teeb seda Ravimiamet. Lisaks võimaldatakse apteegil arsti retsepti alusel valmistatud või jaendatud ravimeid väljastada ka teistele apteekidele võimaldades seeläbi patsientidel saada selliseid ravimeid kätte neile sobivast apteegist. Kehtiva korra täiendamisega kaasneb ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloaga automaatselt eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo õigus ning enam pole vaja sätestada lubadel eritingimusi. Samuti täpsustatakse eelnõus, kes on ravimite sisse- ja väljavedaja, asendatakse ravimite ekspordiloa taotlemine ja müügiloata ravimite Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist sisseveo taotlemine teavitusmenetlusega, vähendades nii halduskoormust. Kaotatakse võimalus ravimi tootmise tegevusloa omajal teostada lisaks tootmistegevusele ka hulgimüüki ilma hulgimüügi tegevusluba omamata. Ajakohastatakse ka ravimireklaami nõudeid. Edaspidi on võimalik lisaks müügiloa hoidjale ravimireklaami nõuete rikkumise eest vastutusele võtta ka reklaami tellija, avalikustaja ja teostaja, kes rikkumise toime paneb. Eelnõuga reguleeritakse täpsemalt võimalust tagada Eesti patsientidele juurdepääs uutele väljatöötatavatele ravimitele olukorras, kus puuduvad muud võimalused kroonilise või eluohtliku haiguse raviks ning innovaatiliste ravimite ja meetodite kättesaadavus on jäänud patsiendile ainsaks võimalikuks lahenduseks. Samuti antakse ravimite järjepideva kättesaadavuse tagamiseks Ravimiametile õigus erandlikel juhtudel (näiteks tarneraskuste korral) ajutiselt piirata ravimite apteegist väljastatavaid koguseid või lubada väljastamist vaid teatud diagnooside puhul.

Valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (303 SE). Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus algatada riigieelarve muutmise seaduse eelnõu vahendite kogumahtu muutmata hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu. Muudatusettepanekutega muudetakse kulude jaotust programmide tegevuste lõikes ja vahendite jaotust kulude ja investeeringute vahel.

Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (306 SE). Tuleva aasta riigieelarve ja eelarvestrateegia koostamisel on prioriteedid nii sõjaline kui ka laiapindne julgeolek, majanduskasv läbi rohereformide, haridus, riigi rahanduse jätkusuutlikkus ja Ukraina toetamine. Kaitse-eelarve ületab 2024. aastal esimest korda kolme protsendi piiri sisemajanduse kogutoodangust, millele lisandub liitlaste vastuvõtmise kulu. Julgeoleku tagamise kõrval suunatakse 2024. aastal majandusse investeeringute ja investeeringutoetustena 1,9 miljardit eurot. 2024. aasta riigieelarves püsib laiapindne kokkulepe eraldada teadusrahastusele üks protsent SKP-st. Eestikeelsele haridusele üleminekuks on järgmisel aastal 71,9 miljonit eurot. 2024. aastal tõuseb riigitöötajatest ainult õpetajate palk. Õpetajate tööjõukuludeks on 2024. aasta eelarves ette nähtud 561,9 miljonit eurot, mis kasvab 25 miljoni euro võrra. Lisaks toetatakse esimest korda tööle asuvaid õpetajaid ja tugispetsialiste, eraldades lähtetoetuseks kokku 3,7 miljonit eurot. Tuleva aasta eelarve struktuurne puudujääk jääb -1,2 protsendile SKP-st. Järgnevateks aastateks ehk alates 2025. aastast plaanib valitsus hoida struktuurset positsiooni vähemalt või paremana -1 protsendist SKP-st. Riigieelarve eelnõu tulude kogumaht on 2024. aastal 16,8 miljardit eurot. Võrreldes 2022. aasta sügisel vastu võetud eelarvega kasvavad tulud 1,2 miljardi euro võrra ehk 7,7 protsenti. Kulude kogumaht on 2024. aastal 17,7 miljardit eurot, kasvades 2023. aastaga võrreldes 0,8 miljardit eurot ehk 4,9 protsenti.

Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (304 SE) eesmärk on suurem paindlikkus riigi rahanduse planeerimisel. Eelnõuga muudetakse riigieelarve koostamise aluseks olevaid valitsussektori tasakaalu reegleid. Muudatuse tulemusena viiakse Eesti riigisisesed eelarvereeglid vastavusse ELi õiguse ja rahvusvaheliste kokkulepetega lubatud limiitidega, kaotades seni kehtinud rangemad nõuded, mis on osutunud eelarve planeerimisel liiga piiravaks just suurte majanduskriiside ja nendest väljumise kontekstis. ELi õigus ja rahvusvahelised kokkulepped võimaldavad keerulistes majandusoludes paindlikumat lähenemist riigieelarve planeerimisele.

Valitsuse algatatud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (297 SE) muudetakse dokumentide elektroonilise kättetoimetamise reegleid, mis tõhustab maksumenetlust. Eelnõu kohaselt loetakse juriidiliste isikute puhul dokumendid edaspidi kättetoimetatuks viie tööpäeva möödumisel alates nende üleslaadimisest e-maksuametisse või siis alates dokumendi edastamisest meilile. Käesoleval ajal eeldab dokumentide kättetoimetamiseks lugemine seda, et juriidiline isik kas avab dokumendi e-maksuametis või siis kinnitab nende kättesaamist meilil.

Valitsuse algatatud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse täiendamise seaduse eelnõu (305 SE) piirab peaministri ja ministrite, riigi peaprokuröri, riigisekretäri, Riigikohtu liikmete, ringkonna-, maa- ja halduskohtu kohtunike, riikliku lepitaja ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku palgatõusu alates järgmise aasta 1. aprillist kuni 31. märtsini 2028, mil nende palgatõusu vähendatakse kehtivas seaduses ette nähtuga võrreldes 50 protsenti. Seega peaks nende ametipalk kasvama kevadel prognoositava 11 protsendi asemel 5,5 protsenti. 2025. aastal oleks hinnanguline palgatõus muudatuse kohaselt 3,5, 2026. aastal 2,8 ja 2027. aastal 2,3 protsenti. Endisele tasemele tõusevad palgad eelnõu järgi 2028. aasta 1. aprillil, mil piiratud palgakasvuga riigiteenijaid ootab prognoosi kohaselt 17-protsendiline palgatõus. Lisaks mõjutab palgatõusu kärbe kantslerite, prokuröride, kohtunikuabide ja kohtujuristide, samuti töövaidluskomisjonide juhatajate ning riigihangete vaidlustuskomisjoni juhataja ja liikmete palka, mis on kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses nimetatud palkadega seotud. Eelnõuga ei muudeta Riigikogu liikmete, presidendi, Riigikohtu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri ning Eesti Panga nõukogu esimehe ja liikmete ametipalka ega selle indekseerimise korda. Seletuskirja kohaselt loobus valitsus põhiseaduslike institutsioonide juhtide palgatõusu kärpimisest, et hoiduda riigieelarve koostamisel põhiseadusliku süsteemi murendamisest. Riigikogu liikme tasu lubab põhiseadus muuta üksnes järgmisele koosseisule.

Valitsuse algatatud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (lähtetoetused) eelnõuga (293 SE) suurendatakse apteekrite lähtetoetust ja muudetakse paindlikumaks selle saamise tingimusi, lisaks apteekritele saavad lähtetoetust hakata taotlema ka õed. Edaspidi on apteekritele makstava lähtetoetuse suurus 15 000 eurot kolme aasta kohta ja 25 000 eurot töötamise perioodiga viis aastat. Praegu on ette nähtud lähtetoetus viie aasta kohta suurusega 15 000 eurot. Samuti luuakse toetuse proportsionaalse tagasimakse võimalus töötamise varasemal lõppemisel. Toetuse saamiseks jääb kehtima nõue asuda tööle tõmbekeskustest väljaspool olevas apteegis koormusega vähemalt 30 tundi nädalas. Samuti nähakse eelnõuga ette lähtetoetus õdedele. Õde võib lähtetoetust taotleda, kui ta on registreeritud õena tervishoiukorralduse infosüsteemis ega ole töötanud õena vähemalt viis viimast aastat. Sarnaselt eriarstidega võib õde taotleda lähtetoetust, kui ta asub õena tööle töökoormusega vähemalt 30 tundi nädalas haiglavõrgu kavas nimetatud haiglas või üldarstiabi osutava tervishoiuteenuse osutaja juures väljaspool Tallinna, Tartut või nendega vahetult piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksuseid. Lähtetoetuse suurus on 30 000 eurot. Lähtetoetusi hakkab menetlema Sotsiaalministeeriumi asemel Terviseamet. Lähtetoetuste maksmise tingimused ja kord eriarstidele kehtib aastast 2012 ning apteekritele aastast 2015. Sellest ajast saadik on lähtetoetuse abil suunatud tõmbekeskusest eemale tööle 94 arsti, kuid apteekrite lähtetoetuse saamise senised tingimused ei ole olnud piisavalt paindlikud ja seetõttu pole seni ühtegi lähtetoetust rahuldatud.

Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse täiendamise seaduse eelnõuga (294 SE) soovitakse anda väikelaste vanematele paremad sotsiaalsed garantiid nende endi või laste haiguse puhuks ja võimaldada neil paremini ühitada töö- ja pereelu. Selleks luuakse Tervisekassale seaduslik alus maksta lapsevanemale või lapsendajale esimesel tööaastal pärast vanemapuhkust haigus- ja hooldushüvitist kas lähtuvalt lapsevanema enda eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud tulust või talle vanemapuhkuse vältel makstud jagatava vanemahüvitise suurusest, võttes seejuures aluseks lapsevanema jaoks soodsama variandi. Muudatusega soovitakse anda väikelaste vanematele paremad sotsiaalsed garantiid nende endi või laste haiguse puhuks ja võimaldada neil paremini ühitada töö- ja pereelu. Et haigushüvitise arvestuse muutmine nõuab nii Sotsiaalkaitseameti kui ka Tervisekassa infosüsteemide arendust, mis võtab aega ligi kaheksa kuud, siis on seaduse kehtima hakkamise tähtajaks eelnõus märgitud 1. juuli 2024.

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (298 SE) ajakohastatakse riigilõivumäärad keskkonnakaitselubade andmisel, merendusvaldkonnas, transpordiameti maismaatranspordivaldkonnas ja sarnaste objektide ehitusloa ja kasutusloa taotlemisel, samuti tõstetakse ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti toimingute riigilõivumäärasid. Lisatakse uus riigilõiv metsateatise esitamisel. Muudatusi tehakse, kuna riigilõivud ei kata enam nende tegemiseks vajalikke kulutusi.

Valitsuse algatatud liiklusseaduse ja autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõuga (302 SE) muudetakse seadusega kehtestatud veoauto teekasutustasu määrasid, mille eesmärgiks on veoautode energiatõhususe parandamine ning negatiivse keskkonnamõju vähendamine, rakendades rohkem „saastaja maksab“ printsiipi viisil, mis ei halvenda ebamõistlikult ettevõtjate konkurentsivõimet ja elanike toimetulekut. Eelnõu on seotud ELi vastava direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmisega asjakohases ulatuses. Teekasutustasu määr sõltub veoauto ja selle haagise täismassist, EURO-heitgaasiklassist ja telgede arvust. Eelnõuga kavandatud päevane teekasutustasu määr jääb vahemikku 4-40 eurot (kehtiv päeva määr 9-12 eurot) ning aastane teekasutustasu määr vahemikku 200-2000 eurot (kehtiv aasta määr 500-1300 eurot). Teekasutustasu määrade diferentseerimisel, kus saastavamad ja raskemad veokid maksavad proportsionaalselt rohkem kui vähem saastavamad sõidukid, vähenevad Eestis sõitvate veoautode CO2 heitkogused eeldatavalt u 2,41 kt võrra esimesel aastal võrreldes stsenaariumiga, kui teekasutustasude suurused jääksid kehtivale tasemele. Lisaks muudetakse sätestatud trahviühikuid isikutele, kes lubavad teisi sõitma või juhivad ise veoautot teekasutustasu tasumata või kui teekasutustasu on tasutud väikesemas määras. Uued trahvimäärad on kooskõlas karistusseadustikuga sätestatud ulatuses ning piisavalt motiveerivad, et vältida teekasutustasu maksmata jätmist. Trahvide tõstmist puudutavad muudatused tulenevad riigisisesest vajadusest ja ei ole seotud direktiivi ülevõtmisega. Täiendavalt võetakse eelnõuga Eesti õigusesse üle ELi direktiivi reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta (kodifitseeritud) reisijaid vedavate juhtide vanust ja väljaõpet puudutavad sätted. Eelnõuga tehtav autoveoseaduse muudatus on seotud ELi direktiivi ülevõtmisega.

Valitsuse algatatud maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõuga (296 SE) sätestatakse riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise tasudele kaheksa-aastane üleminekuperiood maamaksu muutusest tulenevate maksustamishindade rakendamiseks maavara kaevandamiseks riigile kuuluva maa kasutada andmise tasude määramise kontekstis. Üleminekuperioodi jooksul suureneb riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise tasu iga-aastaselt kuni 50 protsendi ulatuses kehtiva tasuga võrreldes, kuni jõutakse maa uute maksustamishindadega kooskõlas olevate uute tasumääradeni. Seaduse eesmärk on võimaldada tootjatel tõusnud maksustamishindadega järkjärguliselt kohaneda ning sealhulgas leevendada hinnasurvet tarbijatele. Tulenevalt juba eelnevalt vastu võetud ning 1. jaanuarist 2024 jõustuvast maapõueseaduse muudatusest on riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise aastane tasumäär kolm protsenti maa maksustamishinnast.

Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (300 SE) ajakohastatakse saastetasumäärad. Uued saastetasumäärad kehtestatakse saasteainete väljutamise korral välisõhku, veekogusse, põhjavette ja pinnasesse ning ohtlike jäätmete ja põlevkivijäätmete kõrvaldamisel. Saastetasumäärad kehtestatakse 2024. kuni 2027. aasta kohta nii, et need igal aastal järk-järgult tõusevad. Saasteainete tasumäärade iga-aastase tõusu suurus lähtub saasteainete keskkonnamõjust ja ohtlikkusest ning vajadusest vähendada nende jõudmist keskkonda. Kallimad saastetasud aitavad kaasa rohepöörde elluviimisele, motiveerides ettevõtteid kasutama näiteks uuemaid tehnoloogiaid ja leevendusmeetmeid hea keskkonnaseisundi tagamiseks. Tasumäärade ette vaatav kehtestamine annab ettevõtjatele stabiilsuse ja investeerimiskindluse, mis on oluline investeerimisotsuste tegemisel. Samas aitab tasude järkjärguline muutmine kaasa sujuvamale üleminekule kõrgematele tasumääradele. Samuti muudetakse eelnõuga põlevkivi kaevandamisõiguse tasu ülemmäära. Eelnõuga lisatakse keskkonnatasude seadusesse uue tasuliigina raadamisõiguse tasu. Eesmärgiks piirata metsamaade pindala vähenemist ning rakendada printsiipi keskkonna saastaja või loodusvara kasutaja maksab. Metsamaa raadamist tuleb pikaajalisi elurikkuse ja kliimaeesmärke silmas pidades pidurdada, et vähendada maakasutussektoris süsinikuheitmeid, säilitada seotud süsiniku varu metsamaal, hoida alal metsadega seotud ökosüsteemiteenused ning suurendada asendusefekti mõju. Lisaks tõstetakse kalapüügiõiguse tasu piirmäärasid, mis vastaksid tänasele ootusele ressursi kasutamise õiglasel hinnastamisel. Praegused kalapüügitasu piirmäärad kehtivad aastast 2006, mil seadus sellisel kujul kehtestati. Teiseks eesmärgiks on läbi mõistliku tasu rakendamise vältida olukorda, kus püügivõimalusi hoitakse nö igaks juhuks, mistõttu sektorisse tulijatel ei ole võimalik püügivõimalusi saada või on sisenemisbarjäär ebamõistlikult kõrge.

Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse ja kinnistusraamatu-seaduse muutmise seaduse eelnõuga (301 SE) on kavas muuta looduskaitseseadust (LKS), kinnistusraamatuseadust ja maareformi seadust. LKS-i lisatakse paindlikkus otsustada vastavalt olukorrale kas avaldada teade loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatamise kohta üleriigilises või kohalikus ajalehes, mitte mõlemas nagu näeb ette kehtiv kord. Samuti eemaldatakse vajadus riikliku seire või kaitseala valitseja tellitud teadustöö jaoks küsida täiendavalt kaitsealadel liikumispiirangutes liikumiseks luba. Loa taotlemine on lisanduv aja- ja ressursikulu olukordades, kus selle väljaandmine on iseenesestmõistetav. Kaotatakse riigi ostueesõigus kinnisasja võõrandamisel. Kehtiva LKSi kohaselt on riigil ostueesõigus, kui võõrandatakse kinnisasja, mis asub ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal või hoiualal. Viimastel aastatel on riik hinnanud ostueesõiguse rakendamist tuhandete ostumüügitehingute puhul, kuid kasutatud seda ei ole. Kuna ka loodusväärtuste säilitamisele ei aita ostueesõiguse rakendamine kuigivõrd kaasa, siis on plaanis jätta need sätted seadusest välja. Riigi ostueesõiguse kaotamine vähendab loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamise korral haldusorgani töökoormust ja kiirendab ostu-müügitehingute sõlmimist. Eemaldatakse segadust tekitav sõnastus kus piiranguvööndis telkimiseks ja lõkke tegemiseks on vajalik just kaitseala valitseja poolt tähistatud kohti, kuid tegelikkuses kaitseala valitseja kohti ise ei tähista. Riigieelarvelistel eesmärkidel sätestatakse, et loomakahju ei hüvitata, kui taotluste eelisjärjestuse kohaselt ei ole vähem eelistatud looma tekitatud kahju hüvitamiseks jooksva aasta riigieelarves selleks vahendeid ette nähtud. Eelisjärjestus kehtestatakse kliimaministri määrusega (järjestuses on viimasel kohal seejuures rändlindude põhjustatud kahju). Samas tõstetakse loomakahjude ennetamiskulude tasumäära ülempiiri, millega soovitakse üldkokkuvõttes vähendada tekkivat loomakahju, mida omakorda tuleks kompenseerida. Eesmärk on vähendada tekkivat loomakahju ning seeläbi survet selleks ettenähtud eelarvele. Kinnistusraamatuseadust täiendatakse looduskaitseseaduse alusel riigi ostueesõiguse kohta kantud märkus kustutatakse kinnistusraamatust kolme kuu jooksul ametiülesande korras pärast looduskaitseseaduse § 16 lõigete 2–6 kehtetuks tunnistamist.

Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu (226 SE) näeb ette Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise. Eelnõus on viis statuudi muudatust. Nendest kolm seonduvad keelatud relvade kasutamisega ning üks tsiviilelanike vastase sõjategevusega ning üks kustutab artiklis 124 sisalduva üleminekusätte.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (19 SE). Riigikogu võttis 22. veebruaril vastu relvaseaduse muudatused, millega tunnistatakse kehtetuks ELi või NATO-sse mittekuuluvate liimesriikide kodanike relvaload, soetamisload, paralleelrelvaload, relvakandmisload, kollektsioneerimisload ning Euroopa tulirelvapassid ning lõpetatakse neile uute lubade väljastamine. Seadus jõustus 15. märtsil. Seadus nägi ette üleminekuaja ehk ELi ja NATO liikmesriiki mittekuuluvate välismaalaste jaoks on seaduse nõuetele vastavusse viimiseks ette nähtud üks aasta ehk kuni 15. märtsini 2024. Muudatusega jäeti siiski kehtima erisus määratlemata kodakondsusega isikute suhtes, kellele on enne 2023. aasta 15. märtsi väljastatud relvaluba, soetamisluba, paralleelrelvaluba, relvakandmisluba, kollektsioneerimisluba või Euroopa tulirelvapass. Määratlemata kodakondsusega isikule väljastatud luba kehtib praeguse seaduse redaktsiooni järgi loal märgitud kehtivusaja lõpuni või kuni ilmneb mõni loa kehtetuks tunnistamise alus. Eelnõuga tühistatakse määratlemata kodakondsusega isikute õigus pikemale üleminekuajale, kui Venemaa kodanikel, mille järgi võivad nad relvi omada kuni relvaloa kehtivuse lõpuni. Julgeolekupoliitiline olukord ei ole muutunud ning nõuab mittekodanike relvade omamisele kiiret reageerimist, mitte aastatepikkust üleminekuaega.

Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Helle-Moonika Helme, Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (75 SE) soovitakse muuta tulumaksuseaduse 1. aprillil jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena suureneks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksu suurus.

Riigikogu liikmete Kert Kingo, Arvo Alleri, Siim Pohlaku algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (88 SE) soovitakse muuta tulumaksuseaduse 1. aprillil jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena suureneks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksu suurus.

Riigikogu liikmete Martin Helme, Leo Kunnase, Ants Froschi, Henn Põlluaasa, Kert Kingo, Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (110 SE) soovitakse muuta tulumaksuseaduse 1. aprillil jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena suureneks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksu suurus.

Riigikogu liikmete Kert Kingo, Jaak Valge, Varro Vooglaiu algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (112 SE) soovitakse muuta tulumaksuseaduse 1. aprillil jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena suureneks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksu suurus.

Riigikogu liikmete Martin Helme, Evelin Poolametsa, Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (116 SE) ssoovitakse muuta tulumaksuseaduse 1. aprillil jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena suureneks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksu suurus.

Riigikogu liikmete Ants Froschi, Mart Helme, Leo Kunnase algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (127 SE) soovitakse muuta tulumaksuseaduse 1. aprillil jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena suureneks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksu suurus.

Riigikogu liikmete Rain Epleri, Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (130 SE) soovitakse muuta tulumaksuseaduse 1. aprillil jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena suureneks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksu suurus.

Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Rain Epleri, Evelin Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (133 SE) soovitakse muuta tulumaksuseaduse 1. aprillil jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena suureneks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksu suurus.

Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Arvo Alleri, Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (150 SE) soovitakse muuta tulumaksuseaduse 1. aprillil jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena suureneks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksu suurus.

Riigikogu liikmete Rain Epleri, Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (151 SE) soovitakse muuta tulumaksuseaduse 1. aprillil jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena suureneks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksu suurus. 

Riigikogu liikmete Rain Epleri, Helle-Moonika Helme, Kert Kingo algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (155 SE) soovitakse muuta tulumaksuseaduse 1. aprillil jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena suureneks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksu suurus. 

Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Mart Helme, Ants Froschi algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (181 SE) soovitakse muuta tulumaksuseaduse 1. aprillil jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena suureneks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksu suurus.

Riigikogu liikmete Jaak Valge, Arvo Alleri, Varro Vooglaiu algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (194 SE) soovitakse muuta tulumaksuseaduse 1. aprillil jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena suureneks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksu suurus.

Riigikogu liikmete Jaak Valge, Anti Poolametsa, Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (199 SE) soovitakse muuta tulumaksuseaduse 1. aprillil jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena suureneks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksu suurus.

Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Evelin Poolametsa, Martin Helme, Anti Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (253 SE) soovitakse muuta tulumaksuseaduse 1. aprillil jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena suureneks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksu suurus.

Komisjoni istung

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruandest „Pikaajaline vaade vanglasüsteemile“, kutsutud justiitsminister Kalle Laanet, Justiitsministeeriumi vanglate asekantsler Rait Kuuse, Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimees Kati Kusmin, Tartu Ülikooli kriminoloogia teadur Anna Markina, Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jaan Ginter, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen, Riigikontrolli auditijuht Silver Jakobson, Riigikontrolli audiitor Maaja Mätlik, ning Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson, istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmus

Kell 8.30 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas külastab Rahumäe Põhikooli.

Kell 13.20 – Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Türgi kaitseministri Yaşar Güleriga.

Välislähetused

15.–18. oktoober
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Balti riikide väliskomisjonide esimeeste visiidil Jeruusalemmas Iisraelis.

16.–20. oktoober
Riigikogu liige Tarmo Tamm osaleb Eesti Metsa- ja Puidutööstuse liidu õppereisil keskmiste ja kõrgete puithoonete kongressile Woodrise 2023 Bordeaoux’s Prantsusmaal.

18.–20. oktoober
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Põhjamaade ja Balti riikide parlamentide väliskomisjonide esimeeste kohtumisel Stockholmis Rootsis.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]